PÖIDE MAARJA KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest

Teostati viimane suurem remont enne 1958.-59. aasta restaureerimist. Muuhulgas uuendati katusekandmik, milles säilisid vanema konstruktsiooni osad. Tõenäoliselt samal aastal tasandati betooniga põrandaid pikihoone kesk- ja põhjaosas ning tornivõlvikus.

1922
Teostati katuse ja torni remont - tornikiivri tõrvamine ja osaliselt sindlite väljavahetamine.

1928
Parandati tormikahjustustes kannatada saanud kiriku katust .

1935
Taaskord teostati remonttöid katusel, tõrvati tornikiivrit.

1940-1947
Kiriku seisukorrast:

• 7. augustil 1940 süütas välk kirikutorni, tornikiiver hävis täielikult. Kannatada said ka torni võlv ja müürid. Lääneseina tekkis suur pragu.
• 1947 - “Pöide kiriku rüüstamise akt” (Akt 217 – Tallinna Linnamuuseumi ärakiri Nr 40. 17.02.1947). Selle kohaselt on sõja ning 1947.a. vahel, kui kirik on olnud peremeheta vara, toimunud kiriku rüüstamine, mille käigus hävitati 1635. aastast pärinev kantsel (kirikut kasutati sellal sõjaväe heinalaona).

Vt. Pöide koguduse kaustad I, II (EELK Konsistooriumi arhiiv)

Viidi läbi Pöide kiriku seisukorra vaatlus (T.Kallas) ning hinnati olukorda kriitiliseks.

Muuhulgas on mainitud, et kiriku löövi kasutatakse kohaliku kolhoosi poolt viljalaona.

Vt. Publitseerimata aruanded:

Tehnilise seisukorra akt Saaremaal, Orissaare rajoonis asuva Pöide kiriku kohta. 1955. T.Kallas (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-11830)


1958-61
Uurimis- ja konserveerimis-restaureerimistööd K.Aluve ja V.Raami juhtimisel

Teostatud uurimistööd:

V.Raami juhtimisel viidi läbi põhjalikud ehitusarheoloogilised uurimised eesmärgiga täpsustada kiriku ehituskronoloogiat ning selgitada välja konserveerimis/restaureerimistööde vajadused ja mahud.

• Selgitati välja, et varasem katus oli olnud kõrgem, mistõttu otsustadi restaureerimise käigus tõsta katusekallet.
• Selgitati torni tekkinud prao põhjuseid ning olukorda nii šurfide kui kontrollmajakate abil.

• Viidi läbi krohvikihtide proovikinnitused (kaseiinliimiga)

• Maalingute kaardistamine mõõtkavas M1:10.
• Lahtiste krohviservade kinnitamine lubimördiga; müüritisest irdunud krohvi injekteerimine lubimördiga.
• Maalingute mehhaaniline väljapuhastamine.
• Maalingute kinnitamine (immutamine lubjaveega, millele lisati 1%-list Mowilithi; kohati injekteeriti Mowilithi).
• Lubjakihtide kinnitamine Ledan TB-03-ga.
• Rohevetika tõrje (Boracol 10 Rh)

• Ehitati korsten ja horisontaallõõr kaminast korstnasse.
• Lammutati vana ruberoidist katus; ehitati uus katusekonstruktsioon, mis kaeti tsinkplekist tahvlitega ning värviti roheliseks.
• Avati nišš käärkambri põhjaseinas - hilisem täitemüüritis lõhuti maha ja murenenud tellised asendati uutega.
• Käärkambri lõunaseina ülemises osas olnud ava müüriti kinni.
• Teostati kääkambri seinte, võlvide ja kamina müüriparandustöid, seinte ja võlvide pinnad puhastati ning krohviti (3 kihti lubikrohvi). Krohvitud pinnad värviti lubivärviga vastavalt säilinud originaalvärvi laikudele.
• Paigaldati elektrijuhtmestik (vuukidesse süvistatult).
• Puhastati raidkivid vanast krohvist ja värvist.
• Korrastati käärkambri aken - akna dolomiitdetailid puhastati ja paigaldati tagasi koos raudtrellidega.
• Paigaldati käärkambri akna tinaraamistuses klaasid ja uus käärkambri uks.

• Täideti kooriruumi põranda all olevate hauakambrite müüritisi ja põranda aluspinnast ning paigaldati uus dolomiitplaatidest põrand. Tööde käigus tõsteti ringi osa trapetsiaalseid hauaplaate, asetades need vähem käidavatesse kohtadesse.
• Kooriruumis eemaldati kõlbmatud lubjakihid, kinnitati kohati irdunud värv, viidi läbi krohvimistööd ning tehti vajalikud värviparandused vastavalt originaalvärvi leidudele.
• Vajalikes kohtades teostati vetikatõrjet (Boracol 10).
• Teostati kooriruumi lõunaseinas asuva akna parandustöid.
• Taastati koori idaseina aken.
• Altari algne keskaegne kuju taastati, eemaldades hilisemad kihistused ning fikseeriti ja rekonstrueeriti esialgne värvilahendus ning maaliti peale tellisevuugid (originaalviimistlus, mis ilmnes A. Randla poolt läbi viidud sondeerimise käigus).
• Taastati mensa

• Ehitati kooriruumi edelanurka arheoloogiliste kaevamiste leidude ekspositsioonikamber.

• Parandati kunagise trepikäigu astmeid ja põrandat ning paigaldati uus uks.
• Teostati väiksemaid katuseparandustöid: paigaldati veetõrjeplekk pikihoone katuse ja torni ühinemiskohta; paigaldati puuduvad harjakivid.
  

• Pöide kirik. Restaureerimistööde aruanne 1995-1998. a. Frantsiskus OÜ. T. Parmakson, T. Sepp. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-3922)
• Pöide kiriku kooriruumi idaseina raidkiviakna konserveerimistööde aruanne. 1997. KAR-Grupp. Kazimiers Mazur. (Muinsuskaitse arhiiv, säilik A-3921)
• Pöide kirik. Kooriruumi raidakende tinaraamistuse joonised. 1998. Frantsiskus OÜ. T. Parmakson. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-11472)

2000
Arheoloogilised uuringud kiriku põhjaküljel Jaak Mälli juhtimisel

Uuringud toimusid 1999.a. juulikuus kiriku põhjaküljel, Pöide ordulinnuse lõunatiiva alal.  Uuringute eesmärgiks oli lõpule viia aastail 1989-1991 toimunud Pöide kiriku põhjakülje pinnasest vabastamise tööd. Kuna eelnevalt teostatud tööde käigus oli eemaldatud üle poole uuritaval alal asunud arheoloogilisest substantsist ilma seda arheoloogiliselt läbi uurimata ja minimaalse fikseerimisega, käsitleti antud uuringu raames vaid säilinud vanemaid kihistusi ja müürisubstantsi.

Kasutades Harrise maatriksit, eristati läbiviidud arheoloogiliste uuringute käigus 34 stratigraafilist ühikut; periodiseeriti kiriku ning linnuse ehitusetappe ning täpsustati erinevate ehitusosade dateeringuid nii stratigraafia kui esemeleidude abil. 

Vt. Publitseerimata aruanded:

• Arheoloogilised uuringud Pöide kiriku põhjaküljel (Pöide ordulinnuse lõunatiib), 2000. J. Mäll, Agu EMS OÜ. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-7203)

2007
Raidakende uurimine ja mõõdistamine Illar Kannelmäe ja Juhan Kilumets, Rändmeister OÜ

Mõõdistati ning uuriti kiriku kahes keskmises ja tornivõlvikus asuvat seitset akent. Mõõdistamine toimus tellingutelt, teraslindi abil. Uuriti iga akna konstruktsiooni ning kaardistati kahjustused. Uuringute põhjal valmis raidkiviaknede restaureerimise ja avatäidete põhiprojekt.

Vt. Publitseerimata aruanded:

• Pöide kirik. Raidkiviakende mõõdistamine, 2008. I. Kannelmäe, J. Kilumets, Rändmeister OÜ. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik Ü-1193)

Krohvikate on suures osas hävinud, peamiselt liigniiskuse toimel. Keskaegsed maalingud on kõige suuremas ulatuses säilinud võlvide krohvil.

(Pöide kiriku fassaadi ja interjööri seisukorra uuringud. Uuringute aruanne I. Välis- ja siseviimistlus. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, Eva Mölder, 2013. Muinsuskaitseameti arhiiv, digitaalselt kättesaadav. Paberkaust A-11452)

Pikihoone ja tornivõlviku siseviimistluse seisukord on äärmiselt halb, tornivõlvikus on säilivus parem, kuid seis ikka halb, päsmaaling on avariiline.

(Pöide kiriku fassaadi ja interjööri seisukorra uuringud. Uuringute aruanne II. Maalingute leiud. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, Anneli Randla, Hilkka Hiiop, 2013. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-11453)

Stabiilsema sisekliima tekitamine on hädavajalik, kuigi võib alguses põhjustada raidkivides kahjustusi nende kuivamise tõttu. Kõige kriitilisemas seisus on pikihoone raiddetailid ja lõunaportaal.

(Pöide kiriku fassaadi ja interjööri seisukorra uuringud. Uuringute aruanne III. Raidkivid. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets,Maria Klammer, Tiina Sakermaa, 2013. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-11454)

Konstruktsioonides esineb ulatuslikke kahjustusi, kuid need ei ole avariilises seisus. Edasise halvenemise peatamiseks tuleks siiski ette võtta teatud remonttööd (niiskuse sissepääsu tõkestamine ja tarinditest väljajuhtimine, torni vundamendi ja aluspinnase tugevdamine, lääneseina prao jälgimine ja täitmine, võlvide vuukimine ja krohvimine).

(Pöide kiriku fassaadi ja interjööri seisukorra uuringud. Uuringute aruanne IV. Kandekonstruktsioonid. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets,Mhkel Kannelmäe, 2013. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-11455)

Erinevad remonttööd ja tähelepanekud:

• Pikihoonele ehitati uus katus ja rajati võlvidepealsele käiguteed.
• Krohvi säilivus erineb seinati, suuremad lagunemised on lõunaseinal ja põhjaseina allosas.
• Portaalidel on mehaanilisi vigastusi, osa detaile puuduvad.
• Võlvid on üldjoontes heas seisukorras, kuigi esineb kivide prangunemist, telliste küllastumist niiskusest ja soolades, kohati on vuugid tühjenenud.
• Interjööris on krohvikadu u 40%, allesolevast suur osa on irdunud, muutunud pudedaks, kivistunud, vohab rohevetikas, esineb sooldumist.

Vt Pöide kiriku fassaadi ja interjööri restaureerimise põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, Elo Sova, 2013. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16679, kooskõlastus nr 21839, digitaalselt kättesaadav.

Allikas ka: Kultuurimälestiste register

Vastavalt töötoa kavale testaladel teostatud konserveerimistööd.

Vt International workshop "Nano-lime for conservation of stone, plaster and architectural surfaces". Final report. Hilkka Hiiopi juhendamisel töötoas osalenud, 2016. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-12756, kooskõlastus nr 28979, digitaalselt kättesaadav.

Ulatuslikud kahjustused müürilati tsoonis ja müürilatile toetuvate vertikaal- ja kaldtugede alumistes otstes, roovitise kahjustused on vähese ulatusega, paiguti on püstvaltsid avanenud, esineb rebendeid, loodenurgas asendatud plekk-kate ei pea vett.

Vt EELK Pöide kiriku torni katus. Remonttööde tegevuskava. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, 2016.Muinsuskaitseameti arhiiv, A-13074, kooskõlastus nr 27195, digitaalselt kättesaadav.

Uue katuse ehitusööd.

Vt Kiriku katuse ehitustööde aruanne. Tõnu Sepp, 2016. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-13076, kooskõlastus nr 28573, digitaalselt kättesaadav.

Allikas ka: Kultuurimälestiste register

Vastavalt töötoa kavale testaladel teostatud konserveerimistööd.

Vt International workshop "Matter and meaning. Consolidation of historic plasters: theoretical issues, recent research and conservation methods." Final report. Hilkka Hiiopi ja Varje Õunapuu juhendamisel töötoas osalenud, 2017. Muinsuskaitseameti arhiiv,kooskõlastus nr 32205, digitaalselt kättesaadav.

Programmist "Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018"

2003. a kiriku restaureerimistöödeks 1481,47 €

2012. a katuse avarii-restaureerimistöödeks 39 674 €

* Muinsuskaitseameti arhiivis vastavate tööde aruandeid ei leitud.

Allikas: Kultuurimälestiste register