URVASTE PÜHA URBANUSE KIRIK

ALLIKAD

1. Eesti arhitektuur 4. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Üldtoimetaja: Villem Raam. Tallinn Valgus, 1999
2. Eesti kunsti ajalugu I. Keskaeg. Alfred Vaga. Tartu Eesti Kirjanduse Selts 1932
3. Die Burgen in Estland und Lettland. Armin Tuulse. Dorpat: Dorpater Estnischer Verlag 1942
4. Das Problem der Raumform in der mittelalterlichen Baukunst Lettlands und Estlands. Voldemar Vaga. Tartu Staatliche Universität Tartu. 1960
5. Arhitektuur 13. sajandi teisest veerandist kuni 14. sajandi keskpaigani – Eesti kunst kõige varasemast ajast kuni 19. saj. keskpaigani. I köide. Villem Raam. Tallinn Kunst. 1999
6. Die Kirche zu Urbs. Urvaste und die Frage der Rigenser Bauschule im 13. Jahrhundert. Baltic journal of art history. Official publication of the Chair of Art History of the University of Tartu. Kaur Alttoa. Tartu University of Tartu Press. 2013
7. Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1729-1750 III. Voldemar Ilja. Tallinn 2002
8. Rahvusarhiiv
 

KIRIKU RAJAMINE

Urvaste kiriku täpne rajamisaeg pole teada. Kirikut on kirjanduses esmakordselt märgitud 1413. aastal (allikas 1). Kiriku ehitamisaja kohta on kunstiajaloolased pakkunud erinevaid daatumeid. Alfred Vaga on avaldanud arvamust, et kirik ehitati 15. sajandi lõpus – 16. sajandi alguses hilisgooti basiilikana (allikas 2). Armin Tuulse järgi ehitati kirik basiilikaks ümber 15. sajandi lõpus. Voldemar Vaga on paigutanud Urvaste kiriku rajamise 13. sajandisse ja seostanud Riia ehituskoolkonnaga, mille eeskujuks oli Riia toomkirik (allikas 3). V. Vaga hinnangu kohaselt oli kirik juba algselt ehitatud basiilikana (allikas 4). Villem Raam on kiriku ehituse dateerinud 13. sajandi lõppu või 14. sajandi algusse (allikas 5). Kaur Alttoa on varem paigutanud kiriku rajamise 14. sajandi algusse (allikas 1). K. Alttoa viimaste uurimuste põhjal võib siiski oletada, et kirik rajati mitte enne 14. sajandi kolmandat veerandit või isegi 15. sajandil (allikas 6).
 

HILISEMAD MUUDATUSED

1558
Urvaste kirik purustatakse Liivi sõjas.

Allikas: Urvaste 600 aastane kirik. Üllar Salumets Urvaste 2013

1558–1620
Oli kirik varemeis, seejärel pühakoda taastatakse.

Allikas: Urvaste 600 aastane kirik. Üllar Salumets Urvaste 2013 

1620-ndail
Seatakse kirik korda ja kaetakse puitlagedega.

Allikas: Urvaste Püha Urbanuse koguduse kodulehekülg

1627
Põleb kirik maha. 

Allikas: Urvaste 600 aastane kirik. Üllar Salumets Urvaste 2013

1630
Pühakoda on veel varemeis. Taastatakse.

Allikas: Urvaste 600 aastane kirik. Üllar Salumets Urvaste 2013

1683
Visitatsiooni ajal on hoone jälle kehvas olukorras, katus ja torn on mädanenud.

Allikas: Urvaste 600 aastane kirik. Üllar Salumets Urvaste 2013

1730
Kirikumüürid olid veel osaliselt lagunenud, kuid kirik saab uue kella ja pingid. 

Allikas: Urvaste kirik. Church of Urvaste. Die Kirche Urvaste. Urvaste, 2013: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Urvaste Püha Urbanuse Kogudus.

1747
Parandatakse katus.

Allikas: Urvaste 600 aastane kirik. Üllar Salumets Urvaste 2013

1773
Ehitatakse esimene teadaolev orel.

Allikas: Urvaste Püha Urbanuse koguduse kodulehekülg

30. juulil 1787
Kirik saab välgutabamuse ja süttib põlema. Põlevad ära kõik puitosad, orel ja torn. 

Allikas: Urvaste 600 aastane kirik. Üllar Salumets Urvaste 2013

28 oktoobriks 1792
Kirik taastatakse, kuid lühema torniga.

Allikas: Urvaste 600 aastane kirik. Üllar Salumets Urvaste 2013

1795
Urvaste köster Carl Johann Thal valmistab kirikule uue oreli, mida säilitatakse Tallinna Teatri- ja Muusikamuuseumis.

Allikas: Urvaste 600 aastane kirik. Üllar Salumets Urvaste 2013
  

19.sajand

1855
C.S.Walther altarimaal „Kristus Ketsemane aias“.

Allikad:
- Eesti arhitektuur 4. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Üldtoimetaja: Villem Raam. Tallinn Valgus, 1999
- Kultuurimälestiste register, 7655 Altarimaal "Ketsemane aias"

1889
Kiriku laiendamine. Pikihoone vana idasein lõhuti maha ja kirikut pikendati kahe võlviku võrra, juurde ehitati kahe ruumiga käärkamber, eraldiseisev kooriruum kadus. Ümberehitus teostati arhitekt Reinhold Gulekese projekti järgi ja ehitusmeister oli Jüri Teas. Uus kirikuhoone oli varasemast kolmandiku võrra suurem. Sellest ajast pärineb ka kogu kiriku praegune sisekujundus.

Allikad:
-Eesti arhitektuur 4. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Üldtoimetaja: Villem Raam. Tallinn Valgus, 1999
-Urvaste Püha Urbanuse koguduse kodulehekülg
 

URVASTE KIRIKU SISEVAATED

URVASTE KIRIKU VÄLISVAATED