Esileht
VÕRUMAA
KARULA

KARULA PÜHA MAARJA KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest, restaureerimis- ja remonttöödest

1971
Karula kiriku varemete paikne ülevaatus. Osalesid: Villem Raam, Kaur Alttoa, Kalvi Aluve, Uno Tiirmaa, A. Joonsaar, V. Buldas, A. Breede, A. Sionsein.

Leiti, et varemed on üldiselt rahuldavas seisukorras ning avariiohtlikke momente ei esine, erandiks triumfikaar. Varemete konserveerimiseks tehti ettepanek lammutada müüride ja aknapõhjade ülaservadelt lahtised kiviread ning asendada need uutega (säilitades nii müüride kõrguse), seejärel katta müüripealsed katusekividega, likvideerida varemete vahetus läheduses asuvad puud ning võsa; korrastada ruumid prahist. Leiti, et kirikus säilinud tellissammas, mis on kandnud orelirõdu, tuleb maha lammutada, samuti ka korsten.

Allikas: Karula kiriku varemete esialgne tehniline ülevaatus. Vabariiklik Restaureerimisvalitus, V. Raam, K. Aluve, K. Alttoa jt. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-1362)

 

2008
Kiriku varemete ülevaatus

Leiti, et avade silluste tsoonid, võidukaar ja korstnapitsid on varisemisohtlikud. Ligipääs hoonele tuleks piirata ja varemed konserveerida. 

Allikas: Karula kiriku varemed. Ülevaatusakt. Rändmeister OÜ, J. Kilumets, A. Pihl. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-11623).

 

2020
Varemete avariikonserveerimine
  • Kärbiti varemete kõrval olevate puude oksi, eemaldati võsa ja puud varemest.
  • Eemaldati rusu kiriku väliskülgedel ja osaliselt ka seest (kopa tee portaalist võidukaareni).
  • Toestati ja konserveeriti (pragude täitmise teel) võidukaar. 

Avariikonserveerimise käigus tehti mitmeid uusi ehitusajaloolisi tähelepanekuid, sh:  

  • keskaegne käärkamber oli kiriku põhjaküljel kirdenurgas. Keskajal oli siin võlvitud väike ruum, selle ukseava on alles. Hiljem, rootsi ajal ehitati see pikemaks, ukseava jäi algsele kohale. Vundamendid ei olnud kapitaalsed, mis tähendab, et käärkamber ei kuulunud algkavatisse. Võimalik, et käärkamber hävis juba Põhjasõjas;
  • kiriku viilud võisid olla algselt järsemad; 
  • kirik ei olnud algul väliskrohvkattega, säilinud on sisseraiutud hauatähised väliseina sokliosa maakivides;  
  • ainus säilinud keskaegne aken on kooriruumi põhjaseinas kinnilaotuna;
  • ajalooliseks katusekatteks on olnud laastud v kimmid, karniisid puidust.

Paralleelselt konserveerimistöödega viidi läbi ka arheoloogiline jälgimine Karula kiriku varemete ümbruses rusueemaldusel ning võimalikku rüüstet ennetavad detektoriuuringud kirikus ja kirikaias. Leiti 1836. aasta ümberehituse eelse käärkambri vundamentide jäänuseid. Detektorikontrollil saadi kirikaiast ja sellega lõunas külgnevalt endiselt aiamaalt (kalmistu ala) peamiselt 17.–18. sajandi leide. Vanim leid on 15. sajandi münt, kõige erilisem leid – põlenud kirikukella tükk.

Allikad: Aruanne arheoloogilisest jälgimisest Karula kiriku varemetes ja nende ümbruses 11.–12. oktoobril ja 13.novembril 2020. MTÜ Õpetatud Eesti Selts, H. Valk, M. Raudsepp (Muinsuskaitseameti arhiiv, digisäilik kk nr 39344); 
Karula kiriku varemete avariitööde I etapi aruanne. 2021. Liivimaa Lossid OÜ, T. Erilt (Muinsuskaitseameti arhiiv, digisäilik kk nr 39978).