HARGLA KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest

1922

Kiriku ja torni lupjamine

Allikas: EELK arhiiv, Hargla 1919-1938

1931

Värviti kiriku torn.

Allikas: EELK arhiiv, Hargla 1919-1938, Mälestusleht Hargla kiriku 120 aasta juubelipühaks ja koguduse 243. aastapäevaks.

18.august 1935

Kirik avati ja pühitseti uuesti, selle auks toimus hoone suurem värskendamine.

• Siseremont – värviti kantsel, lagi, aknad, rõdud, pingid (viimased värviti õlivärviga), seinad lubja- või liimvärviga, parandati nikerdusi
• Katused – vahetati katuselaastud

Allikas: EELK arhiiv, Hargla 1919-1938, Mälestusleht Hargla kiriku 120 aasta juubelipühaks ja koguduse 243. aastapäevaks.

1937 

Värviti kiriku altar ja altariruum, remonditi kiriku ametiruumid.

Allikas: EELK arhiiv, Hargla 1919-1938, Mälestusleht Hargla kiriku 120 aasta juubelipühaks ja koguduse 243. aastapäevaks.

1960

Kiriku katus oli hakanud vajuma ja koos sellega ka kirikulagi. Järelvaatusel selgus, et sõja-aegse mürsu tagajärjel on sarikad oma pesast välja tõstetud. Katuse valmimisel kinnitati need klambritega, mis esialgu pidasid hästi vastu, kuid kevadel oli märgata vajumist. Ehitusinsener leidis, et lae seisukord on hädaohtlik, sarikad tuleb maha võtta ja müürilatt õigsesse asendisse asetada, seejärel saab sarikad tagasi kinnitada.

Allikas: EELK arhiiv, Hargla 1958-1971

1969

Altariruumi ning käärkambri katuste vahetus.

Allikas: EELK arhiiv, Hargla 1958-1971

2002

Kiriku pikihoone lae ja katuse restaureerimistööd.*

Allikas: Riiklik Kultuurimälestiste register, Hargla kirik

* Aruanne puudub, saadud PÜP toetus

2002

Pikihoone lae maalritööd *. 

Allikas: Riiklik Kultuurimälestiste register, Hargla kirik

* Aruanne puudub, saadud PÜP toetus

2005

Käärkambri restaureerimine*. 

Allikas: Riiklik Kultuurimälestiste register, Hargla kirik

* Aruanne puudub, saadud PÜP toetus

2006

Tornikiivri restaureerimine, Frantsiskus OÜ.

Teostatud tööd: 

• torni konstruktsiooni ja roovituse restaureerimine
• pleki ja karniisi parandused
• torni kuke ja muna restaureerimine

Torni puitparandusteks kasutati õhkkuiva okaspuitu. Proteesid kinnitati kuumtsingitud poltide, mutrite ja seibidega. Kiilud ja punnid valmistati tammest.

Kukke ja muna oli tulistatud väiksema ja ka suurema kaliibriga tulirelvast.
Algselt oli kukk kaetud galvaanilise kullaga. Säilinud orginaalkullaosad säilitatid krundi ja lehtkulla all.

Allikas: Hargla kirku tornikiivri restaureermistööde aruanne. Frantsiskus OÜ
(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-6613)

Kirikule paigaldati fassaadivalgustus. Kaabli kaevamisel tehtud arheoloogiliste uuringute käigus leide ei tulnud. Kaabel toodi sisse ukse lengi nurgast. 

Allikas: Hargla kiriku fassaadi valgustuse ehitamise muinsuskaitseline järelevalve. Raamprojekt OÜ, Kaspar Asi. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-9416

2015

Kiriku käärkambri välisukse ja välistrepi avariiremont. Liivimaa lossid, OÜ*

Allikas: Hargla kiriku kahe välisukse, torni viie akna ja välistreppide 2018 restaureerimistööde aruanne. Liivimaa lossid OÜ (Muinsuskaitseameti arhiivi digisäilik)

*Märkus: konkreetse töö kohta arhiivis aruanne puudub

2017

Avariiliste pinkide, põranda ja siseviimistluse restaureerimistööd. Liivimaa lossid OÜ*

Võeti lahti enamik pikihoone põrandast, eemaldati täitepinnas, tehti uus betoonplokkidest (columbia kivi) vundament ja paigaldati uued laagid ja suures osas ka uued põrandalauad. Põrand värviti. Pinkide alumised osad proteesiti, pingid puhastati värvist ja värviti uuesti. Välisseina alumises tsoonis eemaldati lahtine krohv, tehti krohviparandused ja värviti. 

Ehituse käigus avastati põranda alt 1872. aasta ümberehituse eelne välismüür. Remonditav põrand dateeriti 1874. aastasse. 

Allikas: Hargla kiriku avariilise põranda ja pinkide 2017 restaureerimistööde aruanne. Liivimaa Lossid OÜ. Koostanud Toivo Erilt. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-13585

2018

Kiriku avade tehnilise seisukorra ülevaatus. Restaureerimismeister OÜ, Meelis Maidla.

Tuvastati, et torniakende lengid ning enamus aknaraame on rahuldavas seisukorras, igal aknal on katki vähemalt üks klaas. Raamid on lengide külge kinnitatud tavaliste traathaakidega. Värv on kohati pudeneneud, puuduvad veeninad, kitt on klaasidelt ära kukkunud ja asendatud liistudega. Jõuti järeldusele, et kumbki uks ei ole originaaluks, v.a. lõunakülje ukse kohal olev aken.
Uste raampuud ja alumised otsad olid pehkinud ning sammaldunud, tahvlite vahelt paistis läbi valgus, lävepakud puudusid.
Ukse kohal oleval aknal on ära kukkunud kõik kolm rosetti. 

Allikas:Hargla kiriku kahe välisukse, torni akende ja kahe välistrepi 2018 restaureerimise tegevuskava. Liivimaa Lossid Oü, Toivo Erilt; Restaureerimismeister OÜ, Meelis Maidla (Muinsuskaitseameti arhiivi digisäilik)

2018

Hargla kiriku kahe välisukse, torni viie akna ja välistreppide restaureerimistööd. Liivimaa Lossid OÜ (trepid); Restaureerimismeister OÜ, Meelis Maidla (uksed-aknad).

Välistrepid: pikihoone välistrepid koosnevad erivärvilistest grantiiplokkidest, mis on tahutud neljast küljest, alumine on tahumata. Materjalina on kasutatud suuri kohalikke põllukive. Plokid on omavahel raudklambritega ühendamata. Plokid olid erinevalt vajunud, lävepaku ja plaadi pealispinna suur vahe muutis kirikusse sisenemise ebamugavaks. Plokid tõsteti ükshaaval üles, lisati alla liiva, tihendati. Iga ploki sängituskihti täideti mitu korda vähehaaval, et saavutada ühtlast pealispinda. Plokkide vahed täideti liivaga, ukseava põskede krohvi parandati.

Lõunaukse ees olev välistrepp asetseb nõlval. Astmed olid väljaspoole kaldu ja kiriku välisseinast ca 10-12 cm eemale nihkunud, millest tekkinud prao kaudu voolas vihmavesi kiriku põranda alla. Sademete tõttu oli ka ukseava põskede krohv ja tellised lagunenud. Katkised tellised raiuti välja ning asendati tervetega, enne nihutati ülemised plokid vastu vundamenti. Tsementkrohv põskedel asendati lubikrohviga.

Uksed-aknad: Vana värv eemaldati infrapuna-aparaadiga ning lihvides. Katkised ukseraami otsad plommiti looduslikult kuivanud männipuiduga. Lõunakülje uksed võeti lahti ukseraamid, tahvlid liimiti uuesti kokku. Suuremad praod täidetii puitliistudega ja peenemad pahteldatai linaõlikitiga. Uste tuuleliistud tehti originaalse siseukse eeskujul., mõlema ukse alla paigaldati veeliist.
Akendel nummerdati kõik terved klaasid, eemaldati, terved puhastati ja asetati oma kohale tagasi. Pehkinud detailid plommiti. Põhjakülje puuduv raam valmistati koopiana teiste eeskujul.Torni akendele paigaldati veeninad. Immutuseks, kruntimiseks ja värvimiseks kasutati linaõlivärvi ja –kitti (Tikkurila klassikaline linaõlivärv)

Raamid immutati ka hallitus- ja mädanemisvastase immutusainega, krunditi immutusaine ja põhivärvi seguga vahekorras 1:1. Kõik metallmanused puhastati ning kaeti musta tsinkvärviga. Lääneukse lukuplaadid ja link asendati lõunaukse originaaldetailide eeskujul tehtud koopiatega.

Konserveerimistööde käigus selgunud tähelepanekud-järeldused ehitusajaloo kohta :

Kirikusaali ja kooriruumi neogooti stiilis aknad pärinevad ümberehitusperioodist aastail 1872-1874, kui ehitati kooriruum, torn ja insenerlikut elegantne katusetarind. Eelnenud, 1821.a. valminud kivikirikul oli harjatorn ja kitsam kooriruum puudus.
Lõunaukse tornikestega portaal kuulub samuti ümberehitusjärku, mitte algkirikule.
Torn kannatas tugevasti 1944.a. septembris Teises maailmasõjas , kiriku lääneuks ja –aknad on kõik sõjajärgsed. Tuvastati, et varasemad akna- ja ukseavad olid kindlasti ümarkaarsed, klassitsistlikud. Tuvastati, et akendel ja ustel leidus vaid üks kiht ookritooni sõjajärgset põrandavärvi; akende toon oli mõnevõrra tumedam kui ustel. 

Allikas: Hargla kiriku kahe välisukse, torni viie akna ja välistreppide 2018 restaureerimistööde aruanne. Liivimaa Lossid OÜ (trepid); Restaureerimismeister OÜ, Meelis Maidla (uksed-aknad). (Muinsuskaitseameti arhiivi digisäilik).

2019

Hargla kiriku torni luukide ja nelja akna restaureerimistööd. Liivimaa Lossid OÜ (trepid); Restaureerimismeister OÜ, Meelis Maidla (luugid-aknad). 

Aknad: restaureeriti üks läänekülje ja kolm lõunakülje akent. Akendel nummerdati ja eemaldati kõik originaalklaasid, aknad puhastati vanast värvist; vajadusel plommiti lengide alumised pehkinud ääred ning vahetati välja raamipuud. Klaasid paigaldati raamidesse uuesti linaõlikitiga, aknaraamidele paigaldati veeninad. 

Luugid: kellatorni luukidel eemaldati pehkinud lauad, kokku 31 lauda; eemaldati koorunud värv. Luukidele paigaldati veeninad. Sepishinged puhastati roostest ja kaeti kruntvärviga.
Kõik akende ja luukide puitosad viimistleti klassikalise linaõlivärviga. Raamid paigaldati lengi traathaakidega.

Allikas:Hargla kiriku torni luukide ja nelja akna 2019 restaureerimistööde aruanne. Liivimaa Lossid OÜ (trepid); Restaureerimismeister OÜ, Meelis Maidla (Muinsuskaitseameti arhiivi digisäilik). 
 

 2020

Avariilise põranda asendamine

Uuendati põrandat (koos põrandaaluse konstruktsiooniga) ca 36 m2 ulatuses. Uued laagid toetati FIBO plokile. Proteesiti orelirõdu kahe seinapoolse posti alaosa. 

Allikas: Hargla kiriku põranda ja orelirõdu postide restaureerimistööde II etapi aruanne. 2020. Liivimaa Lossid OÜ. (Muinsuskaitseameti arhiiv, digisäilik, kk nr 39487)