HARGLA KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:

1. EELK Valga praostkonna veebileht - Hargla kiriku ajalugu

2. Eesti arhitektuur 4. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1999.

3. Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 4662 (altar altariaiaga, Hargla kirik)

4. Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 4688 (oreliprospekt, Hargla kirik)

5. Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 4686 (tornikell, Hargla kirik)

6. Kultuurimälestiste riiiklik register, mälestis nr 4690 (maal "Kristus jagab armulauda", Hargla kirik")

18. sajand 

Kiriku ajalugu on teada alates 17. sajandist: 1613. a. mainitakse Hargla esimest puukirikut. 1699. a. ehitati uus puukirik. (allikas 1)

1702 – kirik põletati Põhjasõjas (allikas 1)

1729 – taas uue puukiriku ehitamine (allikas 1)

19. sajand

1817-1821 – esimese kivikiriku rajamine  (allikas 2)

1859 - E. Jacobsi õlimaal – Kristuse võtmine ristilt (väidetavalt saanud Londonis kunstinäitusel autasustatud, mistõttu on seda peetud Baltimaade üheks omapärasemaks ning hinnalisemaks altarimaaliks) (allikas 1)

1873 – 1874 – kiriku laiaulaltuslik ümberehitus: sellest ajast pärineb kiriku praegune välisilme ning interjöör: (allikas 2)

- kõrge telkkiivriga torn

- polügonaalne altariruum

- kõrged teravkaarsed aknad ažuurse raamistikuga

- neorenessanslik tahvellagi

- ehisviilu meenutava ülaosaga portaalid

- uus, pseudogooti stiilis kantsel, altar koos altaraiaga (maaliava ei ole kujundatud praeguse maali jaoks) (allikas 3)

1876 – kirik saab Saksa orelimeistri Guido Knauffi poolt valmistatud oreliprospekti (allikas 4)

20. sajand

1909 – kirik sai pronksist kella (valmistatud A. S. Lavrovi valukojas Venemaal Gatšinas) (allikas 5)

1937 – oreliprospektile paigaldati E. Hanimägi valmistatud lõuendmaal “Kristus jagab armulauda”. (allikas 6)