Esileht
TARTUMAA
TORMA

TORMA MAARJA KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest

Allikad:

Arhitektuurimälestise pass
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi kirjavahetus Torma Maarja kirkuga 03.02.1954-02.12.1962. EELK arhiiv.
Katuse ja tornikiirvri tehnilise seisukorra ülevaatus. 2006. J. Kilumets. Muinsuskaitseameti arhiiv.  A-11637
Torma Kiriku torni katusekonstruktsiooni tugevdus, ankurdus ja katepleki vahetus. Muinsuskaitseameti arhiiv. A-12327

Kirkuõpetaja J. Muru märkmed 1966-1967. Torma kiriku valduses.

Jõgeva rajoon, EELK Torma kiriku põrandate remont-restaureerimistööde tööprojekt. Köide I. Koondeelarve. Eeslarve Nr. 1. Torma kiriku valduses.

1957

Värviti kiriku peatorni ja väikeste tornide katused, tugipostide katte- ja akende alusplekid, kõik kirku uksed ja aknad väljaspoolt; asetati õigesse asendisse vasakpoolse väiketorni kiiver; parandati krohvi kiriku- ja torni seintel; parandati välisuksi.
 

1962

Värviti kiriku peatorni, kahe väiksema kõrvaltorni kiivrid ja torni otsas olev rist. Krohviparandused.
 

1965 - 1966

1965.a. kevadel viidi kiriku katuse juures läbi avariitöid. Suuremad augud saadi parandatud, kuid kogu katus vajas tegelikult uuendamist.

Torma kiriku juhatuse poolt töötas välja katuseremondi plaani. Ülesanne oli järgmine:

Tuleb pikendada senist katust 20 cm võrra kiriku läänepoolses otsas mõlemal pool torni alates peatornist kuni väikeste nurgatornideni. Selleks tuleb paigutada rida uusi roovilatte – kuni kümme kummalegi poole torni, mis ulatavad kahele sarika paarile, mille külge nad tuleb kinnitada ja nende külge kinnitada lauad 20 cm laiad, üks roovilattide alla ja teine roovilattide peale ning otsa tormilauad. Katusel olevad ebatasasused tuleb rihtida lauadega, nii et eterniitplaadid jääksid kandma ühtlaselt.
Katus tuleb katta eterniitplaatidega. Kus eterniit puutub kokku krohvitud pinnaga, seal tuleb raiuda krohvi sisse vastav renn, mis tuleb pärast plaatide paigaldamist uuesti kinni krohvida tsemendiseguse krohviga.
Katuseharja ja viilude murdekohad tuleb katta laudkattega 15 cm Laudadega. Lauad tuleb enne paigaldamist värvida.
Eterniitkatus paigaldatakse vana laastukatuse (paigaldatud 1947) peale. Sellepärast on kindel nõue, ei iga nael peab kinnitama roovilati sisse. Naelte sisselöömisel peab olema äärmiselt ettevaatlik, et plaadid ei mõraneks.

Töömehi, kellele saaks töö usaldada otsiti kaua. 1966.a. talveks said tööd lõpuni viidud- vana laastukatuse peale oli pandud uus eterniit. Lisaks seati kiriku katuseharjale piksekaitse juhe.

1967.a. kiriku remont jätkus. Brigaadile kuuest töölistest oli antud ülesanne läbiviia remontitööd kiriku sisseruumides.
Töökäik oli kirjeldatud väga detailselt:

Lagi. Kirikulagi tuleb kõigepealt puhastadasinna korjanud mustusest ja vanast värvist ning pahtelkivist. Kõrvatuks muutunud ja mädanenud lauad tuleb asendada uutega. Seinakrohvi ja laelaudada lõikamisekohale paigutada paneellaud või liist, kuidas osutub sobivamaks. Siis tuleb lagi kruntida oksooliga, kaks korda pahteldada ja ära värvida. Oli planeeritud ka pahteldamine, millest hiljem otsustati loobuda.
Seinad. Puhastada senisest tolmust ja tahmast seinad. Krohvis leiduvad praod välja puhastada ja uuesti ära krohvida. Seinad valgendada kahekordse kattmisega lisades lubjale sobivat värvainet. Seinte õlivärviga kaetud paneelosa katta uuesti õlivärviga kaks korda, pind enne puhastada ja parandada.
Aknad. Akende lengid ja raamid, mis katki või mädanenud, parandada ja katkised klaasid asendada uutega, siis aknad seest värvida kahekordse katmisega, enne neid pahteldades ja vastavalt ette valmistades.
Uksed. Uksed seest ja väljas kruntida, pahteldada ja värvida kahekordse katmisega.
Orelokoor. Orelikoori alla planeeriti teha plaatidest kate, kuid see töö jäi ära. Orelikoori lagi tuleb värvida valgeks nagu kiriku lagi.
Käärkamber. Käärkambri kaks tuba remontida. Lagi, aknad ja uksed ning elektri montaaž-kapp värvida õlivärviga. Seinad valgendada nagu kirikusgi.
Põrand. Kirikupõranda seni värvitud osad uuesti üle värvida.
Pingid. Kiriku pinkidele, 36 pingile, teha lauluraamatu alused lauad, mis ka tuleb värvida.
Tornialuse ruumi ja kiriku vahele teha ja paigaldada kerge uks, mis valmistatud ribidest, mis kaetud vineeriga, selleks, et oreli käivitamise mootori müra ei pääse kirikusse segama.

1967.a. juuni teisel poolel kiriku remontitöö oli tehtud ja üle vaadatud juhatuse poolt.
 

Järgmine suur töö oli ette võetud 1970ndate algul.

See oli kirikutorni remont. Töö venis kauemaks, kui oli planeeritud. Töö tegemiseks oli leitud meister Jüri Kimmel.
Meister pidi parandama ära roostetanud pleki asendades seda uue tsingitud plekiga, mille juhatus oli saanud Mustvee koperatiivi kaudu. Ta pidi värvima torni kiivri kahekordse katmisega, enne pinda puhastades. Värviks tuli kasutada punast värvi, kas nitroglytal või pentaftal.
1972.a. pidi meister tornikiivri remonti lõpetama.
 

1984

Välisremont.

Tööd kirkius sees: istepinkide, kantsli, altari, treppide ja seinaäärsete barjääride lahtivõtmine, remont ja tagasipaigaldamine. Uue laudpõranda ja põrandakonstruktsiooni paigaldamine. Vahetamata jäi vaid altari juures olev osa põrandast.
 

2014

Torni alumiste kõrgusjärkude vana kattepleki eemaldamine, kõdunenud laudise vahetamine ja kandesarikate plommimine. Vahetati välja kõik kahjustatud aluslauad, alles jäeti terved ja sepanaeltega sarikate külge kinnitatud lauad.

Torni tipus olnud kukk restaureeriti. Pingutati müürile toetuvad talade ja puittõmbide ühendussõlmed poltide-mutrite pealekeeramise teel. Puidust väljajäävad mutrid ja keermestatud poldiosad kaeti määrdeainega. Vahetult torni kõrval olev purunenud tala-sarika ühendussõlm taastati. Käiguteest vasakule jääv 18. tala oli müüri kohal oleva poldi lõikest pikuti pooleks murdnud sõlm tugevdati trosstõmbi paigaldamise ja tala plommimise teel. Ülejäänud sõlmed kontrolliti ja midagi koheselt ohtlikku ei leitud.