1934-1937(EELK konsistooriumi arhiiv, säilik nr 5245, Rõngu kogudus)
Kirikule pandi uus plekkkatus ja tehti siseremont, st seinte krohvimine ja värvimine. Lisaks toodi kirikusse elektrivalgustus.
1956
(EELK konsistooriumi arhiiv, säilik nr 5245, Rõngu kogudus)
Parandati kiriku välimüüri krohvkatet ja värviti siseseinte puupaneel.
1978
(Muinsuskaitseameti kunstimälestiste arhiivi toimik 4-12/10 köide I, Tartu rajooni Rõngu kirik, üldmaterjalid)
Viidi läbi kunstimälestiste täielik arvelevõtmine, märgistamine, mõõdistamine ja fotografeerimine.
Täheldati järgmist:
1. Kirikus puudub signalisatsioon.
2. Akendel puuduvad kaitsetrellid.
3. Puudub tulekindel raudkapp.
4. Kirikus on olemas elektrivalgustus.
1993
(EELK Konsistooriumi arhiiv, säilik nr X/127, EELK Rõngu kogudus)
Kiriku torni vasaku trepikoja uks süüdati, kannatada sai ka sein.
1996
Rõngu kiriku tehnilise seisukorra ülevaatus. A. Danil, T. Parmakson
(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-3975)
Antud on ajalooline lühiülevaade, tornikiivri tehniline seisukord ja ettepanekud restaureerimistöödeks.
Toimikus kirjutatakse järgmist:
1. Tornikiiver on u 1 m viltu lääne-lõuna suunas.
2. Tornikiivri esimene ’’ämblik’’ on puruks vajunud. See ja alumine ’’tool’’ on mädanikseent täis.
3. Risttalastik on läbi saetud ja osakamatult jätkatud.
Lisatud on fotod kahjustustest.
2000
Rõngu kirik. Restaureerimistööde aruanne. T. Sepp
(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-4049)
Sissejuhatuses täpsustatakse 1996. a tehtud töid: tornikiivri tehniline ekspertiis tehti 1996. a, restaureerimistööd 1998. a sügisel, mis kestsid 1999. a novembrini. Sama aasta talvel rebiti tormiga kõrvaltornikeste katused, nende kukkudes vigastati pikihoone katust. Kevadel tehti uued katusetööd.
Säilikus sisaldub:
1. Tornikiivri tehniline olukord
2. Tööde käik
3. Leiuaines
Esile peaks tõstma valgevasest heas seisukorras kuke ja muna torni tipus. Munas oli kolm, tõenäoliselt sõjast saanud auku. Selle seest leiti 39 münti ja plekist silindri jäänused koos paberitega, mis olid niiskuskahjustustega. Kuke ja muna taastas Jaan Märs. Paberid konserveeriti ja viidi muuseumi. Esimene münt pärineb aastast 1635, taaler aga 1589. aastast.
Lisatud on illustratsioonid enne ja pärast tornikiivri restaureerimist.
2004
Tehnilise seisukorra ekspertiis. Ü. Takker, K. Pluum
(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-8801)
Ekspertiisis pöörati tähelepanu järgnevatele probleemidele:
1. Katusekate laseb kohati vett läbi.
2. Vihmaveerennid ja torud on halvas seisukorras.
3. Vihmaveetorude otsad on paigaldatud valesti, sadevesi voolab vastu seina.
4. Krohv on kohati lagunenud.
5. Hoone välisseinas on lõhkemata kahurimürsk, koguduseõpetaja andmetel pärineb mürsk Vabadussõja ajast.
Soovitused edasisteks töödeks: katus korda, laetalad asendada uutega, välitrepid parandada, karniisid ja välisseinad renoveerida, ümbruse vertikaalplaneerimine korrastada.
Lisatud on illustratsioonid kahjustustest.
2005
(Muinsuskaitseameti vallasmälestiste arhiiv, toimik 4-12/10 köide II, rg 424-466)
Altariruumi aknavitraažid restaureeriti, täpsemalt 4 tahvlit ja kaareosa. Töid alustati 1999. a, kirikule tagastatud 2005. aastal.
2017
(Tegevuskava Rõngu kiriku välistreppide remontimise kohta. Muinsuskaitseamet, Virgo Eiche, 2017. Muinsuskaitseameti arhiiv A-12423, kooskõlastus nr 30490)
Kõik viis välistreppi on halvas tehnilises seisukorras.
(Aruanne arheoloogilisest jälgimisest Rõngu kiriku Neistikambri, kellatorni ja käärkambri treppide remondil 2017. aastal. OÜ Arheox, Rivo Bernotas, 2017. MuinsuskaitseaMuinsuskaitseameti kooskõlastus nr 33809)
Neitsikambri, kellatorni ja käärkambri treppide remont. |
