Esileht
TARTUMAA
NÕO

NÕO PÜHA LAURENTSIUSE KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest

Allikad:

1. EELK arhiiv. Nõo kogudus. 01.01.1939 – 1970.
2. Nõo kiriku viimistluskihtide uuringute tegevuskava. Koostaja R. Pärnoja. ARC Projekt OÜ. 2012. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-10846).



18. sajand

1785
Kirikule paigaldati laudadest katus, mida remonditi 1798. ja 1801. aastal. (allikas 2)

1803
Kiriku pikihoonele ja kooriosale paigaldati kivikatus. (allikas 2)


19. sajand

1813
Remonditi käärkambrit ja sinna ehitati ahi. (allikas 2)

1817
Kiriku vana lagunenud puidust torni asemele ehitatakse uus puidust haritorn. (allikas 2)

1820
Kirikuplatsi ümber ehitatakse maakividest ühe väravaga aed. (allikas 2)

1842
Käärkambrisse paigaldati uus põrand. (allikas 2)

1846
Kirik lubjati väljastpoolt. (allikas 2)

1870. aastate lõpp
Külglöövidesse ehitati koorid ja pikendati pikihoone aknaid. (allikas 2)


20. sajand

1901
Uuendati kiriku katust, sarikasüsteemi ja käärkambrit. Parandati võlvid ja müürid, paigaldati tellistest ja tsementplaatidest põrandad ja uus pingistik ning lühtrid. (allikas 2)

1902
Uuendati kiriku küljeukse puitosi neogooti stiilis. (allikas 2)

1910
Parandati osaliselt altariruumi põrandat ja paigaldati käärkambrisse uus põrand. Käärkamber sai uue katusekatte. (allikas 2)

1911
Kirikusse ehitati uued ahjud, akendele pandi ette topeltraamid. (allikas 2)

1914
Kiriku kõrvale rajati puukuur. (allikas 2)

1919
Altariruumis uuendati põrandat. (allikas 2)

1926
Parandati kiriku katust, värviti kirikutorn, lubjati välisseinad. Uuendati kiriku kõrvalhoonete katuseid. (allikas 2)

1929
Kiriku välisremont. (allikas 1)

1935-1936
Põhjalik remont Arnold Matteuse järelvalvel
Kirikus teostati põhjalik remont: osaliselt vahetati altariruumi põrand, kirikuseinad valgendati, seinade alumine osa värviti „inimese kõrguselt“ halli lakkvärviga. Kirikusse toodi elekter. Arhitektoonilist ja kunstilist järelvalvet teostas arhitekt Arnold Matteus. See oli viimane suurem remont pikihoone ja kooriruumi interjööris. Värvilahendus on säilinud 1935. aastast. (allikas 2)

1958
Katuse remont. Purunenud katusekivid asendati uutega, krohviti alt seguga, vahetati välja mädanenud sarikad.
Kirikut ümbritsev kiviaed kaeti mätta ja kahekordse okastraadivööga. (allikas 1)

1959
Välifassaadide korrastamine, koguduseruumide ja oreli remont. Käärkambrile tehti laastkatuse asemele uus kivikatus. Kiriku välisseintelt kõrvaldati vana lubivärv, lahtine krohv ja sammal ning krohviti uuesti üle ja kaeti lubivärviga. (allikas 1)

1960
Kiriku käärkambri remont. Paigaldati uus põrand, ahi ja korsten, topeltkrohvlagi, topeltuksed. Kogu ruum krohviti üle ja värviti õlivärvidega. (allikas 1)

1968
Osaline siseseinte remont: kõrvaldati vana värv, tehti krohviparandused, kaeti uue lubivärviga.
Parandati vandaalide tekitatud kahjustused orelil. (allikas 1)

1972
Kiriku põrand kaeti saepuru-vineerplaatidega. (allikas 1)

1973
Sel aastal sai Nõo kirikust Liidulise tähtsusega arhitektuurne mälestusmärk. Asendati pehkinud müürilatid uutega, remonditi sarikasüsteem. Parandati ka torni katust ja värviti see üle. Kiriku läänefassaadi viilu remonditi ja seal teostati krohviparandused. (allikas 1)

1974
Suur osa roovlatte katusekonstruktsioonis asendati uutega, parandati katusekatet. (allikas 1)

1981
Remonditi kiriku tuulekaste ja osaliselt asendati uutega. Samuti parandati sarikaid ning kirik kaeti väljast lubivärviga. (allikas 1)

1989
Remonditi katust, aknaid. Käärkambrisse pandi osaliselt uus põrand. Ehitati uus ahi. Teostati elektrisüsteemi kapitaalremont. (allikas 1)

1990
Katuseremonti alustas firma Wunibald OÜ. (allikas 1) Kiriku põhikehandile paigaldati uus kivikatus, käärkambrile tsingitud terasplekist katus. (allikas 2)


21. sajand

2000. aastad
Remonditi kooriruumi põrandat ja sinna paigaldati bullerjan-ahi. (allikas 2)

2011
Teostati siseviimistlusuuringud ja laiaulatuslikud visuaaluuringud kiriku tehnilise seisukorra hindamiseks.
2011. aastal teostas ARC Project OÜ nii eksterjööris kui interjööris värviuuringud, mille põhjal koostatakse Nõo kiriku restaureerimisprojekti viimistlustabel. Uuriti eri kõrgustelt pikihoone ja kooriruumi seinu, võlvipindasid, võlvikandasid ja roideid. Värviuuringud tehti ka eeskojas, välisustel, piilaritel, seinaniššidel, akende ümbruses, aknapaledel, -lengidel ja -raamidel. Määrati ka käärkambri põranda, fassaadide, kellatorni seinalaudise ja torniluukide viimistluskihid. (allikas 2)