Esileht
TARTUMAA
KAMBJA

KAMBJA MARTINI KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest

1926
Suuremamahulised remonttööd

Kirik lubjati nii seest kui väljast valgeks, parandati katus ja torn, värviti aknad-uksed, põrandad ja kantsel.

Allikas: Kristjan Luhamets. Kambja kihelkonna ajalugu.Tartu: Ilmamaa, 2011.
1972
Projekt kiriku varemete ümberehituseks kontserdi- ja spordisaaliks (arh. Ain Padrik)


Arhitekt Ain Padrik oli ülesandeks saanud projekteerida kiriku müüride vahele kontserdi- ja spordisaal koos lektooriumiga. Projekt valmis 1972. Nähti ette kiriku müüride säilitamist, sealjuures pidi juurdeehitusse tehtama näitlejate garderoobid, spordiinventari- ja riietusruumid. Tornikiivrist pidi saama klaaskupliga vaateplatvorm. 1978. aastal leiti, et sovhoosile on rohkem vaja tootmishooneid kui kultuuri- ja spordikeskust, seega jäigi plaan ellu viimata.

Allikas: Projekt kiriku varemete ümberehituseks kontserdi- ja spordisaaliks (arh. Ain Padrik). ARC Projekt OÜ arhiiv.
1989 - tänapäev
Kiriku täielik taastamine (arh. Andres Orav, sisearh. Liivi Ehmann; tööde teostaja: Wunibald Ehitus OÜ)

1987. aastal, kui Kambjas tähistati rahvakooli 300. aastapäeva, tekkis tõsine plaan kirik uuesti üles ehitada. Toivo Traksmaa, tulevase ehitaja, seisukoht oli see, et kirik tuleb taastada ennesõjaaegsel kujul. Ka Vabariikliku Linnaehituse- ja Arhitektuurimälestiste Kaitse Valitsuse juhataja Ülo Puustak oli töösse haaratud. Kiriku taastamise luba saadi ENSV Ministrite Nõukogult 1988. Taastamisprojekti autorid olid arhitekt Andres Orav Tallinnast ja sisearhitekt Liivi Ehmann Tartust. Ehitama hakkas Luterliku Kiriku Remondi-Ehitusjaoskond, hilisema nimega Wunibald Ehitus OÜ.  Taastamistöid alustati 1989. aastal. Esiteks lammutati müüride varisemisohtlikud osad, siis puhastati kirik mullast ja prahist. Kaur Alttoa eestvedamisel kaevati kaks šurfi arheoloogilise uuringute tarvis. 1990.a. tegutsesid objektil ka arheoloog Kalle Lange ja arhitekt Udo Tiirmaa.

Teostatud restaureerimistööd:

1991
- süvavaringute plombeerimine raudkivide ja tellistega
- tellismüüritise vertikaalpindade kindlustamine
- fremide jalandipesade raiumine maakivist seintesse
- raudbetoonvöö valamine
- ankrute paigaldamine
- kaevati välja käärkambri vundament ning kamber ise ehitati üles vanade fotode järgi

1992-1993
- lammutati varisemisohtlikke müüriosi
- alustati punastest tellistest karniiside ladumisega
- laoti puuduvaid seinte osi raudkividest
- keevitati katuseferme
- ehitati kiriku katus ja tornikiiver: terasest ja osaliselt liimpuitkaartest kandekonstruktsioonid, paigaldeti roovlatid ja terasest katuseplekk
- lõhuti vanad betoontrepid, asemele ehitati metalltrepid
- laoti punasest tellisest võidukaar
- koorile ja käärkambrile ehitati katused
- laoti karniise, otsaviile ja väikesi tornikesi punasest tellisest, samuti maakivimüüre
- toimus katusefermide montaaž ja värvimine
- kiriku torn krohviti lubimördiga ning lubjati valgeks
- betoneeriti ristlöövi otsaviile
- tornikiiver tsingitud terasplekist katte alla, torni tippu ehib kukk
- rõdusüvendi all toimusid arheoloogilised kaevamised
- krohviti ja värviti seinu ja aknapalesid
- paigaldati uksed

Vt. ka Mõõtmisjoonised

Allikas: Kambja kirik. Restaureerimine 1989-1999.a. Wunibald Ehitus OÜ, 2000. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-4859.
1994
Akende paigaldusega samaaegselt toimus sisemise rõdu ehitus. Kuna aknad ei olnud avatavad, tekkisid paar aastat hiljem interjööri hallitusseened. Selle likvideerimiseks puuriti läbi seinte ventilatsiooniaugud ja värviti kogu lagi spetsiaalse Waltti- Color värviga üle.


Allikas: Kambja kirik. Restaureerimine 1989-1999.a. Wunibald Ehitus OÜ, 2000. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-4859.


1995-1996
Valmis lõplikult liimpuitkonstruktsiooniga võlvlagi ning laepealsed käiguteed. Sisetöid tehti arhitekt Liivi Ehmanni jooniste järgi, kes oli projekteerinud lae- ja käärkambri kujundused ning orelirõdu. Liimpuidust kaarte lakke paigaldamiseni ja keerulise puitkonstruktsioonini jõuti 1996.aastal.


Allikas: Kambja kirik. Restaureerimine 1989-1999.a. Wunibald Ehitus OÜ, 2000. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-4859.

1997
- orelirõdu ajutiste seinte ja treppide lammutamine
- punasest tellisest seinte ladumine
- raudbetoontreppide valamine
- rõdu, ristlöövi ja kooriosade krohvimine lubimördiga
- projekteeriti veevärki ja kanalisatsiooni

Suvel jõuti kommunikatsioonid välja ehitada ning sügisel põrandad täita ning betoneerida.


Allikas: Kambja kirik. Restaureerimine 1989-1999.a. Wunibald Ehitus OÜ, 2000. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-4859.

1998
Ehitati ja paigaldati:
- orelirõdu
- kõik välis- ja siseuksed, lisaks invakaldtee
- tualettruumid,
- paigaldati tuletõrje signalisatsioon ning osa valgustitest, kõik võõbati üle Waltti-Color värvidega, seinad lubivärviga
- välisviimistluses: lahtised krohvitükid ja samblikud eemaldati, seinad krohviti lubikrohviga; krohvitud osad valgendati lubivärviga
- paigaldati orelirõdu metallvõred ja sepised, puit ja kiviosad pahteldati ja värviti


Allikas: Kambja kirik. Restaureerimine 1989-1999.a. Wunibald Ehitus OÜ, 2000

2000
Kiriku välisseinte krohvitööd õnnestusid, kuigi suvi oli kuum ja kuivamisaeg lühike. Tööde ajal kaeti osa seinu koormakatetega, et kuivamise aega pikendada. 2000. a. avastati külmakahjustused, mis kohe parandati.

Allikas: Kambja kirik. Restaureerimine 1989-1999.a. Wunibald Ehitus OÜ, 2000
2002

Pühitseti Kambja kiriku kolm uut tornikella. Pronkskellad koos elektroonilise kellalöömismehhanismi ja kellade puidust alusega kingiti kirikule. Kellad valati 2002 Gescheri linnas Saksamaal.

Allikas: Kristjan Luhamets. Kambja kihelkonna ajalugu.Tartu: Ilmamaa, 2011.


2003

Kiriku kolmas orel on ehitatud Rootisis John Grönvalli orelitöökojas 1951.aastal. Kuni 1995. aastani kasutas seda Träslövsläge kirik. Uue oreli saamisel kingiti endine Kambja kirikule, kuid ülespanek viibis pooleliolevate ehitustööde ja rahanappuse tõttu. Sügisel 2002 eraldas Eesti Kultuurkapital raha oreli paigaldamiseks. Oma õla panid majanduslikult alla ka Kambja vallavalitsus ja mitmed üksikisikutest annetajad. Oreli paigaldas meister Olev Kents.

Allikas: Kristjan Luhamets. Kambja kihelkonna ajalugu.Tartu: Ilmamaa, 2011.



2004


Kirik sai praeguse altari.  Altarimaali aset täidab krutsifiks, mille kinkis kogudusele skulptor Endel Taniloo. Krutsifiksi tükid leidis Taniloo 1951. aastal Tartus Aleksandri tänavas asunud valukoja pööningult. Taniloo oletuse kohaselt on tegu skulptor Anton Starkopfi tööga 1930. aastatest. Kuna altarisein veel puudus, kinnitati krutsifiks keskmisele aknale.

Allikas: Kristjan Luhamets. Kambja kihelkonna ajalugu.Tartu: Ilmamaa, 2011.