|
| Esileht |
|
| VIRUMAA |
|
| VÄIKE-MAARJA |
VÄIKE-MAARJA PÜHA NEITSI MAARJA KIRIK |
Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest |
|
|
| Allikad: |
|
| KONSERVEERIMISE AJALUGU: |
1879 Remont kirikuaias asuvas barokse katusega kabelis. Sellega seotud töömeeste autograafidega katuselaud avastati 1998. aastal katusetööde käigus (allikas 12).
1930 Kiriku siseviimistluse värskendamine (allikas 1).
1956 Väliskrohvi parandamine ja lupjamine Sisevärvimise teostamise kohta andmed puuduvad (allikas 2).
1958 Remonttööd kirikus Muuhulgas võeti alla ja paigaldati uuesti kirikutorni rist ja muna (allikas 10).
1991 Pikihoone katuse restaureerimine Tööde käigus eemaldati põhihoonelt ja kooriruumilt amortiseerunud tsementkatusekivid, mis asendati „Lode“ S-katusekividega. Töid teostas AS Wunibald (allikas 3). Teostati kivikatte vahetus ja pikihoone katusekandmiku remont (OÜ Wunibald) Vt Muinsuskaitselise järelevalve aruanne. Kiriku (pikihoone) katuse restaureerimise II etapp 2014-15. a. Einar Kaldam, 2021. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 39803, digitaalselt kättesaadav
1992
Pinnase alandamine kiriku ümber (allikas 2).
1998 Sooladest kahjustatud viimistlusmaterjali eemaldamine kiriku kooriruumi seintelt Põhjaseinal eemaldati kahjustunud viimistlusmatejal müüritiseni, selle alt tuli esile mitu suletud nišši (ida- ja lõunaseinas ning lääneseinal võidukaarest vasakul). Töid teostas Rakvere Restauraator (allikas 1). Kirikuaias asuva kabeli katuse taastamine Kabel on tänaseks üks viimaseid ehitisi Eestis, mille katusekattena on säilinud tinatatud plekk, ühtlasi on see ainus objekt viimastel aastakümnetel, kus on tegeldud tinatatud plekk-katte taastamisega. Tööde käigus: asendati enamus sarikate alumistest osadest, ühel ka ülemine osa, vahetati laetalasid, kahe laetala otsad plommiti, uuendati katuse laudis, tugevdati poltidega olemasoleva konstruktsiooni sõlmi, asendati ca 20 % laelaudadest, ehitati lakke teenindusluuk, paigaldati katusele uued tinatatud plekitahvlid, valmistati raudplekist katuseurnist koopia (allikas 12). Vt publitseerimata aruanded: Väike-Maarja kabel. 1998. a. restaureerimistööde aruanne. Frantsiskus o/ü. Koostajad: T. Parmakson, T. Sepp. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-4019). 1999
1999 Tornikiivri konstruktsioonide tugevdamine-restaureerimine ning uue sindelkatuse paigaldamine Töid teostas Frantsiskus OÜ (allikas 3)
2004 Käärkambri restaureerimine Paigaldati terastõmbid, täideti praod müürides. Kooriruumi avanev ukseava vormistati tööde käigus ilma ukseta. Restaureeriti välisuks, valmistati originaalakna koopia. Ehitati uus põrand ja viimistleti käärkamber seest ja väljast. Käärkambris teostas töid OÜ Wunibald Ehitus.
Vt publitseerimata aruanded: EELK Väike-Maarja kiriku restaureerimistööd. Aruanne 2004. OÜ Wunibald Ehitus. Koostaja: T. Traksmaa. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-13181). 2004 Suvel ning varasügisel vahetati altariruumis ning pikihoone põhjalöövi idaosas vanad puitpõrandad uute vastu. Vana laudpõrand oli pinnasesse uputatud taladel. Kuna pinnast nende tööde käigus ei eemaldatud, siis ei olnud töödel ka arheoloogilist järelevalvet. Arheoloog Tõnno Jonuks koostas olukorrast aruande, mis fikseeris olukorra põrandavahetuse ajal. Vt Muinsuskaitse eritingimused kiriku põranda vahetamise projekti koostamiseks. Muinsuskaitseamet, Mirjam Abel, Reelika Niit, 2019. Muinsuskaitseameti arhiiv, registreerimise nr 16107, digitaalselt kättesaadav (2 faili)
2004–2005 Oreli restaureerimine 1990. aastate katusetööde tagajärjel kasutuskõlbmatuks muutunud orelit restaureeris meister Ago Tint (allikas 11).
2010 Hädatööd äikesetormi tagajärgede likvideerimiseks 8. augusti äikesetormis lükkas tuul alla kiriku tornikiivri. Esmaste töödena sai torn ajutise katuse, korrastati kiriku katus ja asendati purunenud aken (allikas 9). Vt publitseerimata aruanded: EELK Väike-Maarja kiriku kellatorni ajutine katus. Põhiprojekt. Rändmeister OÜ. Koostaja: Ain Pihl. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-15934). 2010
2011–2012 Tornikiivri taastamine Tornikiivri taastas OÜ Rändmeister Juhan Kilumetsa juhtimisel. Tornikiivri puitkonstruktsioon monteeriti maapinnal kahes osas kasutades maksimaalselt ära vana puitmaterjali. Katusekattematerjalina kasutati varasema sindelkatte asemel tsingitud terasplekki. Ka plekitööd tehti osaliselt enne tornikiivri tõstmist üles torni kiviosale (allikas 8). Koopiana valmistatud kuldne kuulmuna ja rist viidi taastatud tornikiivri tippu pidulikult 2012. a 28. juuni õhtul (allikas 7). Vt ka Muinsuskaitseameti PÜP toetused
2013 Restaureeriti kooriruumi katus (OÜ Rändmeister). Vt Muinsuskaitselise järelevalve aruanne. Kiriku (pikihoone) katuse restaureerimise II etapp 2014-15. a. Einar Kaldam, 2021. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 39803, digitaalselt kättesaadav Vt ka Muinsuskaitseameti PÜP toetused
2014 Kiriku hoonet remonditi pärast tornikiivri murdumist tormi tagajärjel, hetkel on üldine seisund rahuldav. Torni kiiver on taastatud. Kellatorni luugid on täiesti amortiseerunud. Vt Torni luukide asendamise projekt. AB Katrin Etverk OÜ, 2014. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastuse nr 23389, digitaalselt kättesaadav (3 faili)
2014-2015 Remonditi pikihoone katus. Vt Muinsuskaitselise järelevalve aruanne. Kiriku (pikihoone) katuse restaureerimise II etapp 2014-15. a. Einar Kaldam, 2021. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 39803, digitaalselt kättesaadav Vt ka Muinsuskaitseameti PÜP toetused
2019 Kiriku seisukord on rahuldav. 2004. aasta põranda remonditöödest ülejäänud pikihoone plankudest põrandad on suures osas mädanenud ning ära vajunud. Vt Muinsuskaitse eritingimused kiriku põranda vahetamise projekti koostamiseks. Muinsuskaitseamet, Mirjam Abel, Reelika Niit, 2019. Muinsuskaitseameti arhiiv, registreerimise nr 16107, digitaalselt kättesaadav (2 faili) |
|