Esileht
VIRUMAA
KADRINA

KADRINA KATARIINA KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest

Allikad:

1. Tammik, Richard. Kadrina kihelkond läbi aegade. Kadrina: Neeruti selts, 2005
2. Tassa, Aleksander. Kadrina kiriku leidused. Ajakiri AEG. Berliin, 1922, nr 9, lk 29-32
3. Vanad seinamaalid lubja all. - Postimees. 1936, 11. juuni, lk. 4
4. Jürgen, Madis. Viis muinsuskaitselugu - esimene. Kultuur ja Elu. Tallinn, 1987, nr 4
5. Kadrina kiriku pikihoone põranda rekonstrueerimise tööprojekt. OÜ Stenhus. Koostaja Illar Kannelmäe. Muinsuskaitseameti arhiiv P-11624. (ERA 5025.2.1138)
6. Kadrina aleviku kalmistu ja kiriku välisvalgustuse ehitamine. Elektritööde teostaja OÜ Kadrina Elektrik.Muinsuskaitseameti arhiiv P-12954. (ERA.5025.2.2356)
7. Kadrina kiriku seinamaalingud. Uuringute aruanne. Koostaja Anneli Randla. Tallinn: 2013 (Muinsuskaitseameti arhiiv)



1734
-- parandati käärkamber. (Allikas 1)

1741-52

-- kogu kiriku remont. Kirikule peale tehti uus katus ning samuti tornile. Pandi uued uksed, aknad ja torniluugid. (Allikas 1)

1818

– kirik sai uue kellatorni ning parandati osa katusest, mis oli tormi ajal tugevasti kannatada saanud. Katust parandati ka 1819., 1825. ja 1828. aastatel. (Allikas 1)

1918 ja 1938
– uued katused, viimane neist fenolaadiga immutatud sindlitest. (Allikas 1)

1922
viidi ehitusinsener Georg Adoffi juhtimisel läbi suurem kapitaalremont. Lõhuti märksa avaramaks endised gooti stiilis aknad. Endine paekiviplaatidest põrand asendati laudpõrandatega. Parandati orel ja toodi kirikusse sisse elekter. (Allikas 1)
Samal aastal avas Helge Kjellin võidukaare kohal asuvad inglifiguurid (seitsmekordse lubjakihi all) ning neid restaureeris kunstnik ja kunstiteadlane Aleksander Tassa.
1922. a tehti kirikus remonti, mille käigus avati lubja alt ka inglimaaling. Kuna selle seisukord oli kriitiline, kutsuti Aleksander Tassa maalingut restaureerima. Nii toonane restaureerimiseetika kui Tassa kunstniku-iseloom ei käsitlenud restaureerimistegevust tänaste printsiipide kohaselt: maalingu ulatuslikke kadusid ei parandatud, vaid tõenäoliselt kattis Tassa kogu maalingu uuega, sh ka piirkonnad, kus originaal oli säilinud. Ta järgis küll põhimahus originaali kompositsiooni ja värvigammat, kuid algset modelleeringut on lihtsustatud ning kohati on kujund paari sentimeetri võrra nihkes.Tassa pastoosne värv hakkas juba peatselt pärast restaureerimist kooruma. Tänaseks on võidukaare inglimaalingud avariilises seisukorras. (Allikas 7)
1941
– kirik langes tule ja rüüstamise ohvriks. Põles torn, katus ja käärkamber, kirik seest jäi terveks. 1942. aasta suvel tehti kirikule peale laastukatus, kuid torn taastati alles 26 aastat hiljem. (Allikas 1)

1961

– restaureerimistöid kirikus juhtis Villem Raam. Avas põhjaseina keskakna kõrval fragmendi 18. sajandi baroksetest maalingutest.
1967
– taastati torn

1990ndad
-- kiriku interjööris eemaldati varem seinte alaosa katnud puitpaneel. Võimalik, et sel perioodil tehti ka viimane seinte lupjamine.

1993
– kirikus järjekordne tulekahju, põles tuhaks sandikoja katus ja osa kiriku katusest. Need taastati. (Allikas 1)

2000
– viimane suurem remont, mille käigus uuendati kiriku põrand. Lõhuti välja 1922. aastast pärit puupõrand, mida oli kahjustanud vamm ning asendati see paeplaatidega. (Allikas 5) Samal ajal puhastati ka piilarid lubjakihist liivapritsiga.

2004
– kiriku välisvalgustuse ehitamine (Allikas 6)
2012
 - Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna poolt Anneli Randla, Hilkka Hiiopi ja Merike Kallase juhendamisel läbi viidud siseviimistlusuuringud, mille käigus tuvastati ja täpsustati pikihoone ning kooriruumi maalingute ulatust, stratigraafiat ja säilivust.
PDF:
Kadrina kiriku maalingud. Uuringute aruanne