HALJALA PÃœHA MAURITIUSE KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest

1. EELK arhiiv. Kirjavahetus Haljala Püha Mauritiuse kogudusega 24.03.1951 – 21.12.1965, EELK Haljala koguduse 1959.a. remont-restaureerimistööde aruanne
   
2. EELK arhiiv. Kirjavahetus Haljala Püha Mauritiuse kogudusega 3.01.1971 – 27.11.1985
   
3. Restaureerimise põhiprojekt. Köide I, Fassaadide ja katuse restaureerimise arhitektuuriosa. Stenhus, I. Kannelmäe. 2006 (MKA arhiiv, säilik P-13746)
   
4. Restaureerimise põhiprojekt. Köide II, Siseruumide restaureerimise arhitektuuriosa. Stenhus, I. Kannelmäe. 2006 (MKA arhiiv, säilik P-13747)
5. Kunstimälestised Rakvere raj. Haljala kirikus ja kirikuaias.Toimik 4-10/5 I köide. (MKA arhiiv, vallasmälestiste kaustad)
6. Muinsuskaitse eritingimused. Stenhus, I. Kannelmäe. 2005. (MKA arhiiv, säilik A-6440)
7. Eesti Evangeeliumi Luteriusu kirikud. Toimetajad B. Ederma, Asta Jaik. Tartu: K. Jaik, 1939
8. Aruanne Haljakala kiriku juures teostatud väliuuringutest. Köide XXIX. V. Raam. 1987
   (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-1941)
9. Lainvoo, Meelis Haljala avas vana kivialtari. - Virumaa Teataja. 2006, 5. apr
10. Kuljus, Katrin Haljala kirik saab kevadeks uue katuse. - Virumaa Teataja. 2008, 10. dets
11. Kuljus, Katrin Haljala kirikut kaitseb uus katus. - Eesti Kirik. 2009, 10. juuni
12. Kuljus, Katrin Haljala kiriku keskaegne põrand on taas nähtav. - Virumaa Teataja. 2011, 14. juuni

Fotol on jälgitavad järgmised muutused:

• kantsel on nihutatud põhja poole ning käärkambrist on murtud käik kantslisse;
• kirikus on uus pingistik (R. v. Engelhardti kavandi järgi);
• seinad ja võlvid on värskelt üle värvitud.
• Samas on tume seinapaneel üpris laiguline ja kohati pudenenud.
• Sellelt fotolt ei paista vääre, kuid tõenäoliselt olid needki selleks ajaks valminud (R. v. Engelhardti kavandi järgi; Fr. Modi uusgootilikum lahendus jäi teostamata).
• Kiriku uuendamisel on kaduma läinud 1730. a krutsifiksigrupp ja väikesed surnusildid pikihoone idaseinalt.

Vt Haljala kiriku ajalooline siseviimistlus. Uuringu aruanne. Anneli Randla, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, H&M Restuudio OÜ, 2014. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 24879, A-13127, digitaalselt kättesaadav

Fotode järgi otsustades Eesti Vabariigi ajal kirikus suuremaid töid ei tehtud.

Vt Haljala kiriku ajalooline siseviimistlus. Uuringu aruanne. Anneli Randla, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, H&M Restuudio OÜ, 2014. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 24879, A-13127, digitaalselt kättesaadav

Pikihoone katuse remont, teostaja Wunibald Ehitus OÜ (allikad 10 ja 11, Muinsuskaitseameti PÜP toetused)

Pikihoonele paigaldati uus kivikatus.

Käärkambri, altariruumi ja tõllakuuri katuse remont, Rändmeister OÜ

- Altari- ja kooriruumi vana katus eemaldati ja asendati tugevate kiledega. (allikas 10)
- Parandati kiriku müüritist. (allikas 10)
- Proteesiti katuse kandekonstruktsioone. (allikas 10)
- Käärkambri katuse konstruktsioon vahetati täielikult välja. (allikas 10)
- Käärkamber, kooriruum ja endine tõllakuur said uue katusekatte. (allikas 11)
- Altariruumi ja pikihoone osale paigaldati vihmaveerennid ja -torud. (allikas 11)

Vt ka Muinsuskaitseameti PÜP toetused)

Kooriruumi remont (allikas 12, Muinsuskaitseameti PÜP toetused)

- Eemaldati laudpõrand ja puhastati välja selle all olnud paekivipõrand koos hauaplaatidega.
- Eemaldati kooriruumi puupaneel.
- Kirikus teostati vammitõrje.
- Altariretaabel paigaldati algsesse asukohta.

Töid teostasid Puleium OÜ, Selerek OÜ , KEK Elekter AS, Rändmeister OÜ.

Restaureeriti plokkaltar.

Vt Pokkaltari restaureerimise aruanne. OÜ Vana Tallinn, Kalli Holland, Merike Limberg, 2012. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 23961, A-11534, digitaalselt kättesaadav (6 faili)

Kiriku katus on remonditud, otseseid sajuvee kahjustusi ei esine. Pikihoones ja käärkambris on varasemad kivipõrandad asendatud laudpõrandatega. Pikihoone seinaniššides on säilinud paeplaadid või on paeplaadid asendatud betooniga. Välisseinte äärses piirkonnas on mitmes kohas silmnähtavaid seenkahjustuse märke. Rõdu põrandas ja samas all olevas laudpõrandas on lokaalne, ca 1m² suurune põlengu kahjustus. Kiriku üldine tehniline seisukord on stabiilne. 2011. aastal tehti seenkahjustuste likvideerimise töid kogu kirikus, kuna preguseks on seenkahjustus taas vohama hakanud.

Vt Muinsuskaitse eritingimused ja põranda remontimise põhiprojekt. AB Katrin Etverk OÜ, Katrin Etverk, 2014. Muinsuskaitseameti arhiiv, registreerimise nr 23185, P-16943, digitaalselt kättesaadav

Teostati siseviimistlusuuringud: ehitusaegset viimistluslihti ei leitud, olemasolev krohvikiht on uusaegne ning sellele on maalitud hallid kvaadrid idaakna ümber, võidukaarel ja pikihoone piilaritel (ilmselt vahemikust 17. saj II poole kuni 18. sajand). Millal kvaadermaalingud Haljala kirikus kinni kaeti, ei ole teada. Varaseimal fotol, 19. saj lõpus neid enam näha ei ole.

Vt Haljala kiriku ajalooline siseviimistlus. Uuringu aruanne. Anneli Randla, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, H&M Restuudio OÜ, 2014. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 24879, A-13127, digitaalselt kättesaadav

Kinnitati kruvidega 2010 aasta augustitormis kannatada saanud torni kattepleki kõige kriitilisemad alad. Ka luugid olid samas tormis kahjustatud.

Vt EELK Haljala kiriku tornikiivri restaureerimine. Muinsuskaitse eritingimused. Põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, Ain Pihl, Silvia Rand, 2018. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 32786, P-17980, digitaalselt kättesaadav

1990. aastate on olnud oskamatu ja rohmakas, kahjustanud ajaloolist tarindust. Esineb seen- ja puidumardikakahjustust. Plekksepatöö on mitterahuldava kvaliteediga, mistõttu esineb rohkelt rebendeid ja auke. Treppredelid on paiduti kasutamiseks ohtlikud. Karniis on mõningaste kivi- ja oluliste krohvikahjustustega.

Vt EELK Haljala kiriku tornikiivri restaureerimine. Muinsuskaitse eritingimused. Põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, Ain Pihl, Silvia Rand, 2018. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 32786, P-17980, digitaalselt kättesaadav

Krohvikihi säilivus on hea, v.a mehaanilised vigastused peamiselt seinte allosas ja kahes võlvikus, hoone lähiümbrus on planeerimata ja sadevesi voolab müüritisse, hoonet ei ole võimalik efektiivselt ventileerida.

Vt Pikihoone interjööri restaureerimine. Tegevuskava. OÜ Vana Tallinn, Kalli Holland, Elo Sova, Eva Mölder, 2019. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 35781, digitaalselt kättesaadav

Portaali avariiline seisukord ja raidkivi ulatuslikud kahjustused on põhjustatud originaalkivi halvast kvaliteedist ning restaureerimistööde ärajäämisest pärast seda kui 1959. aastal eemaldati raidkivilt kõik kaitsvad kattekihid (krohv, värv).

Vt Haljala kiriku tornialuse lõunapoolse portaali konserveerimistööde tegevuskava. Isabel Aaso-Zahradnikova, 2020. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 37902, digitaalselt kättesaadav

Haljala kiriku fassaadi viimistlus on halvas olukorras – krohv on seintelt suurte tükkidena irdunud ja kohati on paljastunud paekiviseinad. Mõnes kohas on tehtud parandusi tsementkrohviga. Käärkambri ukse trepp on halvas seisukorras ja vajab uuendamist. Vajalik on kiriku ümbruse pinnase vertikaalplaneerimine.

Vt Muinsuskaitse eritingimused. Muinsuskaitseamet, Reelika Niit, 2020. Muinsuskaitseameti arhiiv, registreerimise nr 15647, digitaalselt kättesaadav

Võlve on ulatuslikult remonditud, kogu võlvistik on aja jooksul märgatavalt deformeerunud. Suuremate ja laiemate pragude tsoonis on võlvikivid lahtised, samuti krohvkate irduv ja lahtine. Praod ei ole läbivad. Põhjapool on seisukord märgatavalt parem.

Vt Haljala kiriku võlvide remont. Tegevuskava. Rändmeister OÜ, Ain Pihl, 2020. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 37342, digitaalselt kättesaadav

Programmist "Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018"

2013. a torni ja katuse liirekoha avarii-remondiks 5100 €

* Muinsuskaitseameti arhiivis vastavate tööde aruandeid ei leitud.

Allikas: Muinsuskaitseamet