Esileht
VIRUMAA
LÜGANUSE

LÜGANUSE RISTIJA JOHANNESE KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad
  1. Eesti arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997
  2. Lüganuse kiriku tornikiivri taastamise projekt. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-8970
  3. Seletuskiri mälestustahvli avamise kohta. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-6856
  4. Kunstimälestised Kohtla-Järve rajoonis Lüganuse kirikus ja kirikuaias. Muinsuskaitseameti vallasmälestiste arhiiv, toimik 4 – 6/8
EHITUSETAPP I
14. sajandi keskpaik
Algkiriku ehitamine

Esmakordselt 1373. a. mainitud kirik oli askeetlikult lihtne kastehitis. Algkiriku pikihoone on säilinud tänaseni: (allikas 1)
  • Seinamüürid on õhukesed. (allikas 1). See annab märku sellest, et algne kavatis polnud mõeldud võlvituna. (allikas 2)
  • Ukseavad lääne- ja lõunaseinas on erilise kujunduseta. (allikas 1)
  • Kirikul on linnusetaoliselt kõrgel paiknenud ühejaolised aknad ilma ehisraamistikuta (avad on hiljem allapoole pikendatud). (allikas 1)
  • Ilmselt püstitati kirik kohaliku vasalli ülesandel ühtlasi perekondliku matusepaigana, sest juba kiriku rajamisel olid erakordse nähtusena valmis ehitatud võlvitud hauakambrid, mis kiriku külgseintesse jäetud avauste kaudu olid pidevalt ventileeritavad. (allikas 2)
EHITUSETAPP II
15. sajand (allikas 1)
Pikihoone võlvimine; kooriruumi, torni ja käärkambri ehitamine

15. sajandi I veerand
  • 15. sajandi I veerandil võlvisid Tallinna meistrid algkiriku 2-lööviliseks ruumiks.
  • Pääsuks võlvidele murti lääneseina kõrgel paiknev käigušaht.

15. sajandi II veerand

  • Tõenäoliselt 15. sajandi II veerandil ehitati kitsam nelinurkne kooriruum koos käärkambriga.
  • 15. sajandi II veerandil püstitati läänefassaadi ette 4-tahuline torn, mille ülaosa on harvaesinevalt ümmargune. Tornil on 7 korrust; ülespääsuks murti torni jalamisse uus trepilõik, mis varustati raidportaaliga.
  • Torni viiv portaal ja käärkambri portaal tehti ühesugused – ümarkaarsed ja talumita, mille palendiprofiil koosneb laiast rihvast kahe ahta ümarvöödi vahel.
  • Kooriruumi lõunaseinas on kaks suurt vahepiilariga istenišši.
  • Nurgaturpadega altarikorpus on kaldpinnaga servistatud mensaplaadi all.
Kaunistatud otsaviilud

Lääneviil

Kiriku lääneküljel oleva torni (ehitatud juurde 15. sajandil) varjus viilu keskel on näha unikaalne krohv, millele on lõigatud ja maalitud punaselt suur süvendrist (nn. kordusrist, mille harusid läbib väiksem ristpalk) ja minuskeltähtedes kiri ELPGOTUN. Kuna teksti algus ja lõpp jäävad müüri varju, oletatakse, et algusest on puudu H ja lõpust D. Ajaloolased oletavad, et tekst võis olla alamsaksa keeles „Help Got und Maria“ – „Aidaku meid Jumal ja Maria“. Viilukaunistus oli Vana-Liivimaal ainuesinev, osutades koos plaanilahendusega Soome ja Põhja-Saksa eeskujudele. (allikas 1, allikas 4)

Idaviil

Veidi väiksemat mõõtu kiri on olnud pühakoja idapoolsel välisseinal. Selle jäljed on näha kiriku kooriruumi lae pealt. Idapoolne tekst on dešifreerimatu ja seinal olev krohv varisemisohtlik ning hävimisohus. (allikas 4)
HILISEMAD MUUDATUSED
17. sajand (allikas 2)
  • Võlvlaed purustati tõenäoliselt Liivi sõjas või 1657 Rootsi-Vene sõjas ja on tänini taastamata. (allikas 1)
  • 1665. aastal ehitati tornikiiver ühe jala (30,48 cm) võrra müüridest kõrgemaks.
  • 1667. aastal lõpetati tornitipp Narva ehitusmeistri Leusteti poolt (hävis 1941).
18. sajand
  • Põhjasõjas (1700–1703) jäi kirik puutumata ilmselt uksel seisva venekeelse kirja tõttu: „Seda kristlasile pühendatud maja jätab iga kristlane puutumata“. (allikas 2)
  • 1727 sai torn uue kiivri. (allikas 1)
19. sajand
  • Tõenäoliselt 19. sajandi keskpaigast pärineb idaakna neogooti ehisraamistik. (allikas 1)

20. sajand
  • 1941. aasta veebruaris rüüstati kirikut. (allikas 2)
  • 1941 oktoobris toimus tulekahju, mille käigus hävisid katused, kunstiväärtuslik inventar (allikas 1), kiriku sisustus, vahelaed ja tornikiiver (allikas 2). Puutumata jäi vaid altari põhiosa koos pildi ja kõrvalnikerdustega. Kirik kaeti pärast põlengut hädakatusega.
  • Spetsiaalselt Lüganuse kiriku jaoks 1991.-1993. aastal loodud altarivitraaži „Jeesuse taevaminek“ autoriks on klaasikunstnik Riho Hütt. See on esimene omataoline vitraaž maakonnas ja sarnaseid on Eesti luteri kirikuis vähe. Tinaraamis metallioksiididega värvitud klaasist vitraaž paigaldati kohale 1995. aastal. (allikas 4, ajaleheartikkel:  Põhjarannik, 21.06.95)
21. sajand

2007. aastal tehti ettepanek paigutada koguduse õpetajana töötanud (1788–1795) Otto Wilhelm Masingule mälestustahvel kiriku altariruumi ette pikihoone lõunaseina lühtrist vasakule. (allikas 3)