VIRU-JAAKOBI KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:

1. Eesti arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997

15. sajandi II veerand

Algkavatis (säilinud peamiselt praeguse kehandi idapoolses osas):

• Kolmelööviline, kolme traveega kodakirikuline pikihoone
• Pikihoones servjoonvõlvid, konsoolid trapetsikujulised
• Väiksem nelinurkne kooriosa
• Kooriosas 8 roidega ristvõlv, mis toetub nurkades pikaks venitatud püramiidjatele konsoolidelle (roide profiil koosneb kahest pirnvöödist)
  
• Koori idaseinas läbi seinamüüri välisseinale avanev sakramendinišš, mille ehisviilul lamereljeefne dekoor
• Alt 4-tahuline, ülalt 8-tahuline torn
• Ukseavad lääne- ja lõunaseinas

17. sajand

• 1667 - Liivi sõja järgsed taastamistööd. Oletatavasti samal aastal ehitati juurde käärkamber.
  

18. sajand 

• 1703 Rüüstati Põhjasõjas; tulekahjus hävisid kantsel ja pingid.
• 1727 ehitati kirikule ja tornile uus laudadest katus ja paigaldati kaks kingiks antud kella.
• 1730-1731 valgendati kirikuseinad, paigaldati uus põrand ja tehti uued pingid.
• 1741 pikselöögi tabamusena sai kahjustatud torn ja aknad, mis parandati kohe.
• 1746 ehitati uus kirikutorn.
  

19. sajand

• Laiendati pikihoonet – lisati 2 uut, keskaegseid vorme järgivat traveed.
• Lammutati algne kirikutorn ja ehitati uus 48 m kõrgune läänetorn.
• Eksterjöör kujundati gootipäraseks.
• Lõunaseina ehitati uus portaal.
• Portaal rajati ka idaseina, altari taha; algne idaaken likvideeriti.