Esileht
JÄRVAMAA
AMBLA

AMBLA MAARJA KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest

Allikad:

  1.  Ambla kiriku tornikiivri kandekonstruktsiooni toestamise ja ankurdamise projekt. S. Danil, VRV, 1971 (MKA arhiiv, säilik P- 1381)
  2.  Paide rajooni ambla kiriku tornikiivri restaureerimisprojekt. H. Uuetalu, 197475 (MKA arhiiv, säilik P- 5455)
  3.  Ambla kirik. Katuse restaureerimistööde metoodiline juhend. T. Parmakson, Arh. büroo Vanad Kirikud, 1996 (MKA arhiiv, säilik P-11404)
  4.  Ambla kirik. 2000-2002.a. restaureerimistööde aruanne.J. Kilumets, Rändmeister OÜ, 2003 (MKA arhiiv, säilik A-7662)
  5.  Ambla Kirikuaia kabel.Muinsuskaitse eritingimused. Remondiprojekt. Rändmeister OÜ, 2004 (MKA arhiiv, säilik A- 5591)
  6.  Ambla Kiriku põranda restaureerimisprojekt. J. Kilumets, I. Kannelmäe, 2005 (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-15038)
  7.  Ambla kiriku tornikiivri värvimistööde muinsuskaitse aruanne. Arhitektuuribüroo R.A.E. OÜ, 2007 (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A- 8383)
  8. Ambla Maarja kiriku torn. Muinsuskaitse eritingimused ja restaureerimise põhiprojekt. Rändmeister OÜ, 2008 (MKA arhiiv, säilik P-15053)

1968
Tornikiivri avariitööd (allikad 1 ja 2)

1967.a. augustitorm puhus viltu Ambla kiriku torni. Kohapeal käinud Vabariikliku Restaureerimise Valitsuse esindajad kavandasid tornikiivri avariiohtlikkuse vähendamiseks alumise talastiku kindlustamise tugiraami abil ja torni kandekarkassi ankurdamise trosside abil kiviosa külge.

Tööd teostati koguduse oma jõududega. Tornikiivri karkass jäi endiselt avariiohtlikku seisukorda.


1975

Tornikiivri kindlustamine. Projekt H.Uuetalu (allikas 1)

Tööd nägid ette 1971.a. valminud projekti muutmise. Otsustati, et olemasolev konstruktsioon lammutatakse kogu ulatuses ning projekteeriti uus kandekonstruktsioon.
Avariiseisundis tornikiiver uuendati. (allikas 8)


1995-1998

Remonttööd interjööris ja eksterjööris (allikas 8)

Remonditi põrandat, akanid, katust ja karniisi, restaureeriti roosaken.


2001-2002

Altariruumi lõunaseina roosakna puiduosa restaureerimine; pikihoone, altariruumi ja põhja-eeskoja karniiside restaureerimine. Rändmeister OÜ. (allikas 4)

Roosakna restaureerimine (restauraatorid Elmar Lääne ja Danel Valner):

- Akna ja puitraami uuringud: tuvastati, et olemasoleva raami eelkäijaks on olnud vitraaž, mida tõendavad rohked tormivarraste kinnistusavad raidraamis. Kaheksasiiruline raidraam ise on 13. sai. lõpu meisterlik kivitöö. Puitraami täpne vanus on teadmata, kuid tõenäoliselt pärineb see samast ajast kiriku teiste puitakandega ehk 19. saj. lõpust. Ajaloolistele fotodele toetudes võib väita, et aken oli kindlasti olemas juba 1896. aastal. Puitraami paksus on saavutatud kolme kihiga; raami erinevad osad ja kihid on omavahel seotud liimi ja puit-tüüblitega, kinnituses on kasutatud nii kiile, plekk-klambreid kui naelu koos kivisse löödud puit-tüüblitega. Kesksõõri igas väljas oli pliiprossidega eraldatud kolmeosaline pisivitraaž, mis kujundati kollase ja sinise klaasiga. Siirude kolmikleht-motiivides kasutati pliiprossides punast ja rohelist klaasi; puitosad olid värvitud hallika õlivärviga. Akna hilisemad remondid on olnud hädapärased: raam on olnud värvitud rootsi punase värviga (nagu muud kiriku aknad); akent hoidsid välja kukkumast paar plekist klambrit ning makrofleks.
- Raam demonteeriti viimse detailini; koostamisel kasutati alglahendusele sarnaselt tisleriliimi ja puit-tüübleid; vajadusel tugevdati üksikuid sõlmi kruvidega.
- Puuduvad ja lootusetult kõmmeldunud detailid asendati, üksikud parandused tehti prossipulkade vigastatud kohtadele, täideti detailidevahelised praod.
- Sügavamalt erodeerunud tsoonid tasandati söepahtliga ja kogu puit immutati kuuma värnitsaga.
- Raam värviti vastavalt tuvastatud algsele lahendusele linaõlivärviga hallikaks.
- Vitraažide taastamisel säilitati kõik originaalklaasid; asendusklaaside puhul järgiti põhitoone.
- Pliiprossid asendati kogu ulatuses.
- Aken kinnitati raidraami uudselt: siiruraamid ühendati kesksõõriga kruvide abil; kogu raami hoiavad ees neli roostevabast terasest "sõrme" (pikkus 100 mm), mis istuvad raidraami puuritud hülssides.
- Kivi- ja puitraami vahed tihendati kitis immutatud takuga.
- Raidraam puhastati lahtisest lubjavärvikihtidest, detailidevahelised tühjenenud vuugid ja tormivarraste avad täideti lubimördiga.

Karniiside restaureerimine (Mirgo Pruunsild ja Raido Tõnson):

1998.a. lõppenud plekk-katuse restaureerimise käigus oli kannatada saanud karniiside krohv.

Teostatud tööd:

- Eemaldati pude krohv ka varisenud tsoonidega külgnevates piirkondades.
- Krohviti ning kaeti lubivärviga karniisid ning teostati krohviparandused seinapiirkondades.
- Tööde ülevaatusel 2002.a. kevadel tööde ülevaatusel tuvastati juba varem prognoositud väiksemaid krohvipudenemisi kahe ummistunud lehtri taguses tsoonis ning pikihoone põhjaküljel karniisi keskosas, vahetult plekiga külgnevates tsoonides. Teostati uued parandused.


2001-2006
Kiriku põrandate seisundi uurimine ning restaureerimine. Rändmeister OÜ. (allikas 6)

2001. a. toimunud uuringud (A. Danil) näitasid põrandalaudade liigniiskust ning seenkahjustuste olemasolu. Niiskuse kogunemise peapõhjusteks olid kondensniiskuse tekkimine laudisealuses õhkvahes ning välisseinte ääres räästavee imbumine läbi hõreda vundamendi põranda alla, kuna räästavett ei juhita hoonest eemale ja puudub vundamendi hüdroisolatsioon. Tulemusena imbub sadevesi kapillaartõusuga nii soklisse kui põrandakonstruktsiooni alla. 
2002.a. asendati altari ees olev põrand ja osaliselt altariesise mademe laagid.
Käärkamber sai uue paeplaatidest põranda.
2005.a. uuris arhitekt Illar Kannelmäe kiriku põrandate seisukorda ning sündis projekt pikihoone, kooriruumi ja lääne-eeskoja amortiseerunud laudpõrandate asendamise kohta kivipõrandaga (paeplaatpõrandaga). Plaatide pinnaviimistluse eeskujuks võetakse Kadrina ja Jõelähtme kiriku uued kivipõrandad. Pinkidealuse põrandalaudise ning altariesine, altariaaiaga piiratud laudpõrandaga mademe taastamiseks kasutatakse rõhkimmutusega puitu; põrandalaudise pealmised pinnad töödeldakse puiduõliga. laagide ja paepõranda vahele paigaldatakse kasetohust isolatsioon; laudisealusele õhuruumile tagatakse tuulutus laagidesse lõigatavate pilude kaudu.
Sadevete hoonest eemalejuhtimiseks näeb projekt ette piki välisseinu kulgevat sillutusriba ning ühtlasi ümbritseva maapinna optimaalsele kõrgusele planeerimist. 
2006 - kooriruumi ehitati kivipõrand. (allikas 8)


2004

Kirikuaia kabeli väliuuringud Rändmeister OÜ (allikas 5)

Plaanitavate restaureerimistööde ning muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks teostati 2004.a. märtsis kabeli väliuuringud välise vaatluse ja konstruktsioonide avamise teel. Uuriti sokli, seinte, katuse, vahelae, põranda, avatäidete ning siseviimistluse tehnilist seisukorda.


2007

Tornikiivri värvimine. Värvimistööd teostas Frantsiskus OÜ (allikas 7)

Tornikiivri vana värv kraabiti, pinnad pesti pesuvahendiga. Nähtavale tulnud roostekahjustustega katusepleki osad krunditi tinamenninguga. Tornikiiver värviti punase linaõlivärviga 2 korda.

2008
Kiriku torni väliuuringud. Rändmeister OÜ (allikas 8)

2008.a. mais teostas Rändmeister OÜ (osalesid arhitekt Illar Kannelmäe ning projekteerija Ain Pihl) torni väliuuringud. Plaanitavate restaureerimistööde eesmärgiks oli Ambla kiriku torni aastakümneid hooldamata ruumide korrastamine, ilmastiku eest kaitsmine ning inimeste tornis viibimise ohutustamine. Koostati ka muinsuskaitse eritingimused.