Kolmest põhjaseina äärest leitud tugipiilarist, mis on laotud juba koos kirikuseinaga, saab järeldada, et kirik oli jaotatud neljaks traveeks ning oli ilmselt võlvitud. Tugipiilarid püstitati teatavasti reeglina võlvikute vahekohtadele, kahele poole võlve kandnud piilareid, et võtta vastu võlvide poolt avaldatud külgsurvet. Tõenäoliselt oli kirik kolmelööviline, nagu enamus Järvamaa keskaegseid maakirikuid, st nelja travee puhul pidi järelikult kokku olema 12 võlvi, mida kandsid lisaks seintele kuus piilarit. Kuna kirikuaia kirdeosas vedelenud baas kuulub selgelt ümarsambale, siis järelikult kandsid võlve kuus ümarsammast, põhimõtteliselt nagu näiteks Türi kirikus.
Selgus, et 2007. aastal interjööris avastatud müüritiseklotsid, oletatavad piilarite vundamendid, ilmselt ei saa kuuluda keskaegsele kirikule, sest nende piilarite vundamentide paiknemine vastab ühemõtteliselt praeguse, mitte keskaegse kiriku sümmeetriateljele. Interjööris praeguse pikihoone välisseinte all välja puhastatud ülemine vundamendiaste on tõenäoliselt laotud vahetult enne praeguse kiriku müüre 18. sajandi II poolel. Alumine aste lääne-, põhja- ja idaseina puhul ilmselt kuulub keskaegsele kirikule.
Allikas: Arheoloogiline järelvalve ja uuringud Paide Püha Risti kirikuaias. V. Kadakas.(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-11994)
2014
Siseviimistluse restaureerimine ning väiksemad remonttööd. Tööde teostajad Wieseland OÜ ning Toomas Aasmaa.
Laed – teostati laepinna puhastamine, plommimine, tüübeldus ning pragude avamine. Peegellae pinnalt kuni karniisini eemaldati nõrga siduvusega lubivärvikiht. Täitekrohvina kasutati traditsioonilist lubikrohvi Ecoin. Kruntvärvina kasutati Silicato Primer Micro kruntvärvi. Pinna lõppviimistlus teostati osalise hõõrdekihina veeauruläbilaskvusega viimistluspahtliga Ecoras. (kuni 2 mm pakusune kiht). Krohvikihtide ülevärvimine teostati kuu aja pärast veega lahjendatud Chalix Acomix lubivärviga kolmes kihis. Kiriku seinad värviti naturaalvalge lubivärviga. Sama tehnoloogia ja materjalidega viimistleti kõik ülejäänud ruumide laed (käärkamber, eeskojad, trepikojad).
Seinad – müüritise taastamisel kasutati paekivi või savitellise tükke (põhiliselt ukseavade nurkades), paksemate kihtide armeerimiseks kasutati teises kihis tsingitud traadist krohvivõrku. Krohvi sisseviskekihtide tegemisel kasutati lubikrohvi Ecode, krohvimisel traditsioonilist lubikrohvi Ecoin. Pinna lõppviimistlus teostati analoogselt lagede viimistlusega.
Lõuna-eeskojas freesiti ümber seina perimeetri põrandast 10 cm kõrgusele 25 mm läbimõõduga avad sammuga 30-40 cm kapillaarniiskuse väljaaurustumise soodustamiseks.
Samal ajal süvistati elektrijuhtmed krohvikihti, enne süvistamist teostati neis kohtades täiendavad värvi- ja krohviuuringud. Remonditi ka pikihoone altaripoolse osa otsseina ja lõuna- ning põhjaseina karniis.
Saali istepingid – puhastati tehnilise piiritusega ning värviti õlivärviga.
Rõdu – puitpinnad värviti linaõlivärviga.
Käärkambris lammutati vana plekkahi ning ehitati uus kivist ahi, remonditi uks, värviti trepikäsipuud ning võrepulgad, remonditi akende kondensaadirennid ning sokli müüritist .
Allikas: Siseviimistluse remonttööde muinsuskaitselise järelvalve aruanne. Riina Lepp, Arhitektuuribüroo R.A.E. OÜ (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-11576)
2015
Taastati mõlemad viilukarniisid.
Allikas: Kiriku läänekülje välisfassaadi (sh aknad) restaureerimine. Muinsuskaitselise järelevalve aruanne. FIE Niina Mäger, 2018. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 34217, digitaalselt kättesaadav.
2016
Krohvi- ja välisviimistluse tööd kirikutorni osas.
Taastati torniaknad koos paledega ja varemrestaureeritud luukide paled ning vormistati uue tornikella paigaldamiseks krohvraamistus. Soklil oli juba varasemas etapis eemaldatud lahtine krohv, teostatud tasanduskrohvimine ja osaliselt värvitud. Krohvitud seinapinnad värviti lubivärviga. Restaureeriti ronikiivri alune puitkarniis, torni aknad restaureeriti, sepised puhastati mehaaniliselt ja värviti, vahetati amortiseerunud veeplekid.
Allikas: Järva maakond, Paide linn, Keskväljak 1. Paide kirik. Kiriku torni restaureerimistööd. Muinsuskaitselise järelevalve aruanne. FIE Niina Mäger. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-12882)
2016
Torni ajanäitajakella elektrifitseerimine ja sihverplaadi vahetamine.
Vana ajanäitaja mehhanism säilitati, demonteeriti ajamasina ja sihverplaadi vaheline võll koos tunniseierite hammasratastega (eksponeeritakse tornis). Valmistati uus tagantvalgustusega sihverplaat ajaloolise (Järvamaa Muuseumis säilitatava) kiriku kella sihverplaadi eeskujul, kell on digitaalselt juhitav. Tornikelladele paigaldati elektrilised löögivarasarad. Kõik paigalduskaablit pinnapealsetena.
Allikas: Järva maakond, Paide linn, Keskväljak 1. Paide kirik, Kell ( ajanäitaja) 1848. Torni ajanäitajakella elektrifitseerimise ja sihverplaadi vahetamise aruanne. Mäeväli Orelitöökoda OÜ. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-12884)
2018
FIE Niina Mägeri projekti "Sise- ja välisviimistluse remont-restaureerimine" (30.05.2016 kooskõlastus nr 27536) alusel teostas OÜ Wieseland (Toomas Aasmaa) krohvi- ja välisviimistluse töid läänefassaadil ja samas torniga külgneval lõunafassaadi osal. Restaureeriti ümaraken ja selle kohal olev aken. Sama fassaadi elemendid, valgmikuga tiibuks, aknad ja külguksed on varem restaureeritud, taastatud graniitastmetega trepp ning ehitatud ka sillutisriba.
Vt Kiriku läänekülje välisfassaadi (sh aknad) restaureerimine. Muinsuskaitselise järelevalve aruanne. FIE Niina Mäger, 2018. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 34217, digitaalselt kättesaadav.
2019
FIE Niina Mägeri projekti "Sise- ja välisviimistluse remont-restaureerimine" (30.05.2016 kooskõlastus nr 27536) alusel teostas OÜ Wieseland (Toomas Aasmaa) krohvi- ja välisviimistluse töid idatiiva fassaadidel lõuna-, ida- ja põhjaküljel, varasemate etappide jätkuna. Sh mõned krohviparandused varemrestaureeritud sokli osadel ja torni idafassaadil.
Vt Kiriku idatiiva restaureerimise muinsuskaitselise järelevalve aruanne. FIE Niina Mäger, 2019. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 36442, digitaalselt kättesaadav.
|
