Esileht
JÄRVAMAA
PAIDE

PAIDE PÜHA RISTI KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest

2001-2008
Kiriku vitraažakende restaureerimine


Seitsme aasta vältel restaureeriti Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas Mare Saare ja Eve Koha juhtimisel kiriku kõik kümme Ernst Friedrich Tode (1858-1932) signatuuriga vitraažakent. Aknad demonteeriti, puhastati, vajadusel vahetati pliilint ning katkiläinud osad.

Allikas: Paide Püha Risti kiriku vitraažide restaureerimisprojekti 2000-2007 koondaruanne. EKA Klaasikunsti osakond, Eve Koha.(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-9543)

2005-2006
Kiriku lae restaureerimine. Rändmeister OÜ ning Gromell OÜ


Restaureerimise tulemusena puhastati laepind, ankurdati krohvikiht, taastati karniisi profiil ja viimistleti.

Paide kiriku pikihoone lagi pärineb 19.saj. II poolest. Lae seisundi ja viimistluse ülevaatuse teostas Rändmeister OÜ 2004.aastal. 2005.a. teostas Rändmeister OÜ lae restaureerimise orelirõdu kohale jäävas tsoonis: ankurdati aluslaudisest irdunud krohv, eemaldati pealmised värvikihid ja alumised lahtised värvikihid; teostati krohviparandused ja valgendati töötsooni ulatuses lagi.

2006.a. jätkas lae restaureerimistöid Gromell OÜ. Krohvipind puhastati kahjustunud värvi- ja silumiskrohvi kihtidest, lahtine krohv kinnitati roostevabade seibidega, suurte mõrade remontimisel kasutati lubimördis keerutatud takku. Allakukkunud krohviga aladel töödeldi nii vana kui uue laudise otsad vammivastase vahenidga Boracol 20RH .Laudis kaeti pillirooga, krohviti lubimördiga ning värviti Saaremaa lubivärviga.
Karniisidelt eemaldati samuti tsementkrohv. Puidule kinnitati tsingitud võrkarmatuur, millega sai garanteerida õhukese (kohati 5 mm) krohvikihi püsimajäämine.


Allikad: Paide kiriku lae restaureerimistööde järelvalve aruanne. Vana Tallinn OÜ. Koostaja: Eva Mölder. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-8420)
Pikihoone lae restaureerimise aruanne. Gromell OÜ. Koostaja: R.Vihtre, Gromell OÜ
(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-7807)

2007-2008
Põranda remonttööd, kiriku lagede soojustamine, tehnovõrkude rajamine. Tööde teostaja AS KEK-I Ehitus

Kirikusaali 1848. aastast pärit 24-26 cm laiustest laudadest põrand oli eriti välisseinte ääres ja tagaseina juures tugevate niiskusest tingitud seenkahjustustega. Nende piirkondades oli laudpõrand juba uuendatud, kuid häving oli jätkunud endiselt. Uuringud näitasid, et ulatuslike seenkahjustuste üheks tekitajaks olid majavamm.

Välisseinte ääres oli üheks liigniiskuse põhjuseks sadevete valgumine puuduliku vertikaalplaneerimise tõttu vastu välisseina ja imbumine müüritisse, kust tõuseb kapillaartõusuga põrandakonstruktsiooni alla ja välisseina puittahveldise taha, kus puudub ventilatsioon. Ka lambrii oli täielikult kahjustunud. Rõdu puitsammastest oli kahjustunud vaid lõunaseina poolsammas, mis asetses puittahveldise sees. Tornialuse lõuna-eeskoja siledatest paeplaatidest põrand pärineb 1786. aastast. 1909-1910.a. ehitatud lääne-eeskoja põrand on murtud ja tahutud paeplaatidest.

Eesmärgiks oli likvideerida põrandaaluse kodensniiskuse tekke ja sadevete valgumine vastu välisseina ning asendada täielikult amortiseerunud laudpõrand saetud ja lihvitud paekiviplaatidest põrandaga. Paeplaadid paigaldati 8 cm paksusele tihendatud liivakihile, millesse paigaldati ka põrandakütte torustik. Põranda soojustuseks FIBO kergkruus, mille peal enne liivakihti on 3 cm paksune jäik aluskiht Floormate 200. Rõdupostide ja kantslijala alla ehitati FIBO plokkidest vundamendid, kogu kirikusaali põrand rajati ühele tasapinnale. Kirikusaali ja käärkambri uus põrand rajati Saare Dolomiit OÜ Väo kivist valmistatud paeplaatidest.

Lahtisest mördist puhastatud seinad jäeti vähemalt aastaks kuivama.

Kivipõrandad korrastati ning restaureeriti. Tornialune lõuna-eeskoja põrand restaureeriti. Kooriruumi metlahhpõrand puhastati ning vuugiti.

Kogu pikihoone ja käärkambri seintel olev seenkahjustusega puittahveldis eemaldati ja hävitati, välja arvatud käärkambri parempoolsel seinal olev kahjustusteta tahveldis, mis säilitati eksponeerimiseks.
Seenkahjustatud kohtades eemaldati krohv ning puhastati vuugid 3 cm sügavuselt, kaet antiseptikuga ning täideti klassikalise lubimördiga. Soolade kristalliseerumise vältimiseks krohviti poorse saniitkrohviga.

Välistrepid
restaureeriti, soklikrohvil eemaldati tsementmördiga tehtud krohviparandused.

Kiriku laed soojustati täiendavalt. Vana saepuru- ja liivatäide eemaldati ning lae horisontaalosad soojustati puistetselluvillaga. Peegelvõlvi osad soojustati kivivilla mattidega.

Tööde teises etapis 2008.a. teostati lõuna-eeskoja põranda remont ning mitmesugused tehnovõrkude uuendamised - pikihoone põrandasse on paigaldatud küttetorud. Käärkambrisse paigaldati sanitaartehnilised seadmed, rajati veetrassi- ja kanalisatsiooni survetrassid ning sadevee imbkaev kirikaia põhjaossa. Uuendati tugev- ja nõrkvoolupaigaldised. Ehitati soojussõlm ning paigaldati kaks kütteseadet - kalorifeer rõdu alla otsaseinale, et tagada ruumi kiirem soojenemine ürituste ja teenistuste läbiviimise ajaks ning kuumaõhuniisuti orelirõdule, mis peaks tagama kütteperioodi jooksul ruumis õhuniiskuse. Paigaldati tuletõrje- ja valvesignalisatsioon.

Allikad: Põranda ümberehitamise tööprojekt. Arhitektuur-ehituslik ja konstruktiivne osa. Arhitektuuribüroo Kapiteel OÜ. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-14085)
Paide Püha Risti kiriku põranda 2007a remonttööde muinsuskaitse järelvalve aruanne.Riina Lepp, Arhitektuuribüroo R.A.E OÜ. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-8421)
Püha Risti kiriku remonttööde II etapi muinsuskaitse järelvalve aruanne. Riina Lepp, Arhitektuuribüroo R.A.E. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-8422)


2007
Väliuuringud uuringud kiriku lõunatornis Villu Kadaka juhtimisel


Arheoloogiline järelvalve teostati kiriku lõunatorni põranda vahetusel ning drenaažikaevu ja survekanalisatsiooni trassi kaevamisel kirikuaia põhjaosas. Saadi uusi andmeid torni vundamentide, käärkambri ja pikihoone ehitusliku seose, matuste, varasema maapinnataseme jms. kohta. Matuseid ei lõhutud ega puhastatud välja, kuigi need tuvastati kaevikute all.

2007.a. uuringutega jäi segaseks, kas Paide kiriku lõunaküljel paiknev torn võiks olla rajatud keskaegsele vundamendile või oli 1786.a. koos kirikuga valminud torn täiesti uus ehitis selle koha peal. Uuringud tuvastasid, et pikihoone vundamendid on rajatud ilmselt ühekorraga, st pikihoonet ei ole pikendatud lääne suunas, nagu varem on oletatud. Pikihoone vundament lõunatornist vahetult põhja poole pärineb oletatavasti keskaegsest kirikust , mille rajamisaeg on teadmata, kuid ilmselt on see hävinud Liivi sõjas või selle järgnenud Poola-Rootsi sõdades 17. saj. alguses.
V. Kadakas jõudis järeldusele, et varasem arvamus, nagu oleks peale 1845. a põlengut kirikuhoonet tornist alates lääne suunas pikendatud, on ekslik ning hoonet pikendati alles aastail 1990-10, mil lisati pikihoonest kitsam altariruum ja lääne-eeskoda koos trepikodadega ja teisel korrusel oreliruumiga.

Allikas: Arheoloogiline järelvalve Paide Püha Risti kiriku tornis ja trassides kirikuaia põhjaosas. FIE Villu Kadakas. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-9835)
.

2008
Kiriku uste restaureerimine

Restaureeriti kiriku lääne-eeskoja lõunapoolne uks ning käärkambri sise- ja välisuks.

Allikas: Paide kiriku kolme ukse restaureerimise aruanne. Arhitektuuribüroo Kapiteel OÜ. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-8879)

2009
Tornikiivri katte ja konstruktsioonide restaureerimine - Tarrest Ehitus OÜ


Kiriku tornikiiver pärineb 1845.a. tulekahju järgsest taastamisest. Tuulelipu daatumi järgi otsustades valmis kiivri kandekonstruktsioon 1847. Hiljemalt järgmisel aastal kaeti kiiver vaskplekiga. Lipu juurde kuuluv 2,5 jalase läbimõõduga kuul valmistati paksust vasklehest. Omapäraseks detailiks on kiivri välisküljel väikese varikatuse all paiknev ajanäitajaga löögikell (Tallinna valumeister A. Feldmann, 1848). Kiivri vorm lähtus 1836.a. taastatud Tallinna Olevi kiriku tornist, mille eeskuju jälgiti ka kattematerjali osas.
20. saj. remontidest on teada pleki parandustööd 1927.a. ja 1999.a. Viimase käigus neediti kinni sadu II maailmasõja aegseid kuuliauke, samuti pleki väsimisest tingitud rebendeid. Töö teostas firma Vanad Kirikud OÜ.
Eemdaldati olemasolevatest konstruktsioonidest tornikiivri amortiseerunud vaskplekk ja pehkinud ning kahjustustega kandmikuosad. Kirikutorni juures asendati kandekonstruktsioonidest ca 20 % ning plekialune roovitus ja tihe laudis 90 % ulatuses. Restaureeriti ka muna, rist ning tuulelipp (kullati). Restaureeriti täislaudisest, sepishingedega torniluugid (8 tk), mis asuvad raidpiitades.

Allikad: Tornikiivri muinsuskaitse eritingimused ja restaureerimise põhiprojekt. Rändmeister OÜ, 2008. MKA arhiiv, säilik P-15075;
Siseviimistluse remonttööde muinsuskaitselise järelvalve aruanne. Riina Lepp, Arhitektuuribüroo R.A.E. OÜ(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-11576)

2010
Kiriku siseviimistluskihtide uuringud, Etik OÜ


2010. a. talvel teostatud uringute eesmärgiks oli saada alusandmeid võimalikult kvaliteetse sise- ja välisviimistluse projekti teostamiseks, kuna seni puudusid andmed sisekujunduse ja fassaadilahenduse värvitoonide ja krohvistruktuuride kohta erinevatel viimistlusetappidel, samuti määrata kindlaks vanemate säilinud krohvipindade ulatus.

Allikas: Paide Püha Risti kirik. Viimistluskihtide uurimistööde programm. Vaike Pungas, Etik OÜ. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-9317)

2013
Sadevee imbsüsteemi rajamine. Arheoloogilised uuringud kirikuaias Villu Kadaka juhtimisel

Arheoloogilised uuringud ja järelvave toimus seoses kirikuaia sadevee imbsüsteemi rajamise ja maapinna vertikaalplaneeringu teostamisega. Kiriku lähiümbrusest kooriti kuni 50 cm paksune pinnasekiht, kaevati 3 süvendit drenaaži ja imbkaevude jaoks. Puhastati täielikutl välja praeguse kirikuhoone ning osaliselt ka samal kohal asunud keskaegse kirikuhoone vundamendid. Oluliselt õnnestus täpsustada keskaegse kiriku põhiplaani skeemi ja mahtusid. Matuseid ei lõhutud ega puhastatud välja, kuigi need tuvastati imbkaevude süvendite all.

Arheoloogiliste uuringute kõige tähelepanuväärsemaks tulemuseks on järeldus, et praegune pikihoone on tõepoolest püstitatud keskaegse kiriku pikihoone alusmüüridele. Üllatuseks oli avastus, et keskaegne pikihoone on ulatunud tunduvalt kaugemale lõuna poole praegusest hoonest, st olnud ligikaudu 1/4 võrra suurem (vt foto).


Kolmest põhjaseina äärest leitud tugipiilarist, mis on laotud juba koos kirikuseinaga, saab järeldada, et kirik oli jaotatud neljaks traveeks ning oli ilmselt võlvitud. Tugipiilarid püstitati teatavasti reeglina võlvikute vahekohtadele, kahele poole võlve kandnud piilareid, et võtta vastu võlvide poolt avaldatud külgsurvet. Tõenäoliselt oli kirik kolmelööviline, nagu enamus Järvamaa keskaegseid maakirikuid, st nelja travee puhl pidi järelikult kokku olema 12 võlvi, mida kandsid lisaks seintele kuus piilarit. Kuna kirikuaia kirdeosas vedelenud baas kuulub selgelt ümarsambale, siis järelikult kandsid võlve kuus ümarsammast, põhimõtteliselt nagu näiteks Türi kirikus.

Selgus, et 2007. aastal interjööris avastatud müüritiseklotsid, oletatavad piilarite vundamendid, ilmselt ei saa kuuluda keskaegsele kirikule, sest nende piilarite vundamentide paiknemine vastab ühemõtteliselt praeguse, mitte keskaegse kiriku sümmeetriateljele. Interjööris praeguse pikihoone välisseinte all välja puhastatud ülemine vundamendiaste on tõenäoliselt laotud vahetult enne praeguse kiriku müüre 18. sajandi II poolel. Alumine aste lääne-, põhja- ja idaseina puhul ilmselt kuulub keskaegsele kirikule.

Allikas: Arheoloogiline järelvalve ja uuringud Paide Püha Risti kirikuaias. V. Kadakas.(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-11994)

2014
Siseviimistluse restaureerimine ning väiksemad remonttööd. Tööde teostajad Wieseland OÜ ning Toomas Aasmaa.


Laed – teostati laepinna puhastamine, plommimine, tüübeldus ning pragude avamine. Peegellae pinnalt kuni karniisini eemaldati nõrga siduvusega lubivärvikiht. Täitekrohvina kasutati traditsioonilist lubikrohvi Ecoin. Kruntvärvina kasutati Silicato Primer Micro kruntvärvi. Pinna lõppviimistlus teostati osalise hõõrdekihina veeauruläbilaskvusega viimistluspahtliga Ecoras. (kuni 2 mm pakusune kiht). Krohvikihtide ülevärvimine teostati kuu aja pärast veega lahjendatud Chalix Acomix lubivärviga kolmes kihis. Kiriku seinad värviti naturaalvalge lubivärviga. Sama tehnoloogia ja materjalidega viimistleti kõik ülejäänud ruumide laed (käärkamber, eeskojad, trepikojad).

Seinad – müüritise taastamisel kasutati paekivi või savitellise tükke (põhiliselt ukseavade nurkades), paksemate kihtide armeerimiseks kasutati teises kihis tsingitud traadist krohvivõrku. Krohvi sisseviskekihtide tegemisel kasutati lubikrohvi Ecode, krohvimisel traditsioonilist lubikrohvi Ecoin. Pinna lõppviimistlus teostati analoogselt lagede viimistlusega.
Lõuna-eeskojas freesiti ümber seina perimeetri põrandast 10 cm kõrgusele 25 mm läbimõõduga avad sammuga 30-40 cm kapillaarniiskuse väljaaurustumise soodustamiseks.
Samal ajal süvistati elektrijuhtmed krohvikihti, enne süvistamist teostati neis kohtades täiendavad värvi- ja krohviuuringud. Remonditi ka pikihoone altaripoolse osa otsseina ja lõuna- ning põhjaseina karniis.

Saali istepingid – puhastati tehnilise piiritusega ning värviti õlivärviga.

Rõdu – puitpinnad värviti linaõlivärviga.

Käärkambris lammutati vana plekkahi ning ehitati uus kivist ahi, remonditi uks, värviti trepikäsipuud ning võrepulgad, remonditi akende kondensaadirennid ning sokli müüritist .

Allikas: Siseviimistluse remonttööde muinsuskaitselise järelvalve aruanne. Riina Lepp, Arhitektuuribüroo R.A.E. OÜ(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-11576)