|
| Esileht |
|
| VILJANDIMAA |
|
| PAISTU |
PAISTU MAARJA KIRIK |
Orienteeruv ehitusajalugu |
|
|
| Allikad: | ||
| 1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996, lk 188. 2. Lühike ülevaade Paistu-Maarja ev.-lut. usu kiriku ja kihelkonna elust-olust: 700-aastase juubelipäeva mälestuseks. Vaher, Max. Paistu, Paistu-Maarja kogudus, 1934. |
||
| ||
| KIRIKU RAJAMINE 13. saj lõpp Algkavatis: - 3- lööviline kolme traveega pikihoone - idaküljel liitub kesklöövist veidi laiem kvadraatne koor - torni algkirikul ei olnud - tänaseni algsel kujul säilinud kooriruumi katab vestfaalipärane 8-osaline domikaalvõlv, mille mõigasroided toetuvad Kesk-Eestis iseloomulikele geomeetrilistele paekivist nurgakonsoolidele - kooriruumi seinu liigendavad avarad segmentkaarsillustega nišid ja kolm lihtsa kujundusega sakramendinišši Praegune võlvimaaling on teostatud Riia Jakobi kiriku eeskujul 1903. aastal. |
||
| ||
| - lisaks lääneportaalile on portaal ka lõunaküljel | ||
| ||
| - harvasinevalt- võimalik, et kaitseülesandeist tingituna- oli kirikus ka kaks võlvidele viivat müüritrepp:üks lääneseinas ning teine koori põhjaseinas, viimane lähtus koori ja käärkambrit ühendavast ukseavast | ||
| ||
| HILISEMAD MUUDATUSED -17. sajandil ehitati torn, mis hävines Põhjasõjas - piilarite ja võlvide kohta andmed puuduvad, kuid oletatavalt hävinesid pikihoone võlvid Põhjasõjas Algsest pikihoonest on tänaseni säilinud üksnes seinad. |
||
| ||
| 1817. aastal laastas kirikut tulekahju. - peale põlengut püstitati 1817. aastal kiriku põhjaküljele kivist allosaga puust kellatorn - kirikus on säilitatud põlengus kannatada saanud tornikell |
||
| ||
| -1862-1866. aastatel ehitati neogooti vormides läänetorn. Tõenäoliselt samasse perioodi dateeruvad ka läänekülje astmelised tugipiilarid - kiriku interjöör on samuti neogooti vormides |
||
| ||
|
