Esileht
VILJANDIMAA
PILISTVERE

PILISTVERE ANDREASE KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

ALLIKAD:
  1. Eesti arhitektuur II.Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa.  Üldtoimetaja:  V. Raam. Tallinn: Valgus, 1997.
  2. Eesti arhitektuuri ajalugu. Peatoimetaja H.Arman. Tallinn: Eesti Raamat, 1965.
  3. S. Karling. Baltikum och Sverige.---Antikvariska Studier III. Stockholm, 1948.
  4. S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 1943.
  5. Paekivi - Eesti rahvuskivi. Koostajad: H.Perens, E.Kala. Tallinn:Geoguide Baltoscandia, 2007.
  6. H. Raudla, Pilistvere kihelkond - Eestimaa Taani. Viljandi:Viljandi Muuseum, 2012.
  7. Pilistvere Andrease kirik kabeli ja surnuaiaga. Arhitektuurimälestise pass. V. Raam. Tallinn 1983. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik N-29880.
  8. Pilistvere kirik. Ajalooline lühiülevaade. Ajalooline andmestik Pilistvere kiriku tornikiivrist. Köide I. Koostaja K.Alttoa. Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, Tallinn 1986. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-1515.
  9. Pilistvere kiriku siseviimistlusuuringute aruanne.Eesti Kunstiakadeemia. 2015.
  10. V. Raam. Järvamaa keskaeg arhitektuuriajaloolase pilguga.--- Paide rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek 6. - 9. augustini.Artiklite kogumik. Tartu, 1972, lk. 124-149.
  11. V. Raam. Märkmeid Ambla kirikust ja Kesk-Eesti kirikute ehitusloost üldse.--- Kunstiteadus.Kunstikriitika 6.Artiklite kogumik. Tallinn: Kunst, 1986, lk. 178-211.
  12. V. Raam. Nelinurkse kooritüübi mõningatest variatsioonidest Eesti keskaegses arhitektuuris.--- Kunstiteadus. Kunstikriitika 5.Artiklite kogumik. Tallinn: Kunst, 1983, lk 88-117
  13. V. Vaga. Eesti kunst. Kunstide ajalugu Eestis keskajast meie päevini. Tartu;Tallin: Loodus, 1940-1941.
  14. Ð’. Вага. Проблема пространственный формы в средневековой архитектуре Эстонии.  Тарту: Тартуский государственный университет, 1960.
  15. H.Üprus. Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini. Tallinn: Kunst, 1987.



EHITUSETAPP I
13. sajandi teisel poolel.
Kiriku rajamine.

Kirjalikes allikates on Pilistvere kiriku preestrit mainitud juba 1234. aastal ning ühtlasi on kirikutorni paigaldatud kivi, millele on Rooma numbritega tahutud arv 1222. Arvatavalt on kivi asukoht tornis sekundaarne ja võib tähistada Pilistvere koguduse loomise aastat kuid mitte kivikiriku rajamise aastat. Tolleaegse arvatavalt  puidust kiriku kohta andmed puuduvad. Samas on võimalik, et Rooma numbritega on tehtud viga ja tegelikult peaks see tähistama 1722. aastat ning on seotud Põhjasõja järgsete taastamistöödega. Allikas: 6.
Arvatavalt rajati Pilistvere Andrease kivikirik 13. sajandi II poolel. Kuulub ehituslooliselt Vana Järvamaa kirikute hulka ning on oma algkavatiselt väga sarnane Ambla, Suure-Jaani ja Järva Peetri kirikuga, kuid on neist väiksem. Allikas: 11.
Kiriku rajamist on seostatud tsistertslaste kloostriorduga. Pilistvere ja ülejäänud Vana Järvamaa kirikute ehituse algatajateks oli Liivi ordu, kuid ehitusmeistriteks võisid olla tsistertslased, kes olid sakraalehitiste rajamises väga vilunud  ning omasid Läänemere regioonis väljakujunenud kloostrite võrgustikku. Allikas: 12.
Pilistvere kiriku puhul viitavavad tsistertslastest ehitusmeistritele algkavatise proportsioonid, kus tsistertslased järgisid mitmeid reegleid: koori kolmekordne pikkus vastab kiriku üldpikkusele, pool kiriku üldpikkusest vastab pikihoone laiusele jne. Lisaks Pilistvere kirikule järgivad neid geomeetrilisi suhteid veel Ambla, Koeru, Türi, Järva-Peetri ja Suure-Jaani kirik. Allikas: 11.
Kirik on ehitatud maakividest, paekivist ja tellistest ning järgib eelkõige Järvamaa, aga ka Gotlandi ja Tallinna kirikute eeskuju nii oma kavatises, ruumipildis kui ka detailides. Ambla, Suure-Jaani, Koeru, Türi, Järva-Peetri ja Pilistvere kirik moodustavad arhitektuuriliselt suhteliselt ühtse rühma. Nad kõik on kolmelöövilise pikihoonega kodakirikud, kus ühevõlvikuline koor on põhiplaanilt nelinurkne ning pikihoonest märgatavalt kitsam ja madalam. Ühtlasi on neil kõigil algkavatises läänetorn, väljarvatud Ambla ja Türi kirik.   Allikas: 11.
Pilistvere, Kolga-Jaani ja Suure-Jaani kirikud on ehitatud suures osas ka paekivist, kuigi paiknevad kergesti kättesaadava paekivi piirist lõuna pool. Pilistvere kirik on ehitatud Paide lähistel asuva Mündi karjääri dolokivist. Allikas: 5 ja 14.
Pilistvere ja teiste Kesk-Eesti kirikute arhitektuuris segunesid Taanile kuuluvate Tallinna ja Gotlandi mõjud lõunapoolt tulevate Lääne-Euroopa eeskujudega. Nende kohtumiste ja ristumiste koosmõjul sündisid kohapealsete tingimuste ajendusel uued omapärased Vana Järvamaa kirikud. Allikas: 10.
 
Algkavatisse kuulusid:
  • Võlvitud kooriruum. Laotud nn Gotlandi telkvõlvina ehk kuplitaolise ristvõlvina, mis koosneb kontsentriliselt ahenevatest kiviringidest, mis risttelgede kohal kergelt murduvad. Murdejoont markeerivad pikisuunaliselt küljele paigutatud tellised. Olles pealtvaates kuplikujulinene mõjub see altvaates ehtsa ristvõlvina. Pilistveres kasutatud variant esines Gotlandi kirikutes aastail 1235--1270.  Allikas: 11.
    Kooriruumi idaseina ees ja võlviku vahel asub iseseisev baldahiinkaar ehk idakaar. Seda idakaart on nimetatud  ka "taevakaareks", sest nii püüti anda altarile arhitektuurselt selgemini rõhutatud positsiooni ja väärikust,  otsekui asuks see sümboolse  taevakaare all. Ühtlasi oli tegemist püüdega säilitada kooriruumis apsiidi elemente. Tsistertslaste mõjukas ja puritaanlik  kloostriordu taotles sakraalehitiste reformi ning traditsioonilise apsiidi asendamist lihtsama nelinurkse kooriruumiga. Poolvaimulik Saksa ordu ja tema Liivi haru taotlesid traditsioonilist esinduslikust ja olid seetõttu ka konservatiivsema suuna esindajad, mistõttu lõpptulemuseks oli kompromiss. Seda koorilahendust kasutati lisaks  Pilistverele veel  Ambla, Koeru, Järva-Peetri ja Rapla vanas kirikus ning selle variatsioone esineb veel Haapsalu toomkiriku, Muhu ja Pühalepa kiriku juures. Seega peaasjalikult Liivi ordu aladel. Tegemist on haruldase üleminekuga apsiidilt nelinurksele koorile, mida esineb süstemaatiliselt ainult Vestfaalis, Ida-Götamaal, Gotlandil ja Eestis. Selles arengurühmas on Eesti kirikud kõige nooremad ja jõulisemad. Arvatavalt ehitati Pilistvere kiriku koor 13. sajandi III veerandil, samal ajal Ambla, Koeru, Järva-Peetri ja vana Rapla kirikuga. Allikas: 12.                                                                                                                                              
  • Pikihoone. Algselt võlvimata. Selles on nähtud ka viidet dominiiklaste ordule, kes kasinusest aetuna piirdusid sageli vaid kooriruumi võlvimisega. Nendel võis olla 13. sajajandil ajutine mõju Kesk-Eesti ehitusisandatele. Allikas: 11.
  • Torn.  Eenduva torni algne kõrgus ulatus arvatavalt napilt üle läänefassaadi ümarakna, mis  oli läbi pikihoone nähtav ka kooris. Koos kooriruumi põhjaseinas oleva ümaraknaga suurendati nii altariruumi varagootilist valgustatust. Ühtlasi seostuvad need ümaraknad  teiste Järvamaa kirikutega, eeskätt Ambla kirikuga, millel on samuti  ümaraken nii tornis kui kooriruumis. Ümarakende arv ja paiknemine on mõlema kiriku puhul ainulaadne kogu keskaegses Eesti arhitektuuris. Allikas: 11.                                                                                                                                                                                                                                                                                    Teise ehitusetapi käigus seoti tornialune võlvruum avara kaare abil pikihoonega, ühtlasi sai torn täiskõrguse.Torni ülemises osas asuva kaare kaudu avati ligipääs pikihoone võlvidele. Allikas: 7.
  • Müürikäik. Algab pikihoone põhjaseinast ja kulgeb läbi lääneseina ja viis algselt torni ning hiljem ka pikihoone võlvide peale. Müürikäigu lagi on astmeline. Müürid on erakordselt paksud, paiguti kuni 2, 25 meetritPilistvere kirik rajati kindluskirikuna. Põhjuseks 1238. aastal Liivi ordu ja Taani kuninga vahel sõlmitud Stensby leping, millega Taani tunnistas Järvamaa kuulumist ordule, vastutasuks lubasid orduvennad Järvamaale kindlusi mitte rajada. Seetõttu püüti sõjalistel eesmärkidel ära kasutada  kirikuid. Järvamaa kindluskirikute sõjaline tähtsus ilmnes Jüriöö ülestõusu käigus, mil Järvamaast sai orduvägede kogunemiskoht. Allikas: 10.
EHITUSETAPP II
14. sajandi esimene pool.
Pikihoone võlvimine.

Arvatavalt ehitati 14. sajandi II veerandil :
  • Pikihoone võlvid.  Pikihoone võlvid on ehitatud järsult tõusvate kuplitaoliste servjoonvõlvidena, erinevalt kooriruumi võlvidest, mille kiviringid  ahenevad kontsentriliselt. Pikihoone võlviti kolmelööviliseks kodakirikuks arvatavalt mõned aastad enne Järva-Peetri kirikut. Kesklöövi võlvikud on põhiplaanilt nelinurksed, kitsastes külglöövides ristkülikulised. Võlvikandades esinevad kuubikujulised ruumisisesed veesülitid, mida kohtab ka  Järva-Peetri kirikus. Vööndkaarte tugedena paiknevad seintel kõrge talumiga rippsambad, mille talumit on seostatud Tallinna toomkirikuga. Vanemal koorivõlvikul need elemendid puuduvad.   Allikas: 11.
  •  Põhjapoollse külglöövi ühel kapiteelil ja kirdepoolsel  rippsamba konsoolil ning mujal esinevad gootipärase käsitlusega lihtsad taimemotiivid. Nendega väga sarnase motiivi ja teostusega raiddekoori on teada Suure-Jaani ja Türi kirikust ning Viljandi ordulinnusest.  Allikas: 2.  Pilistvere kirikus rippkolonettide kapiteelil realistlikult kujutatud viinapuuleht viitab Ojamaa mõjudele. Analoogilisi motiive kohtab Ojamaal Martebo kiriku põhjaportaalil ja Hörsne pikihoone portaalil.  Allikas: 15.  Võlvid toetuvad ümaratele tugipiilaritele, milliseid ehitatati 14. sajandi esimesel poolel veel Koeru ja Ambla kirikule.  Allikas: 13 .                                        
  • Pikihoone põhjapoolne raidportaal.  Tihedam seos Tallinna dominiiklaste kloostri peaportaaliga puudub, kuigi ka seal on kujutatud analoogilisi lendlohesid, ent tegu ei ole ühe ja sama meistri loominguga. Arvatavalt on Pilistvere kiriku portaal vanem ning lehedekoorid erinevad oluliselt. Võimalikuks on peetud ka seda, et skulptuuride osa  on portaali lisatud hiljem kuna need osad ei ühti hästi ülejäänud portaaliga. Skulptuuride eeskuju on nähtud nii Gotlandi  Dalhemi ja Hörsne kirikute kui ka Rostocki Marienkirche juures. Allikas: 14.  Skulptuure on seostatud Ojamaa 13. sajandi kuulsate meistrite rahvalikult fabuleeriva kujutamislaadiga.   Allikas: 15.   Arvatavalt on sama meister või meistrid olnud tegevad ka Ambla ja Koeru kiriku juures. Allikas: 3.  Tõenäoliselt on Pilistvere kiriku portaal saanud kahjustada seoses  1773. aasta ülevenemaalise korraldusega, mille kohaselt pidid kirikute uksed uute tuleohutuse reeglite tõttu avanema väljapoole. Allikas: 11.
  •  Põhjapoolne eeskoda.
  •  Põhjapoolne käärkamber.




HILISEMAD MUUDATUSED.


17. SAJAND.

1698. aasta.
Kiriku taastamine ja torni pikendamine praeguse kõrguseni ning idapoolse käärkambri rajamine.

Ei ole teada, milline oli  Pilistvere kiriku käekäik  Liivi sõjas, kuid 17. sajandi alguse Rootsi-Poola sõdades sai kirik kannatada ja  oli 1624. aastaks varemeis. Kahjustuste täpsema iseloomu suhtes on andmed vasturääkivad ja võimalik, et tarinditest oli vaid katus kannatada saanud. Teadaolevalt on võlvid säilinud algsel kujul, kuid  rippkolonetid  on saanud kohati kahjustada. Allikas: 11.

Pilistvere kiriku kantsel on  valminud 1686. aastal Tartu meistri Thomas Öhmani töökojas. Teadaolevalt telliti temalt 100 riigitaalri eest kirikule lisaks kantslile veel altar, väärid ja pingistik ning 1687. aastaks võis töö ka valmis olla, sest tasu oli täies ulatuses välja makstud. Säilinud on  kantsel ja väärid.  Allikas: 4.  2015. aaastal läbiviidud siseviimistlusuuringute käigus leiti  vääritahvliltelt hiljem üle maalitud  figuraalmaalingud, mis on arvatavalt  samuti pärit 17. sajandi  teisest poolest.   Allikas: 9.


18.  SAJAND.

1713. aasta.
Kiriku taastamine.

Kirjalike allikate kohaselt põles Pilistvere kirik Põhjasõja käigus varemeiks. Allikas: 1.   Arvatavasti põles siiski  maha vaid katus ning põleng ei ulatunud siseruumidesse,  sest säilinud on Tartu meistri Thomas Öhmani barokk-kantsel ning väärid 1686. aastast.

1762. aasta.
Kiriku taastamistööd.

18. sajandi lõpp, 19. sajandi algus.
Ehitati barokkne tornikiiver.





19. SAJAND.


1836. aasta.
Ehitati uus sindelkatus.

1855. aasta.
Pikne süütas katuse ja torni puitosad.

1856. aasta.
Ehitati uue kujuga tornikiiver ja katus.

Hiljemalt siis ümbritseti pikihoone võlve toestavad tugipiilarid nelinurkse kattemüüriga. Võimalik, et pikihoone võlvide tugipiilarid muudeti nelinurkseks juba 1762. aasta ehitustööde käigus. Tornikiivri autoriks on arvatavalt ehitusmeister-arhitekt J.G. Mühlenhausen (Mühlhausen). Allikas: 8.



20. SAJAND.


1905. aasta.
Tugeva tuule tõttu kukkus torn katusele ja lõhkus selle.

Ehitati papist hädakatus, kuid tornikiiver jäeti endisel kujul taastamata. Võimalik, et õnnetusele aitas kaasa ka torni ehituslik ebastabiilsus. 1680. aasta visitatsiooniprotokollis kurdeti, et kirikukellade löömise ajal torn kõigub ja ähvardab kokku kukkuda. Ei ole teada, kas see viga parandati hilisemate remontööde ajal või mitte.   Allikas: nr 8.