|
| Esileht |
|
| VILJANDIMAA |
|
| KOLGA-JAANI |
KOLGA-JAANI JOHANNESE KIRIK |
Orienteeruv ehitusajalugu |
|
|
| Allikas: 1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn; Valgus, 1996, lk 183-184.  |
||||||
14. sajandi algus Algkavatis: - lai ühelööviline hoone; - nelinurkne kooriruum; - paest ja ridamisi laotud seinamüürid erandlikult paksud, keskmiselt 2 meetrit; - algselt puust harjatorniga; - puuduvad müüritrepp ja käärkamber; - idaseinas sakramendi ja- piscinanišš; |
||||||
| ||||||
| - 14. sajandi lõpul võlviti kolme ühtlase võlvikuga ruumiks. Interjööris valitsevad suhteliselt madalad servjoonvõlvid; seitlijoonel ristuv võlvladumuudab need iseloomulikult 8- osaliseks (sama Tallinna Pühavaimu kirikus). Nelinurkse ristlõikega laiad rasked vööndkaared toetuvad rõhtsatele kaldpinnaga profileeritud talumiliistudele (sama jällegi Tallinna Pühavaimu kirikus). - algkiriku välisilmest säilinud kantkividest laotud puhtad nurgaketid; - lääneportaal on ümber ehitatud ja väike teravkaarne kõrvalportaal põhjaseinas kinni müüritud; - sisustuses altarikrutsifiks (u. 1380 Ida- Preisi koolkond) osutab ilmselt võlvlae valmimisele. 17. sajand - 1668. aastaks kirik remonditi, krohviti ja lubjati; - tornitrepil on vana kellakiige kandetala, korrapäraselt sisselõigatud aastaarvuga 1678; - kirikus on eksponeeritud katkendid barokkaltarist, mis telliti 1681. aastal pärast suurt kirikuremonti. |
||||||
| ||||||
18. sajand - Kirikule ehitati kõrge laudkatus; - sajandi lõpus lisati kooriruumile käärkamber. |
||||||
| ||||||
| Kuni 1770, aastani oli käärkambri kohal asunud unikaalne inimluudest monument Liivi sõjas hukkunute mälestuseks, mis maeti käärkambri ehitamise alla. - Sajandi teisest poolest pärinevad Vana Testamendi teemalised maalingud orelivääril (J. G. Kühle, 1771); - vaskne laelühter pärineb 1750. aastast. |
||||||
19. sajand - 1875. aastal asendati varasem puust harjatorn uue neogooti stiilis torniga, kõrgusega 48m. Samal ajal kaotas katus kõrge gootipärase algkuju; - vana harjatorni ehtinud kukekujuline tuulelipp, aastaarvuga 1796, on eksponeeritud kirikus; - 1873. aasta kiriku vundamendikraavi kaevetöödel leiti mitmeid XII-XIII sajandist pärinevad ehted, mis on hoiul Tallinna Ajaloo Instituudis; - 19. sajandi lõpust pärinevad kiriku kaks orelit: Guido Knauf Gotha 1883 ja Matto töökoda, Jurjev, 1897; - tornikell on valmistatud 1894. aastal Venemaal. |
||||||
| ||||||
20. sajand - 1904 - 1905. aastatel ehitati kõrgel paiknenud kitsad algaknad suuremaks ja kaunistati vitraazidega; - altarivitraaz "Tulge minu juurde" pärineb Ernst Tode töökojast Riiast (1903). |
||||||
| ||||||
|
