Esileht
PÄRNUMAA
TORI

TORI PÜHA JÜRI KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:


1. Tori kiriku restaureerimisprojekt. Kaust I, restaureerimiskontseptsioon. AS Arus, 1992.Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P–11725 
2. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus 1996
3. Tori kirik muinsuskaitse eritingimused. Haljastuse põhiprojekt ja vertikaalplaneerimine lähiümbrusele. Etik OÜ, 2008. Muinsuskaitseameti arhiiv, P–15383 
4.Tori mõis. Ajalooline õiend, 1994. Muinsuskaitsameti digiarhiiv - https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0010316.pdfA–155 T
5. Kultuurimälestiste riiklik register. Tori kirik. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16846
6. Määrus. Väljaandja Tori Vallavolikogu. Jõustunud 01.01.2015. https://www.riigiteataja.ee/akt/415102014003.txt

 

 



 

ALGKIRIK

Tori kui kihelkonna keskus oma kirikuga on teada ajalooallikatest juba orduaja lõpust. Kirik oli arvatavasti puust ning 1713. aastaks lagunenud. (allikas 1)

UUE KiRIKU RAJAMINE

1852-1854

Uus luteriusu kirik ehitati 1852 – 1854 ehitusmeister Heinrich Paslacki projekti järgi, mille kinnitas ning täiendas eksterjööri osas Liivimaa kubermangu arhitekt D. Oltoff. Kirik pühitseti 10. oktoobril 1854.

1861 - käärkambri ehitamine

Kuna Tori kogudus oli rahvarohke, ei mahutanud ka uus kirik kõiki kirikulisi ja 1861.a. laiendati kirikuruumi käärkambri arvel.

1882-84 - ristlöövi ehitamine

Aastatel 1882 – 84 ehitati Riia arhitekti Sieversi projekti järgi juurde ristlööv, aknad ehitati teravkaarseks. Algne ilme oli klassitsistlik, peale ümberehitust historitsistlik. (allikad 1 ja 4) 

 

HILISEMAD MUUDATUSED

1945-1970 - sõjapurustused ning sõjajärgsed aastad

II maailmasõja lõpul Saksa vägede taganemisel süütasid sõdurid kirikutorni ja koos torniga hävinesid kiriku puitkonstruktsioonid ja kahjustati tellismüüre. Samuti hävis ka lääneotsa vastas olnud väike kellamehe maja. Kohaliku koguduse eestvõtul kaeti allesjäänud heas korras välismüürid pealt ajutiste katetega, eeldades peatset ülesehitamist. Kuna olud polnud soodsad kiriku taastamiseks, võeti kiriku korpus 1961. aastal kasutusele kohalike laskurite harjutuspaigana, lasketiiru ehitades tehti mõningaid lammutusi ja sisseehitusi. Lasketiir tegutses varemete vahel aastani 1970. (allikad 1 ja 4)

1989-2005 - Kiriku täielik taastamine

1989. aastal algas kiriku taastamine. Ametlikuks taastamise alguseks võib pidada 7. aprilli 1990, mil Tori kihelkonna muinsuskaitse seltsi eestvõtmisel toimusid esimesed suured talgud. Kirik, mis on ka ise sõjaohver, otsustati taastada mälestusmärgina kõigile Teise maailmasõja ohvritele. 1994. aastal taastati katus ja veskikividest altar, sellest ajast toimuvad ka korrapärased jumalateenistused. 1996. aastal ehitati käärkamber. Suuremad restaureerimistööd lõppesid 2005. aastal. Jüripäeval, 23. aprillil 2001 pühitseti kirik Eesti Sõjameeste Mälestuskirikuks ja kogudus sai Püha Jüri nimetuse -Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tori Püha Jüri Kogudus. Vahendite leidmiseks kiriku taastamisel on loodud MTÜ Tori Kiriku Taastajate Ühendus. (allikad 3, 5 ja 6)