PÄRNU ELIISABETI KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

1. Eesti arhitektuur 2. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996.
2. Pärnu Eliisabeti kiriku juurdeehitus; arhitektuurne ideekavand. Tellija EELK Pärnu Eliisabeti kiriku kogudus. Koostaja: Arhitekt RA. Luhtse, 1991 (Muinsuskaitse arhiiv, säilik P-10688)
3. Pärnu Eliisabeti kiriku ülevaatuse aruanne ja remondi-hooldustööde ettepanekud. Stroh Kosult OÜ, koostas Lea Täheväli Stroh, 2005. (Muinsuskaitse ameti arhiiv, säilik A-11631)
4. Pärnu Eliisabeti kirik, virtaažoreli ehituse tööprojekt. OÜ Kriisa Oreliehitus. Koostaja Rait Prääts. 2007. (Muinsuskaitse ameti arhiiv, säilik P-14342)
 

18.sajand

1744-47 kiriku rajamine:

• Ehitustöid juhtis ehitusmeister J. H. Güterbock Riiast. Tornikiivri tegi Riia Peetri kiriku tornmeister J. H. Wülbern. (allikas 1).
• 25. juunil 1744. aastal sai kirik nurgakivi. Torn valmis 1747, mil torn sai vasest muna ja kukke (allikas 3).
• Kirik pühitseti 1750. Ehitamist finantseerinud keisrinna Jelizaveta auks nimetati Püha Eliisabeti kirikuks. Lihtne, iseseisva koorita polügonaalse lõpmikuga saalkirik, läänes torn. (allikas 1).
 

19.sajand

Pikilöövi juurdeehitus:

• Neo-gooti kantsel ja altari tehti 1850, altarimaal „Ülestõusmine“ Van der Kanni töökojas Rotterdamis 1854 (allikas 1)
• 1893 - Ehitati juurde Lõunapoolne pikilööv, mille projekteeris ehitusmeister Häusermann Riiast (allikas 1)
• Pikilöövi juurde ehitamisel on välisilme ühtlustamiseks suurendatud pikihoone aknaid ja uuendatud lukukiviga krohvraamistused (allikas 1)

20.sajand:

Abihoone ehitamine:

• 1929 - Kiriku oreli ehitas H.Kolbe Riiast (Kolbe&Durejs) (allikas 3 ja 4).
• 1953 - Rajati põhikorruse pikilöövi aknad seoses rõdualuse ümberehitamisega käärkambriks (projekteeris F.Tombo) (allikas 3).
• 1991 - Kirik saab moodsa abihoone (allikas 3).
• Projekt 1991 (Allikas 2), hoone sai nurgakivi 1993 (ehitajaks Tekso), hoone valmis 1995 (allikas 3).
• Hoone ühendatud kiriku esimese korruse tasapinnal. Praegu kinniehitatud aknad avatakse, nendesse pannakse vitraažid. Ühenduskäik avatakse akende vahelt (allikas 3).
• Hoone on krohvitud heledates toonides, katusel must katusekivi. Piirded roostevabast torust (allikas 3).
• Aknad ja uksepiidad alumiiniumist või metallraamil (allikas 3).
 

Algsesse kavandisse kuulusid: (Allikas 1)

• Välisilmes domineerib pikihoone kõrge kivist viilkatus, fassaade kaunistavad lihtsad suured ümarkaaraknad
• Ühtsel fassaadijoonisel paiknevat ja voluutjate viiluseinte vahele ulatuvat 4-tahulist torni raamistavad ülestikku asetatud pikad nurgapilastrid; need algavad põhikorpuse soklist ja läbivad liseenidega ääristatud atikaseina, mida tähistavad tugeva profiiliga murdkarniisid
• Kiivri kahe barokse paiskupli vahel on rõdukaaristu; tipp on püramiidne
• Torni keskjoonel asetsevat ümarkaarset lukukiviga portaali raamistavad pilastrid ja murtud voluutfrontoon aastaarvuga 1747, mille kohal nagu portaalimotiivi korrates paikneb külgvoluutide ja suletud voluutfrontooniga ümarkaarne aken
• Säilinud suur osa algsest fassaadidekoorist – akende vahelised ja ja nurgaliseenid, neid läbi lõiganud mitmekordsed sokli- ja räästakarniis, seinapinda liigendanud erikujulised petikud – on hävinud
• Tagasihoidlikku interjööri kujundab tugeva profiilikarniisiga peegellagi, lääness kaks massiivset ristikujulise lõikega tornipiilarit
• Seintel on puitpaneelid, lääne- ja lõunaseinas ning pikilöövis saledaile joonia kapiteelidega puitsambaile toetuvad väärid