Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirik

Allikad:

1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996, lk 186-187.
2. Mõisaküla kiriku kaust 1924-1938, E.E.L.K. Konsistooriumi arhiiv
3. Mõisaküla kiriku kaust 1970-1996, E.E.L.K. Konsistooriumi arhiivViljandi rajoon. Mõisaküla kirik (Muinsuskaitseameti arhiiv, toimik 4-2/8)
 

KIRIKU RAJAMINE

1933-1936

1933.a. 14. mail pandi nurgakivi puitsõrestik-konstruktsiooniga kiriku ehituseks. (allikas 2)

1933.a. detsember – valmis kogu pikihoone ja torni trapetsikujulise alumise osa ulatuses sõrestikkonstruktsioon. (allikas 2)

1934.a. maikuu - kogu hoone ulatuses on valmis viimistlemata välisseinad, seintele on paigaldatud vooderduse kinnituseks vajalik alusroov. Pikihoone osas on valmis ehitatud laastukatus. Torni maht on lõplikul kujul välja ehitatud, valtsplekist telkkuplile on paigaldatud terasrist. Siseviimistlustööd on pooleli, kirik on seest krohvimata. (allikas 2)

1935.a. augustis on lõplikult välja ehitatud kooripealne, välisseinad on vooderdatud ja värvitud. Plaanitavateks töödeks on kiriku siseviimistluse lõpetamine ja keskküttesüsteemi väljaehitamine. Pikihoonet kattis nõgusa räästaga kelpkatus, torni 8-tahuline ülaosa järgis Põhjamaade puust maakirikute ehitustavasid. Üle hoone nurkade ulatuv räästaalune, lintaken ja siledad seinad olid uuenduslikud. Kirik oli värvitud rootsi punasega, piirdelauad ja aknad olid valged. Aknalinti täiendasid sinised rõhttriibud. Ruumi külgedel laetugedena kolmnurkselt allapoole ahenevad seinalõigud andsid siseruumileelava rütmilise liigenduse. (allikad 1, 2)

1936.a. telliti kunstnik Richard Kivitilt altarimaal. 30. augustil 1936.a. toimus maali pidulik avamine. (allikad 1, 2)

1983 - kirik hävineb tulekahjus

1995-2009 - uue kirikuhoone ehitamine. Vt täpsemalt "Konserveerimise ajalgu"