Esileht
PÄRNUMAA
MÕISAKÜLA

Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirik

Allikad:
1. Mõisaküla kiriku kaust 1970-1996, E.E.L.K. Konsistooriumi arhiiv 
2. Viljandi rajoon. Mõisaküla kirik (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik 4-2/8)
3. Mõisaküla linn, Mõisaküla kirik. Arhitektuursed tööjoonised. Kd I. R. Vaiksoo, PB R. Projekt. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-9116)
4. Koguduse fotoalbum

 

1972.a. 5. märtsi protokollis kirjeldatakse kirikuhoone käärkambri katuse ebarahuldavat seisukorda, sarnased kaebused korduvad aastatel 1974 ja 1975. (allikas 1)

1979.a. 27. juuli protokolli kohaselt tuleb pikihoone katusesekatet välja vahetada ca 350m2 suuruses ulatuses. Osaliselt puudub katusel kattematerjal täielikult. Pikihoone olemasolevaks katusekatteks on nimetatud eterniit, käärkambri olemasolevaks katusekatteks on ruberoid. Tornimahu voodrilaudis on halvas seisukorras ning vajab väljavahetamist. (allikas 1)

1982.a. 10. jaanuari protokollis teeb koguduse esimees Elmar Moor ettepaneku koguduse liikmed üheks aastaks kirikukassa maksus vabastada. Eesmärgiks on koguda raha kiriku torni remondiks. Mingite reaalsete parandustöödeni ei jõuta. Torni seisukorda ja selle remondiks kavandatud tööde kirjeldust ei ole antud. Viidatakse torni avariilisele seisukorrale. (allikas 1)

1983-1990

Põleng ja plaanid uue kiriku rajamiseks

1983.a. 30. aprilli öösel süüdatakse Mõisaküla kirikuhoone. Ajakirjanduses on hiljem ekslikult ja korduvalt kirjeldatud kirikuhoone „maani maha põlemist“. Kahjutules hävines täielikult torni ülemine osa ja katusekonstruktsioon, pikihoone lõunasein ja käärkambri seinad koos altari taguse seinaga säilisid. Samuti säilisid orelikoori sein ja peauks, lõunakülje kooritrepp, trepiruum ja oreli tagune tuba olid põlengus söestunud. Orel ja kirikukell olid hävinenud, koori alused pingid, altarimaal ja kantsel olid säilinud. Tules säilinud hooneosad lammutati järgnevate aastate jooksul, põhjenduseks on toodud varemete varinguohtu ja ebaselgeid väljavaateid kirikuhoone restaureerimisel. Ainsa ehitusaegse konstruktsioonina säilis hoone lintvundament. (allikad 1, 2)
 

1990. a. koostatakse kiriku rekonstruktsiooniprojekt, projekti autor on Raul Vaiksoo. Eesmärgiks on ehitada kirikuhoone võimalikult originaalilähedane koopia. Välisilme, interjööri ja kandekonstruktsiooni osas järgitakse Alar Kotli algset projektlahendust.ökonoomsuse ja soojapidavuse huvides on püstplank välisseinad asendatud soojustatud sõrestikseintega. Pikihoonet on suurendatud ca. 2 m võrra, ruumiprogrammi kaasajastamise tõttu on minimaalselt muudetud plaanilahendust. Ehitusaegset vundamenti on kavas tõsta 100 mm R/B pealevaluga, hoonemahust eenduvatele välistreppidele on ette nähtud madalvundamendid, uueks katusekatteks on valtsplekk. Segase poliitilise olukorra tõttu uue kiriku ehitus viibib. (allikas 3)

1995-2009

Uue kiriku rajamine

1995. a. alustati uue kiriku ehitusega, selle kohta on vundamendi idaküljel ka vastav märge. Uue hoone ehitusel on aluseks võetud Alar Kotli originaalprojekt, 1990. a. rekonstruktsioonis sisse toodud muudatusi ei ole ehitusel rakendatud. (allikad 1, 3)

1997.a. suveks on kogu pikihoone ja torni trapetsi kujulise alumise osa ulatuses sõrestikkonstruktsioon valmis. Aastatel 1998-1999. on saali seintele sisekülgedele laotud täiendav Fibo plokkidest müüritis. Müüritise peamiseks funktsiooniks on suurendada konstruktsiooni jäikust, lihtsustada siseruumi krohvitöid ja suurendada hoone tuleohutust. Plokid on saadud annetusena Alar Kotli lapselapselt Eero Kotlilt. (allikas 4)

2000. a. torniosa tipp on välja ehitamata, fassaaditööd on lõpetatud käärkambri osas, saaliosa osaliselt vooderduseta.

2009.a. 10. novembril paigaldati eraldi detailina valmistatud torniosa (kiiver tsinkplekist, ülejäänud katus profiilplekist). Enne paigaldamist kinnitati kiivrile ehitusaegne tsingitud rist. Ülejäänud hoone ulatuses on fassaaditööd lõpetatud. Fassaadi praegune viimistlus ei ole kooskõlas Alar Kotli projektiga. (allikas 4)