Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest
Allikad:
ERA.5025.2.8782 // MKA A-7814 – Katuse restaureerimise aruanne. Kilumets, Juhan; Pihl, Ain. 2007.
ERA.5025.2.10673 // MKA A-9705 – Kantsli kõlaräästa restaureerimistööde aruanne. Kilumets, Juhan. 2008.
Laeremont hiljemalt 19. sajandi II poolel.
1923 kuludest:
–torni parandus 10 000mk
–katuse parandus 5000mk
–kirikuakende parandus 4000mk
1929. aastal oreli parandus.
1931. aastal tellitakse Saksamaalt kirikukell; minister heidab ette, et kella võinuks tellida Franz Krulli tehasest, hoides seejuures ära tollimaksud.
1935. aastal eraldatud 50 krooni katuse ja torni parandusteks, kuludest parandustöid välja ei loe, tuludes toetus märgitud.
1937. aasta suvel kiriku müüride krohvimine ja valgendamine, torni kiviosa parandamine ja valgendamine, 600 kr.
1939. aastal kirikutorni parandus 500 kr.
1940. aastal kirikutorni parandus 600 kr.
1954. aastal remonditi lage, selle käigus avastati mädanenud aampalk. 1958. a. langes juba krohvi alla, parandustööd tehti kipsiga.
1956. aastal kiriku siseruumi valgendamine – töö läbiviijad samad kes Karja kirikus 1955. a.
1958. aastal määriti läbitilkuvat katust Jaanis leiduva erilise savi- ja liivaseguga. Töölised pidavat olema samad, kes remontisid ka Karja kirikut.
1959. aastal alustati kapitaalremont.
1974. aastal alustati remonti, mis kestis aastaid, mistõttu peeti teenistusi käärkambris. Remondi käigus lapiti katust, värviti aknaraamid, valgendati ruume.
1980. aastal kaeti kiriku viilkatus eterniidiga. (Arheoloogilised eeluuringud Saaremaal Orissaare vallas Jaani külas asuval Saaremaa Jaani kiriku kinnistul 2015. a. Kultuurimälestiste riiklikus registris nr 27278. Arheoloog Garel Püüa, 10.2015. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 26999, digitaalselt kättesaadav)
2006–2007. aastal viidi läbi Rändmeister OÜ poolt katuse- ja laekonstruktsiooni restaureerimistööd. Asendati 93 jm müürlatte; 3 tõmbtala, 18 laetala (sh proteesiti üks sõlm), proteesiti 24 sarikat ja asendati üks, proteesiti 3 penni. Lagi taastati viimistlemata kaanetuslaudisena – vana krohvialust laelauda kasutati minimaalselt. Täielikult asendati ka torni hävinenud vahelaetarindus. Lagunevad viilumüürid armeeriti betoonvööga, viilumüüri katteplaate jagus vaid ühele viiluküljele, mujale paigaldati uued dolomiitplaadid – ankurdatud roostevabast terasest tüüblitega. Müüriankrud konserveeriti ja taaspaigaldati. Ühtlasi restaureeriti võidukaare sein – asendati kahjustunud puitkonstruktsioonid ja krohviti; krohviparandusi tehti ka seinte ülemistes tsoonides.
Allikas ka: Kultuurimälestiste register
|