Esileht
SAAREMAA
JAANI

SAAREMAA JAANI KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest


Allikad: 

ERA.5025.2.8782 // MKA A-7814 – Katuse restaureerimise aruanne. Kilumets, Juhan; Pihl, Ain. 2007.

ERA.5025.2.10673 // MKA A-9705 – Kantsli kõlaräästa restaureerimistööde aruanne. Kilumets, Juhan. 2008.

 

Laeremont hiljemalt 19. sajandi II poolel. 

1923 kuludest:
 –torni parandus 10 000mk
 –katuse parandus 5000mk
 –kirikuakende parandus 4000mk

1929. aastal oreli parandus.

1931. aastal tellitakse Saksamaalt kirikukell; minister heidab ette, et kella võinuks tellida Franz Krulli tehasest, hoides seejuures ära tollimaksud.

1935. aastal eraldatud 50 krooni katuse ja torni parandusteks, kuludest parandustöid välja ei loe, tuludes toetus märgitud.

1937. aasta suvel kiriku müüride krohvimine ja valgendamine, torni kiviosa parandamine ja valgendamine, 600 kr.

1939. aastal kirikutorni parandus 500 kr.

1940. aastal kirikutorni parandus 600 kr.

1954. aastal remonditi lage, selle käigus avastati mädanenud aampalk. 1958. a. langes juba krohvi alla, parandustööd tehti kipsiga.

1956. aastal kiriku siseruumi valgendamine – töö läbiviijad samad kes Karja kirikus 1955. a.

1958. aastal määriti läbitilkuvat katust Jaanis leiduva erilise savi- ja liivaseguga. Töölised pidavat olema samad, kes remontisid ka Karja kirikut.

1959. aastal alustati kapitaalremont.

1974. aastal alustati remonti, mis kestis aastaid, mistõttu peeti teenistusi käärkambris. Remondi käigus lapiti katust, värviti aknaraamid, valgendati ruume.

1980. aastal kaeti kiriku viilkatus eterniidiga. (Arheoloogilised eeluuringud Saaremaal Orissaare vallas Jaani külas asuval Saaremaa Jaani kiriku kinnistul 2015. a. Kultuurimälestiste riiklikus registris nr 27278. Arheoloog Garel Püüa, 10.2015. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 26999, digitaalselt kättesaadav)

2006–2007. aastal viidi läbi Rändmeister OÜ poolt katuse- ja laekonstruktsiooni restaureerimistööd. Asendati 93 jm müürlatte; 3 tõmbtala, 18 laetala (sh proteesiti üks sõlm), proteesiti 24 sarikat ja asendati üks, proteesiti 3 penni. Lagi taastati viimistlemata kaanetuslaudisena – vana krohvialust laelauda kasutati minimaalselt. Täielikult asendati ka torni hävinenud vahelaetarindus. Lagunevad viilumüürid armeeriti betoonvööga, viilumüüri katteplaate jagus vaid ühele viiluküljele, mujale paigaldati uued dolomiitplaadid – ankurdatud roostevabast terasest tüüblitega. Müüriankrud konserveeriti ja taaspaigaldati. Ühtlasi restaureeriti võidukaare sein – asendati kahjustunud puitkonstruktsioonid ja krohviti; krohviparandusi tehti ka seinte ülemistes tsoonides.

Allikas ka: Kultuurimälestiste register

2008. aastal viidi läbi Rändmeister OÜ poolt kantsli kõlaräästa restaureerimistööd. Kõlarääst asus hiljemalt 19. s. II poolest laeremondi järgselt kiriku pööningul. Kõlarääst viidi töökotta, roideotsad tasandati ja proteesiti väheselt, kadunud tipudetaili asemele valmistati uus lukuklots. Viimistluspinnad puhastati, lubjaplekkide eemaldamiseks siseküljel kasutati nõrka sidrunhappe lahust. Kuna kõlaräästast ei saanud eksponaat, vaid sisustusdetail, otsutati ebaühtlane viimistluspilt linaõlivärviga laseerivalt katta. Kõlarääst paigutati kantsli kohale korpuse teljele 22.6.2007.

2014. aastal tõdetakse, et maapind hoone ümber on palju tõusnud, kellatorni lääne- ja lõunaseinal on ulatuslikud kivi- ja krohvikahjustused, karniis on varisev. Siseseintel esineb rohevetikat ja allosas krohvikahjustusi. Katusekonstruktsioonis esineb seenkahjustusi. Käärkambris on põrandalaudis peaaegu hävinenud, ukse alaosa on ulatuslike seenkahjustustega, vajunud. Ülejäänud uksed ja aknad on rahuldavas seisus. Kellaluugid on mitterahuldavas seisus.

Vt. EELK Saaremaa-Jaani kirik. Ülevaatusakt. Rändmeister OÜ, Ain Pihl. 2014. Muinsuskaitseameti arhiiv, registreerimise nr 27278, digitaalselt kättesaadav.

 

2015. aastal viidi läbi arheoloogilised eeluuringud seoses vertikaalplaneerimise projekti koostamisega. Leiti, et rusukihte hoone ümber ei leidu, maapind on 18. sajandist arvates kasvanud 20-30 cm ning kirik on ehitatud juba varem kuhjatud kõrgendikule (ilmselt tagamaks matmise võimalikkust), mille piirid enam-vähem ühtivad kirikuaiaga. Üsna hoone vundamendi äärest leiti jälgi matustest, võimalik, et need on kivikiriku-eelsed. Järeldati, et interjööri alatsooni niiskuskahjustused tuleb likvideerida teisel meetodil kui pinnase koorimine. Põhjalik aruanne sisaldab kõrgusmärkidega plaane ja rohkelt fotosid šurfidest.

Vt. Arheoloogilised eeluuringud Saaremaal Orissaare vallas Jaani külas asuval Saaremaa Jaani kiriku kinnistul 2015. a. Kultuurimälestiste riiklikus registris nr 27278. Arheoloog Garel Püüa, 10.2015. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 26999, digitaalselt kättesaadav.

Orelirõdu talad on oluliste seen- ja puidumardikakahjustustega.

Vt. EELK Saaremaa-Jaani kirik. Orelirõdu restaureerimise tegevuskava. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, 2015. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 26336, digitaalselt kättesaadav.

Toetused

Programmist "Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018"

2005. a katuse restaureerimise I etapiks 3669,31 €

2008. a katuse restaureerimiseks 12 542,60 €

2015. a kiriku torni fassaadi remondiks (müüriastme parandamine ja katmine) 3564 €

2016. a torni fassaadi restaureerimise II etapiks 4428 €

* Muinsuskaitseameti arhiivis vastavate tööde aruandeid ei leitud.

Allikas: Kultuurimälestiste register