Esileht
SAAREMAA
VALJALA

VALJALA PÜHA MARTINI KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest

1729

On mainitud kiriku põranda osalist parandamist (EAA 1200, 1, 202,44). Sarnaseid kaebusi on korduvalt ka 19. sajandil. Põranda vajumise ja pideva remondivajaduse peamiseks põhjuseks olid hauakambrid (EAA 1200, 1, 104, 15).

Vt Valjala kirik. Põranda restaureerimine: muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Illar Kannelmäe, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16659, kooskõlastus nr 5748, digitaalselt kättesaadav.

1743

Kirikut kirjeldatakse visiteerijate poolt sõnaga „lagunenud“ (verfallen). Hangiti hulk katusekive, kuid tervet katust nendega katta ei suudetud.

Vt Valjala kirik. Põranda restaureerimine: muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Illar Kannelmäe, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16659, kooskõlastus nr 5748, digitaalselt kättesaadav.

1768

Taas remonditi paepõrandaid; kiriku sees on loetletud 11 matuseplatsi.

Vt Valjala kirik. Põranda restaureerimine: muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Illar Kannelmäe, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16659, kooskõlastus nr 5748, digitaalselt kättesaadav.

1779

Kirikut kirjeldatakse töiesti korrasolevana, muuhulgas mainitakse uusi pinke (EAA, 1200, 1, 104, 40). Tollased täispõrandaga pingiplokid püsisid vähemalt 19. sajandi lõpukümnenditeni. 20. sajandi esimese veerandi jooksul asendati pingid ja aluspõrandad tänaseni säilinutega.

Vt Valjala kirik. Põranda restaureerimine: muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Illar Kannelmäe, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16659, kooskõlastus nr 5748, digitaalselt kättesaadav.

1935

Värviti altar ja kantsel.

1937

Kirikule ehitati seesmine eeskoda. Kirikupingid värviti hallvalgeks.

Allikas (1935-1937): Valjala kirik. Kaustad 1830-1942. (EELK Konsistooriumi arhiiv)

Siseremondi käigus muudeti põrandat põhjalikult. Laudpõrand rajati apsiidi kivipõranda kõrguse järgi, seejuures sisustuselementide toetuspunkte põrandal ümber ei ehitatud (laudpõranda all on säilinud kantslitrepi ja -jala (1820) allosad, orelivääri sambad jne). Laudpõrandaga pingiplokid ja aadliloož tõsteti osaks tasapinnast. Seonduvalt ehitati osaliselt ümber orelirõdu ning rajati rõdualune laud-vahesein. Tõenäoliselt on kiriku vanimaks laudpõrandaks lubjakeldri võlvi kattev laudis, mida praegu varjab panipaik pikihoone edelanurgas.

Allikas: Vt Valjala kirik. Põranda restaureerimine: muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Illar Kannelmäe, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16659, kooskõlastus nr 5748, digitaalselt kättesaadav.

1955
Käärkambris teostati krohvitöid, pandi uus laudpõrand ning ehitati ahi (hetkel puudub).


1962
Hoonele tehti taas tehnilise seisukorra kontroll ning anti soovitusi puuduste kõrvaldamiseks. Mainitakse ilma järelevalveta tehtavat remonti, mille käigus on kõik raiddetailid üle lubjatud. Fassaadidel tehti krohviparandusi.

Vt Valjala kirik. Põranda restaureerimine: muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Illar Kannelmäe, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16659, kooskõlastus nr 5748, digitaalselt kättesaadav.


1971
Uuringud ja restaureerimistööd V. Raami ja V. Filatovi juhtimisel

  • Eemaldati kiriku müüristiku ümber sajandite jooksul kogunenud ehituspraht ja kasvupinnas, mida oli kogunenud 25cm - 2m. Nii põhja- kui lõunaportaali eest leiti kunagiste eeskodade või kabelite alusmüürid.
  • Kaevati 5 šurfi kirikuhoone välisküljel.
Kolme šurfi käigus, mis kaevati kiriku idapoolses apsiidi piirkonnas, leitud vanem vundamendimüüritis on olnud enne praegust polügonaalset apsiidi eksisteerinud poolümara apsiidi alusmüür, mis on praeguse kooriruumi idaseinaga vahetult seotud ja järelikult viimasega ühel ajal ehitatud.
Neljanda šurfi käigus, mis kaevati koori idaseina ja käärkambri idaseina ühinemiskoha piirkonda vastu müüritise väliskülge, selgus, et praegune kooriruum, millega üheaegselt oli püstitatud ka poolümar apsiid, ehitati koos praeguse käärkambriga, mille kohal asub hilisema päritoluga torn.
Viies šurf kaevati pikihoone lääneseina põhjapoolses lõigus, vahetult suure fassaadikaare põhjapoolse tugikonsooli vertikaaljoone piirkonnas. Eesmärgiks oli selgitada, kas läänefassaadi ees on kunagi eksisteerinud eeskoda. Mingit viidet sellele ei leitud. Küll aga leiti tõestus, et pikihoone alusmüür erineb täielikult käärkambri ja kooriruumi alusmüüridest ja on seega kindlasti ehitatud erineval ajal.
Kaks sondeerivat šurfi kaevati kiriku kaguosas, kust leiti müüristik, milles oli puhtalt tahutud kvaadrites ukseava. Tegemist on ilmselt kaheksanurkse põhiplaaniga kabeliga.
  • Avati ja sondeeriti katseliselt seinamaalinguid. Eesmärgiks oli leida keskaegseid maalinguid ning lähemalt uurida päiskive ja kapiteele. Kooriruumi põhjaseinalt leiti figuraalse kompositsiooni fragment.
  • Pikihoones puhastati hilisematest lubjakihidest kaks päiskivi - üks ida- ja teine läänepoolses võlvikus ning kolm vikkelsamba kapiteeli võlvikute põhjapoolsetes nurkades. Üksikute katselappide ulatuses avati algset seinapinda ka lääneseinal roosakna piirkonnas. Pikihoones leitud seinamaalingute fragmendid erinesid kooriruumist leitutest täielikult.
1972-76
Teostati sondaaže ning konserveeriti-restaureeriti seinamaalingud.Tööde teostajad : Villem Raam, Moskva konservaator Vladimir Filatov ning keemik Anna Ivanova.

Peamised teostatud restaureerimistööd:
  • Keskaegse figuraalmaalingu ning dekoratiivse maalitud friisi avamine kooriruumi põhjaseinal;
  • Säilinud joonekatkete avamine koori põhjaseinas kilpkaare ülaosas, kaare vuukidel, aknaäärtel. Maalingu avamine koori põhjaseinas asuvate paarisakende vahelise pinna ülaosas.
  • Dekoratiivsete seinamaalingute avamine pikihoone lääneseina roosaknal, mõlemal kaaraknal, kilpkaarel ning kilpkaare mõikal.
  • Avatud maalingute ja dekoratsioonide konserveerimine-restaureerimine (kinnitamine, lakuunide täitmine, retušeerimine, puuduvate osade laiaulatuslik rekonstrueerimine)
  • Krohviparandused kogu koori põhjaseina ning pikihoone lääneseina ulatuses.

Kõik läbi viidud konserveerimis- ja restaureerimistööd on esitatud põhjalike graafiliste dokumentatsioonidena.
1982

Pikihoone ja kooriruumi katusekonstruktsioon koos katusekattega on väga halvas seisundis, plekk-katusega osal puuduvad vihmaveerennid ja seetõttu on osalt lagunenud seinte väliskrohv, esinevad ebaühtlase vajumise tunnused, koorilõpmiku sokkel on katki, konserveerimist vajavad kõik kolm portaali, seinamaalingud on halvas seisukorras.

Vt Saare kirikud. Valjala kirik. Tehnilise ülevaatuse akt. Köide I. KRPI. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-14365.

1990
Šurfi avamine apsiidis.Tööde teostajad: T. Parmakson ja R. Metsaniin

Šurfi avamisega selgitati välja, et polügonaalsele apsiidile eelnes ümarapsiid (XIV saj-st). Järeldati, et poolümara apsiidi ajal asus koori põrand hetkelisest (1990. aasta) puupõrandast 55 cm allpool.
Samas selgitati, et poolümar apsiid oli sekundaarne. Algselt oli kooriruum ilma apsiidita sirge lõpmikuga idas. Seda tõendas kooriruumi idaseina säilinud alaosa.
1991
Ülesmõõtmised kiriku otsaviiludel. Tööde teostaja: T. Parmakson

Eesmärgiks oli selgitada viilude dekoratiivsed ja konstruktiivsed lahendused nende taastamiseks.
Järeldused:
  • Pikihoonet, kooriruumi ja kunagist ümarapsiidi sidus katkematult ühendav üks karniis.
  • Kooriviilul on kahe niši jäljed, ühel on säilinud ka kaare alguskivi. Nende kohal pidi asuma kellaava idakella jaoks.
  • Lääneviilul täpsustatud ülemiste niššide kõrgust. Ka nende kohal pidi asuma kellaava.
  • Viilude konstruktsioon on analoogiline Kaarma kiriku idaviilu (I ehitusetapp) omaga. See koosneb viilu katvatest plaatidest ja plaate hoidvatest "käpakividest", mis asusid 30-40 cm karniisist kõrgemal.
1992
Kiriku katuse tõstmine.Tööde teostaja: T. Parmakson
2005
Kiriku siseviimistluse stratigraafia ja maalingute tehnilised uuringud. Vaatlus läbi viidud 8.-13. aug. EKA Restaureerimise Teaduskonna poolt Werner Schmidi juhtimisel


Riikliku Pühakodade Programmi raames viidi EKA Restaureerimise Teaduskonna poolt läbi Valjala kiriku siseviimistluskihtide startigraafia ja maalitehnikate uuringud. Vaatlus keskendus kiriku kahele piirkonnale:
  1. orelirõdu
  2. kooriruumi põhjaseina maalingud
Vaatluse tulemused täpsustavad seni eksisteerinud vastuolulisi dateeringuid ning selgitavad siseviimistluskihtide ning arhitektuursete elementide ajalist järgnevust. Samuti annab läbi viidud vaatlus lisainformatsiooni Valjala kiriku dekoratsioonide ning seinamaalingute materjalikasutusest ja maalitehnilistest iseärasustest.

Vt. Valjala kiriku stratigraafiliste ja maalitehniliste uuringute tulemuste aruanne

2006

2005. a avastati põrandas majavamm. Koori puitpõrandal on ulatuslik seenkahjustus, kantslijalg allpool laudist kahjustunud ei ole aga kantslitrepi alumine osa on pehastunud. Kivipõrand on osaliselt kahjustatud, ülejäänud osa vajab puhastamist ja vuukimist. Pikihoonest vammi viljakehasid ei leitud, kuid põrandatalastik ja puitpakud on pruunmädaniku kahjustustega. Laudis üldiselt heas seisus, v.a seinte ääres ja aadlilooži põrandas, värvkate on kulunud. Pingistik on rahuldavas seisus. Kivipõrand on ulatuslike kahjustustega lõunaseina juures (tõenäoliselt hauakambrite varingulehtrid).

Vt Valjala kirik. Põranda restaureerimine: muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Illar Kannelmäe, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16659, kooskõlastus nr 5748, digitaalselt kättesaadav.

2015

Eemaldati apsiidi katusekate, proteesiti konstruktsiooni

Vt Valjala kirik. Põranda restaureerimine: muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Illar Kannelmäe, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16659, kooskõlastus nr 5748, digitaalselt kättesaadav.

2016

Konserveeriti apsiidi seinapindu.

Vt Valjala kirik. Põranda restaureerimine: muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Illar Kannelmäe, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16659, kooskõlastus nr 5748, digitaalselt kättesaadav.

2017

Idaviil restaureeritakse koos apsiidi katuse tegemisega

Vt Valjala kirik. Põranda restaureerimine: muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Illar Kannelmäe, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16659, kooskõlastus nr 5748, digitaalselt kättesaadav.

2018

Võlvisiiludes ja kilpkaarte ja siilude liitekohtades on praod, esineb krohvivaringuid. Võlvid ei ole varisemisohtlikud. Katusel puudub aluskatus ja tuisulumi satub pööningule, vana katuse toolvärk on pehastunud, käigutee vajab remonti.

Vt EELK Valjala kirik. Pikihoone võlvide ülevaatusakt. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2018. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-13799, digitaalselt kättesaadav.

Apsiidi sokkel ja vundament on ebarahuldavas seisus, paiguti on kvaadrid lõhenenud ja irdunud. Maapinnast allpool on mört sideaine omadused kaotanud.

Vt EELK Valjala kiriku apsiidi sokli- ja vundamendimüüritise restaureerimine. Tegevuskava. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2018. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-14266, kooskõlastus nr 32628, digitaalselt kättesaadav.

Apsiidi sokkel on kohati avariiline, kivid on killunenud, pragunenud ja nihkunud, vuugid tühjad, mört kaotanud sideaine, rohkelt esineb orgaanikat. Pikikülgede kolm tõmbi on tugevasti roostetanud, mõned latid on nihkunud seinast eemale. Välisseinad on rahuldavas konstruktiivses seisukorras, krohvi säilivus on erinev. Tugipiidad on osaliselt vajunud, on pikipragusid ja kivide nihkumist. Paiguti on tühjasuhutud vuuke. Tugipiitade sokli pealispind on lagunenud. Paljandunud müüritisekividel on rohkesti orgaanikat. Mõned karniisikivid on ära kukkunud. Lääneportaal on rahuldavas seisus.

Vt Muinsuskaitse eritingimused kirikuhoonele, kirikuaiale, piirdemüürile ja kiriku vallasmälestistele. OÜ Vana Tallinn, Kalli Holland, Elo Sova, 2018. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 34754, digitaalselt kättesaadav.

2019

Kaheastmelised ehiskilpidega romaani-aegsed raidkiviportaalid on halvas seisukorras. Täitemüüritis on osaliselt avatud ja prahti täis, avariiremondis paigaldatud kaareplokid on lõhenenud, kasutatud on ebasobivaid materjale, vuugid on tühjenenud.

Vt Valjala kiriku lõuna- ja põhjaportaali uuringute ja konserveerimistööde tegevuskava. Taatsi OÜ, Taavi Tiidor, 2018-2019. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 33462, digitaalselt kättesaadav.

Apsiidi sokli restaureerimine (OÜ Rändmeister).

Vt Apsiidi vundamendi ja sokli restaureerimistööde muinsuskaitselise järelevalve aruanne. Tõnu Sepp, 2020. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 39368, digitaalselt kättesaadav.

Toetused

Programmist "Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018"

2006. a tornikiivri avarii-restaureerimistöödeks, summas 300 000 €

2007. a tornikiivri avarii-restaureerimistöödeks, summas 159 505 €

2015. a apsiidi restaureerimistöödeks (katus), summas 12 500 €

2016. a apsiidi II etapi restaureerimistöödeks (müüritise konserveerimine), summas 23 000 €

2017. a idaosa III etapi avariitöödeks, summas 50 000 €

2018. a apsiidi tööde jätkamiseks (sokkel), summas 64 000 €.

Allikas: Muinsuskaitseamet