VALJALA PÃœHA MARTINI KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest

On mainitud kiriku põranda osalist parandamist (EAA 1200, 1, 202,44). Sarnaseid kaebusi on korduvalt ka 19. sajandil. Põranda vajumise ja pideva remondivajaduse peamiseks põhjuseks olid hauakambrid (EAA 1200, 1, 104, 15).

Vt Valjala kirik. Põranda restaureerimine: muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Illar Kannelmäe, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16659, kooskõlastus nr 5748, digitaalselt kättesaadav.

1743

Kirikut kirjeldatakse visiteerijate poolt sõnaga „lagunenud“ (verfallen). Hangiti hulk katusekive, kuid tervet katust nendega katta ei suudetud.

Vt Valjala kirik. Põranda restaureerimine: muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Illar Kannelmäe, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16659, kooskõlastus nr 5748, digitaalselt kättesaadav.

1768

Taas remonditi paepõrandaid; kiriku sees on loetletud 11 matuseplatsi.

Vt Valjala kirik. Põranda restaureerimine: muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Illar Kannelmäe, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16659, kooskõlastus nr 5748, digitaalselt kättesaadav.

1779

Kirikut kirjeldatakse töiesti korrasolevana, muuhulgas mainitakse uusi pinke (EAA, 1200, 1, 104, 40). Tollased täispõrandaga pingiplokid püsisid vähemalt 19. sajandi lõpukümnenditeni. 20. sajandi esimese veerandi jooksul asendati pingid ja aluspõrandad tänaseni säilinutega.

Vt Valjala kirik. Põranda restaureerimine: muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Illar Kannelmäe, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16659, kooskõlastus nr 5748, digitaalselt kättesaadav.

Värviti altar ja kantsel.

Käärkambris teostati krohvitöid, pandi uus laudpõrand ning ehitati ahi (hetkel puudub).

1962
Hoonele tehti taas tehnilise seisukorra kontroll ning anti soovitusi puuduste kõrvaldamiseks. Mainitakse ilma järelevalveta tehtavat remonti, mille käigus on kõik raiddetailid üle lubjatud. Fassaadidel tehti krohviparandusi.

Vt Valjala kirik. Põranda restaureerimine: muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Illar Kannelmäe, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16659, kooskõlastus nr 5748, digitaalselt kättesaadav.

1971
Uuringud ja restaureerimistööd V. Raami ja V. Filatovi juhtimisel

• Eemaldati kiriku müüristiku ümber sajandite jooksul kogunenud ehituspraht ja kasvupinnas, mida oli kogunenud 25cm - 2m. Nii põhja- kui lõunaportaali eest leiti kunagiste eeskodade või kabelite alusmüürid.

• Kaevati 5 šurfi kirikuhoone välisküljel.
  

• Avati ja sondeeriti katseliselt seinamaalinguid. Eesmärgiks oli leida keskaegseid maalinguid ning lähemalt uurida päiskive ja kapiteele. Kooriruumi põhjaseinalt leiti figuraalse kompositsiooni fragment.

• Pikihoones puhastati hilisematest lubjakihidest kaks päiskivi - üks ida- ja teine läänepoolses võlvikus ning kolm vikkelsamba kapiteeli võlvikute põhjapoolsetes nurkades. Üksikute katselappide ulatuses avati algset seinapinda ka lääneseinal roosakna piirkonnas. Pikihoones leitud seinamaalingute fragmendid erinesid kooriruumist leitutest täielikult.

• Säilinud joonekatkete avamine koori põhjaseinas kilpkaare ülaosas, kaare vuukidel, aknaäärtel. Maalingu avamine koori põhjaseinas asuvate paarisakende vahelise pinna ülaosas.

• Dekoratiivsete seinamaalingute avamine pikihoone lääneseina roosaknal, mõlemal kaaraknal, kilpkaarel ning kilpkaare mõikal.

• Avatud maalingute ja dekoratsioonide konserveerimine-restaureerimine (kinnitamine, lakuunide täitmine, retušeerimine, puuduvate osade laiaulatuslik rekonstrueerimine)

• Krohviparandused kogu koori põhjaseina ning pikihoone lääneseina ulatuses.

Pikihoone ja kooriruumi katusekonstruktsioon koos katusekattega on väga halvas seisundis, plekk-katusega osal puuduvad vihmaveerennid ja seetõttu on osalt lagunenud seinte väliskrohv, esinevad ebaühtlase vajumise tunnused, koorilõpmiku sokkel on katki, konserveerimist vajavad kõik kolm portaali, seinamaalingud on halvas seisukorras.

Vt Saare kirikud. Valjala kirik. Tehnilise ülevaatuse akt. Köide I. KRPI. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-14365.

• Pikihoonet, kooriruumi ja kunagist ümarapsiidi sidus katkematult ühendav üks karniis.
• Kooriviilul on kahe niši jäljed, ühel on säilinud ka kaare alguskivi. Nende kohal pidi asuma kellaava idakella jaoks.
• Lääneviilul täpsustatud ülemiste niššide kõrgust. Ka nende kohal pidi asuma kellaava.
• Viilude konstruktsioon on analoogiline Kaarma kiriku idaviilu (I ehitusetapp) omaga. See koosneb viilu katvatest plaatidest ja plaate hoidvatest "käpakividest", mis asusid 30-40 cm karniisist kõrgemal.

1. orelirõdu
2. kooriruumi põhjaseina maalingud
   

Eemaldati apsiidi katusekate, proteesiti konstruktsiooni

Vt Valjala kirik. Põranda restaureerimine: muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Illar Kannelmäe, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16659, kooskõlastus nr 5748, digitaalselt kättesaadav.

Allikas ka: Kultuurimälestiste register

Konserveeriti apsiidi seinapindu.

Vt Valjala kirik. Põranda restaureerimine: muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Illar Kannelmäe, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16659, kooskõlastus nr 5748, digitaalselt kättesaadav.

Allikas ka: Kultuurimälestiste register

Idaviil restaureeritakse koos apsiidi katuse tegemisega

Vt Valjala kirik. Põranda restaureerimine: muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Illar Kannelmäe, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16659, kooskõlastus nr 5748, digitaalselt kättesaadav.

Allikas ka: Kultuurimälestiste register

Võlvisiiludes ja kilpkaarte ja siilude liitekohtades on praod, esineb krohvivaringuid. Võlvid ei ole varisemisohtlikud. Katusel puudub aluskatus ja tuisulumi satub pööningule, vana katuse toolvärk on pehastunud, käigutee vajab remonti.

Vt EELK Valjala kirik. Pikihoone võlvide ülevaatusakt. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2018. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-13799, digitaalselt kättesaadav.

Apsiidi sokkel ja vundament on ebarahuldavas seisus, paiguti on kvaadrid lõhenenud ja irdunud. Maapinnast allpool on mört sideaine omadused kaotanud.

Vt EELK Valjala kiriku apsiidi sokli- ja vundamendimüüritise restaureerimine. Tegevuskava. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2018. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-14266, kooskõlastus nr 32628, digitaalselt kättesaadav.

Allikas ka: Kultuurimälestiste register

Apsiidi sokkel on kohati avariiline, kivid on killunenud, pragunenud ja nihkunud, vuugid tühjad, mört kaotanud sideaine, rohkelt esineb orgaanikat. Pikikülgede kolm tõmbi on tugevasti roostetanud, mõned latid on nihkunud seinast eemale. Välisseinad on rahuldavas konstruktiivses seisukorras, krohvi säilivus on erinev. Tugipiidad on osaliselt vajunud, on pikipragusid ja kivide nihkumist. Paiguti on tühjasuhutud vuuke. Tugipiitade sokli pealispind on lagunenud. Paljandunud müüritisekividel on rohkesti orgaanikat. Mõned karniisikivid on ära kukkunud. Lääneportaal on rahuldavas seisus.

Vt Muinsuskaitse eritingimused kirikuhoonele, kirikuaiale, piirdemüürile ja kiriku vallasmälestistele. OÜ Vana Tallinn, Kalli Holland, Elo Sova, 2018. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 34754, digitaalselt kättesaadav.

Kaheastmelised ehiskilpidega romaani-aegsed raidkiviportaalid on halvas seisukorras. Täitemüüritis on osaliselt avatud ja prahti täis, avariiremondis paigaldatud kaareplokid on lõhenenud, kasutatud on ebasobivaid materjale, vuugid on tühjenenud.

Vt Valjala kiriku lõuna- ja põhjaportaali uuringute ja konserveerimistööde tegevuskava. Taatsi OÜ, Taavi Tiidor, 2018-2019. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 33462, digitaalselt kättesaadav.

Apsiidi sokli restaureerimine (OÜ Rändmeister).

Vt Apsiidi vundamendi ja sokli restaureerimistööde muinsuskaitselise järelevalve aruanne. Tõnu Sepp, 2020. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 39368, digitaalselt kättesaadav.

Programmist "Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018"

2006. a tornikiivri ja vahelagede restaureerimine, summas 37 452,03 €

* Muinsuskaitseameti arhiivis vastavate tööde aruandeid ei leitud.

Allikas: Kultuurimälestiste register