Esileht
SAAREMAA
KAARMA

KAARMA PÜHA PEETRI JA PAULI KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu
Allikad:
  1. Markus, Kersti; Kreem, Tiina-Mall; Mänd, Anu. Kaarma kirik. Tallinn, Muinsuskaitseamet, 2003
  2. Alttoa, Kaur. Saaremaa kirikud. The Churches on the Island Saaremaa. Tallinn: Kunst, 1997
  3. Eesti Arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Koostaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996
  4. Kaarma kirik. Uuringud 2001. Rändmeister Oü. Koostaja: E. Mölder. (Muinsuskaisteameti arhiiv, säilik A-4571)
  5. EKA Restaureerimisteaduskonna poolt läbi viidud Kaarma kiriku siseviimistluse stratigraafia vaatlus. 2004.a.august
Ajalooline kokkuvõte tugineb peamiselt allikale nr.1 (Markus, Kersti; Kreem, Tiina-Mall; Mänd, Anu. Kaarma kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2003)
Kiriku põhiplaan. Foto: Repro Kaur Alttoa raamatust

EHITUSETAPP 1

Enne 1261.a.
Dateering seostub ülestõusuga Saaremaal, mille käigus oletatavalt põlesid nii käärkambri kui pikihoone katus.

Esimese kivikiriku ehitamine kahes järgus:

1.1. kooriruumi ja käärkambri esimese korruse ehitamine.
Tõenäoliselt eksisteeris koor koos võidukaare ja ühekorruselise käärkambriga mõnda aega üksinda; samal ajal, kui need kiriku asad olid juba kasutuses, püstitati pikihoonet.

Sellesse ehitusetappi paigutatud maalitud dekoratsioonid:

Nn.”valge kiriku” periood.
  • Valgeks lubjatud tasapinnad, punane kvaadermaaling võidukaarel ja katmata kivipinnaga struktuurielemendid (roided, kilpkaared jms), mis olid kaunistatud otse kivile kantud valge kvaaderdekooriga;
  • Kaks pühitsusristi kooriruumi põhjaseinal;
  • Käärkambri teise korruse maalitud friis, mis algselt oli kooriruumi põhjaseina välisfassaadi dekoratsioon.
Käärkambri teisel korrusel asuv maalitud friis, mis oli ca. 1270. aastani kooriruumi põhjapoolse välisfassaadi kaunistus.. Foto: W. Schmid (08/2004)
Detail, mis näitab käärkambri W-seina sekundaarset lisamist varem eksisteerinud ja juba dekoreeritud koori N-fassaadi vastu.. Foto: W. Schmid (08/2004)
Dekoratiivse maalingu detail, mis näitab märja krohvi sisse sirkli abil vajutatud ettevalmistusjoonte ja tugevalt lahjendatud värvi kasutamist.. Foto: W. Schmid (08/2004)
1.2. ühelöövilise pikihoone lisamine
Võidukaare lõunakülg koori poolt vaadatuna, mis on säilinud oma algsel (13. saj) kujul.. Foto: W. Schmid (08/2004)
Sellesse ehitusetappi paigutatud maalitud dekoratsioonid:
  • Interjööripindade katmine kollaka lubjakihiga; roiete ja muude struktuurielementide kaunistamine punase kvaadermaalinguga, mida hiljem täiendatakse musta joondekooriga;
  • Kooriruumi põhjaseina maalingud: roosaken, seina vasakul poolel olev linnavaate fragment ja stiliseeritud liiliad kilpkaare tipus.
Koori N-sein. Roosaken ja stiliseeritud liilia kilpkaare tipus kuuluvad selle seina teise dekoreerimisetappi.. Foto: W. Schmid (08/2004)
Koori N-sein. Linnavaate fragment, mis kuulub koos roosaknaga ja stiliseeritud liiliaga kilpkaare tipus seina teise dekoratsioonietappi.. Foto: W. Schmid (08/2004)
Varsti pärast saarlaste ülestõusu 1261.a. kukkusid kokku pikihoone võlvid. Säilis üksnes koorivõlv. Võlvide varisemise peamiseks põhjuseks peetakse siiski lõunaseina ja võimalik, et ka lääneseina vundamentide vajumist.


EHITUSETAPP 2

Umbes 1270 (1260.a.-te II pool)
Tuginedes stilistilisele analüüsile (võrdlus 1265-70 ehitatud Ridala kirikuga) seab Villem Raam II ehitiusetapi alguse enne 1270. a. (allikas 3)

Pikihoone katmine puitlaega

Peamised ehitustööd pärast algkiriku pikihoone võlvide kokku varisemist:
  • Käärkambri esimese korruse võlvimine kahevõlvikuliseks ning käärkambrile teise korruse lisamine;
  • Uue läänefassaadi (s.h lääneportaali) ehitamine;
  • Pikihoone ehitamine umbes 1 m võrra kõrgemaks;
  • Pikihoone katmine puitlaega.
Detail E-fassaadist ja sellega külgnevast käärkambrist, mille teine korrus lisati II ehitusetapi käigus. Selgelt on eristatavad algselt N-seina ülemist osa lõpetavad nurgakvaadrid. 1989-91 a. restaureerimise käigus vajutati kiriku välisfassaadi vuugitäite krohvi sisse joon, mis märgib algse ühekorruselise käärkambri katuse kallet.. Foto: W. Schmid (08/2004)
Käärkambri W-seina esimene korrus ja hiljem lisatud teine korrus on selgelt eristatavad müürilao kvaliteedi järgi – see on tunduvalt korrapärasem seina alumises ning ebaregulaarsem ülemises osas.. Foto: W. Schmid (08/2004)
Osaliselt hilisema torni lisamisega varjatud W-portaal, mis on dateeritud koos W-fassaadi rekonstrueerimisega kiriku II ehitusfaasi.. Foto: W. Schmid (08/2004)
Sellesse ehitusetappi paigutatud maalitud dekoratsioonid:
  • Kiriku täielik valgendamine ja struktuurielementide taasdekoreerimine punase kvaadermaalinguga;
  • Võidukaare kohale (praeguste võlvide pealne katusealune ruum) ümarristi ja Malta risti maalimine. (allikas 5)
Pikihoone E-seina keskosa - katusealune ruum praeguste võlvide peal: selles piirkonnas on näha dekoratiivseid maalinguid, mille hulka kuuluvad kollakaspunane ümarrist kilpkaare (A) kohal, punane Malta rist võidukaare (B) ja kilpkaare vahelisel alal ning punane kvaaderdekoratsioon nii kilpkaarel kui võidukaare selles piirkonnas, mis jäi 1407.a. võlvide struktuuriga katmata.. Foto: W. Schmid (08/2004)
EHITUSETAPP 3

Umbes 1407
Dateering põhineb portaali lähedal torniseina paigutatud kivitahvli tekstile, mis eesti keeles teatab kiriku lõpetamisest 1407 aasta peetripäeval.

Läänetorni püstitamine ja pikihoone muutmine kahelööviliseks.

Peamiste renoveerimistööde hulka kuulusid:
  • Läänetorni ehitamine;
  • Pikihoone võlvimine kahelööviliseks;
  • Pikihoone katuseharja mitme meetri võrra madalamaks laskmine;
  • Kahe pikihoone põhjafassaadi toestava tugipiilari ehitamine;
  • Pikihoone loode- ja edelanurkadesse torni toestavate tugipiilarite ehitamine.
Torniseinal, portaali vahetus läheduses asetsev kivitahvel, mille eestikeelne tekst teatab kiriku valmimisest 1407. a peetripäeval.. Foto: W. Schmid (08/2004)
Võidukaar umbes 1407 lisatud võlvide ja piilariga. Kui võidukaare ja kilpkaare alumine osa jäid „uue“ võlvimisstruktuuriga nähatavale, siis ülemine osa varjati uute võlvidega.. Foto: W. Schmid (08/2004)
Umbes 1407 ehitatud läänetorn koos pikihoone N/W-nurgas asetseva madala tugipiilari (tõenäoliselt ehitatud torniga samaaegselt) ja kahe W-fassaadi toetava kõrgema tugipiilariga (ehitatud varsti pärast torni valmimist).. Foto: W. Schmid (08/2004)
1407 aasta ehitustööde käigus pikihoone N-seinale lisatud tugipiilarid. Need on ehitatud hoolikalt laotud kiviblokkidest, mis on paigutatud seinamüüritise sisse.. Foto: W. Schmid (08/2004)
N/W-tugipiilari detail, mis sisaldab müüritises taaskasutatud hauakivi fragmenti.. Foto: W. Schmid (08/2004)
Sellesse ehitusetappi paigutatud maalitud dekoratsioonid:
  • Beežikale lubjakihile teostatud punane kvaaderdekoratsioon, mis katab nii uute võlvide kui varasemasse perioodi kuuluvate ehitusdetailide struktuurielemente;
  • Kooriruumi põhjaseina paremal poolel asuv punase lineaarmaalingu fragment, millel on kujutatud püha Christophorus (säilinud üksnes kaks suurt jalga), munk ja hoonetegrupp.
Pikihoone N-sein (W-võlvik): punase kvaadriga dekoreeritud kilpkaar, mis selles piirkonnas oli ca.1728 kuni 1989 kaetud tugipiilariga.. Foto: W. Schmid (08/2004)
Koor N-sein: Püha Chritophorust (säilinud üksnes kaks suurt jalga), eremiiti ja hoonetegruppi kujutav fragment, mis dokumenteerib selle seina redekoreerimist kolmandas ehitusetapis (umbes 1407).. Foto: W. Schmid (08/2004)
Kooriruumi N-sein on kiriku kõige ulatuslikemate seinamaalingutega piirkond (kuigi seda restaureeriti suuremahuliselt 1970nadatel): (A) kaks risti, mida peetakse kiriku kõige varasemate maalifragmentide hulka kuuluvaiks, (B) kiriku esimesse ehitusetapi (enne ca.1270) teise dekoratsioonifaasi kuuluvad maalitud roosaken, linnavaate fragment ning liilia kilpkaare tipus, (C) kiriku kolmanda ehitusetapi (ca.1407) dekoratsioonide juurde kuuluv fragment, mis kujutab Püha Christophorust, eremiiti ja hoonetegruppi, (D) väike fragment 18. saj marmorimitasiooni, mis peaaegu täielikult eemaldati 1970ndate restaureerimistööde käigus.. Foto: W. Schmid (08/2004)

HILISEMAD MUUDATUSED

15. sajand
 
Varsti pärast 1407.a. renoveerimistööde lõppu hakkasid läänesein ja torn vajuma. Läänefassaadile ehitati kaks torni toetavat lisa-tugipiilarit.
Detail ühest torni W-seina tugipiilarist, mis näitab torni ja tugipiilari vahelise strukturaalse ühenduse puudumist.. Foto: W. Schmid (08/2004)
18. sajand

1725-28.a. - renoveerimistööde käigus ehitati põhja- ja lõunaseina sisse- ja väljapoole massiivsed, läänepoolesid aknaid katvad tugipiilarid.
Pikihoone N-seina läänepoolne aken, millel on näha akent täielikult katnud 18. saj tugipiilari jälg. Tugipiilar eemaldati 1989.a.. Foto: W. Schmid (08/2004)
1766 - ehitati barokne tornikiiver.

Hilisemad maalitud dekoratsioonid:

17. saj. algus - tumepunane lineaarne kõrv- joonornament, mida leidub peamiselt käärkambri esimesel korrusel, aga ka Fromholt Bergi mälestaustahvli ümber pikihoone põhjaseinas ning põhjaportaali ümber.
Käärkambri esimene korrus: 17.saj algusesse dateeritud tumepunane kõrv-joonornament.. Foto: W. Schmid (08/2004)
18. saj. lõpp -
  • Kooriruum seinu võlvideni kattev kollane marmorimitatsioon hallil taustal;
  • Tõenäoliselt samasse etappi kuulub pikihoone põhja- ja lõunaseinal võidukaare poolses osas säilinud must akantusornament.
Pikihoone S-sein võidukaare lähedal: must akantusornament, mis on tõenäoliselt dateeritav 18.saj lõppu.. Foto: W. Schmid (08/2004)
Pikihoone S-sein võidukaare lähedal: musta akantusornamendi detail külgvalguses, mis näitab, et maalingut ette valmistav lubjakiht kanti väga ebaregulaarsele, juba kahjustatud seinapinnale.. Foto: W. Schmid (08/2004)
19.saj. algus - kahe paralleeljoone vahele maalitud siksakornament, mis kulgeb umbes kahe meetri kõrgusel paralleelselt pikihoone ja koori põrandaga ning raamib põhja- ja lääneportaalid.
W-portaal: 19.saj algusesse dateeritud kahe paralleeljoone vahel kulgev siksakornament.. Foto: W. Schmid (08/2004)
Pikihoone N-sein: detail 19.saj algusesse dateeritud kahe paralleeljoone vahel kulgevast siksakornamendist.. Foto: W. Schmid (08/2004)
19. sajandist alates on kiriku interjööri vähemalt kolmel korral üle maalitud, kasutamata märkimisväärset dekoratiivset maalingut.
Kooriruumi S-sein: sondaaž umbes 2 m kõrgusel põrandapinnast, mis näitab ca.1900 eksisteerinud värviskeemi - hallikas seinatoon ja must paneel, mida eraldab ultramariinsinine joon.. Foto: W. Schmid (08/2004)