Esileht
SAAREMAA
MUHU

MUHU KATARIINA KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest Muhu kirikus

Allikad:
  1. Muhu kiriku kunstiajaloolisest positsioonist, praegusest olukorrast ja restaureerimisülesannetest 1976.a. V. Raam. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-2856)
  2. Endise Muhu kiriku restaureerimis-konserveerimistööde aruanne. 1957/1958.a. Koostaja H.Uuetalu. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-158
  3. Aruanne uuringutest ja töödest Muhu kirikus 1983.a. veebruaris. Köide I. 1983. V. Raam. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-966)
  4. “Kunstimälestised Kingissepa raj. Muhu kirikus”. Akt Rootsi ehitusfirma “Skanska” juhtimisel alustatud ettevalmistustöödest krohvimiseks Muhu kiriku pikihoones seisuga 06.08. 1993.a. (Muinsuskaitseameti vallasmälestiste arhiiv. Säilik nr 4-5/11 III köide.)
  5. “Kunstimälestised Kingissepa raj. Muhu kirikus”. Akt “Skanska” juhtimisel alustatud ettevalmistustöödest krohvimiseks Muhu kiriku pikihoones seisuga 06.08. 1993.a. (E. Mölder, A. Randla) (Muinsuskaitseameti vallasmälestiste arhiiv. Säilik nr 4-5/11 VII köide.)
  6. Muhu kiriku pikihoone uurimis-sondeerimistööde aruanne 1994.a. KAR-Grupp OÜ. A. Miil, M.Tael, E. Riitsaar. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-5536)
  7. Muhu kiriku krohvi- ja seinamaalingute konserveerimistööde aruanne 1997.a. KAR-Grupp OÜ. Koostajad A.Miil, S.Sorok, M.Lensment. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-5537)
  8. Muhu kirik. Muhu kiriku kooriruumi seinte konserveerimistööde aruanne.1998.a. .KAR-Grupp. Koostajad A. Miil, V. Ojaveski. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-3920)
  9. „Üldmaterjalid restuareerimisdok.“ 1998 - KAR-grupi Muhu kiriku kooriruumi seinte konserveerimistööde aruanne koos värvifotodega. (Muinsuskaitseameti vallasmälestiste arhiiv. Säilik 4-5/11 I köide)
  10. Muhu kirik. Katuse tõrvamine. 2000.-2001. a. restaureerimistööde aruanne. 2001.a. Rändmeister OÜ. Koostaja J. Kilumets. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-7634)

1898
Remonttööd. Seinamaalingute avastamine (allikas 1)
  • Siseremondi käigus avastati kinnikrohvitud seinamaalingud, mis kaeti aga uuesti lubikrohviga.
  • Remondi käigus kasutati väliskrohvimisel tugeva kontsentratsiooniga tsementkrohvi, millega muuhulgas kaeti ka välissokkel, takistades sel viisil müüristiku normaalset kuivamist ning hoone loomulikku ventilatsiooni.
  • Oletatavasti betoneeriti sel perioodil ka põrand (eemaldati 1983), mis omakorda suurendas siseniiskust seinamüüristikus.

1913-1914
Maalingute osaline avamine. Tööde teostaja: J.L.Gahlnbäck (allikas 1)

Maalingute avamist alustati koori põhjaseina läänepoolses lõigus. Maalingud olid tollal veel arvukate kompositsioonidena säilinud, kuid paraku seiskusid tööd I Maailmasõja tõttu ning maalingud lubjati taas.

Aastail 1920-1940 Muhu kirikule erilist tähelepanu ei pööratud.


1941
Kirik põles sõjategevuse tõttu ning pikihoonehoone katus ja puust haritorn lääneviilu kohal hävinesid. (allikas 1)

Kirik seisis katustamata 1958.aastani.

Põleng ning pikk katustamata periood (1941-56) olid kahjustanud märkimisväärselt pikihoone interjöörimaalinguid, kuid samuti kiriku arhitektuurset osa. Tugevalt olid saanud kahjustada võlvide pealmised pinnad ja võlvipealsed seinalõigud, kuna just need osad ehitisest olid tulega vahetus kokkupuutes.
Paremini säilisid maalingud kooris, mis oli katustatud.

1956-58

Uue katuse ehitamine (allikas 2)

Uue katuse ehitamisel loobuti väikesest puidust haritornist ja katusekatteks valiti kimmid. Tööde käigus uuendati koori ja selle katust, restaureeriti paest karniisi ning võlvid kaeti betooniga.

1969-1974
Seinamaalingute avamine ja restaureerimine konservaator V.V.Filatovi ja keemik A.V.Ivanova juhtimisel. (allikas 1)

Pärast J.L.Gahlnbäcki restaureerimistegevust oli maalingute olukord 55 aasta jooksul märgatavalt halvenenud nii ilmastikutingimuste kui tulekahju tõttu. Sajandi alguses tehtud fotode järgi avastati portaali kohale maalitud gooti rosett.

Teostatud tööd:
  • Maalingute ja krohvikihi kinnitamine;
  • Rohevetika tõrje;
  • Fragmentaarsete maalingute osaline rekonstrueerimine.
Arvatavasti põhjustas valitud restaureerimismetoodika (sünteetiliste vaikude ja liimide kõrge konsentratsioon) kohati ebasoovitatavaid tagajärgi, tekitades maalinguid katnud lubjakihist tugeva pindmise hallikat tooni kooriku.

1983
Dolomiitplaatidest põranda taastamine V.Raami juhendamisel. (allikas 3)

Senine betoonpõrand, mis tingis maalingute säilimiseks ebasobiva niiskusrežiimi, asendati dolomiitplaatidest (70X70 cm) põrandaga.

1989
Kooriruumi ja pikihioone katuste restaureerimine. (allikas 10)

Kooriruumi ning pikihoone katused kaeti eelnevalt Pinotexis leotatud kimmidega.

1993
Suuremate restaureerimistööde teostamine firma “Skanska” poolt. (allikad 4 ja 5)

1993-94.aastale plaanitud laiaulatuslike üldehituslike restaureerimistööde teostajaks valiti Rootsi Evangeelsele Luteriusu kirikule kuuluva sihtasutuse poolt ehitusfirma “Skanska Sydost AB”. Firma restaureerimistegevuse kontseptuaalseks ja metoodiliseks aluseks pidi olema Muinsuskaitseameti poolt tellitud restaureerimistööde projekt (autor: T.Parmakson) ning tööde järelvaatajateks konservaatorid T. Parmakson, E. Mölder ning kunstiajaloolane A. Randla. Kuid varsti tuli ilmsiks firma kõrvalekaldumine ettekirjutustest ning korvamatute kahjude tekitamine: valitud materjalid osutusid ebasobivateks ning põhjustasid seintel nii soolade väljakristalliseerumise kui rohevetika vohamise ning seega maalingute seisundi järsu halvenemise. Otseselt maalingute hävimist põhjustas ka töömeeste ebapiisav instrueerimine ehitusfirma poolt. Tööd peatati ettenähtust varem. Läbiviidud tööde resultaatide analüüs ning edasised uuringud usaldati OÜ KAR-Grupile ja Eva Möldrile.


1993-94

Eeskoja ning tugipiitade katmine laudkatustega ning kõigi katusepindade tõrvamine. (allikas 10)


1994-1998

Muhu kiriku maalingute uuringud ja konserveerimine (KAR-Grupp) (allikad 6,7,8,9)

Maalingute olukorda hinnatakse ülikriitiliseks ning võrreldes Gahlnbäcki (1913-14) ja V.Raami (1958) poolt kirjeldatuga säilivust väga fragmentaarseks. Maalingute hävimise põhjuseks peetakse nii ebastabiilset kliimat kui eelkõige ebasobivaid restaureerimistegevusi (1970.a.-te algus; 1993.a.).

Teostatud konserveerimistööd:
  • Säilinud seinamaalingufragmentide ja kahjustuste kaardistamine (graafiline dokumentatsioon mõõtkavas 1:10, osaliselt 1:1);
  • Rohevetika eemaldamine (Boracol 10 Rh);
  • Maalifragmentide kinnitamine ja puhastamine. Kohati osutus see võimatuks, kuna arvatavasti V.V.Filatovi aegne (1969-74); restaureerimismaterjalide valik on tekitanud maalingute pinnale hallika kihi, mida osutus võimatuks eemaldada (eelkõige lääneseina freskotehnikas roosakna puhul);
  • Seinte lupjamine;
  • Kiriku sisekliimaatiliste tingimuste parandamine, mis takistaks edaspidist maalingute hävinemist.
2000
Kiriku katuste tõrvamine. Rändmeister OÜ.

Teostatud tööd:

  • Hinnati kimmide seisukorda - see oli väga hea; asendati vaid üks kimm ning paarkümmend kimmi tihendati kiti ja takuga;
  • Lõunapoolsed katusepinnad pühiti karmiharjaselise harjaga;
  • Põhjaküljel teostati rohevetikatõrje ja  puhastus (atsetooni ning Boracoliga; mehhaaniliselt terasharjadega);
  • Pinnad kaeti kahekordselt männitõrva ja külmpressitud linaõli seguga (60%:40%), tugipiida laudkate tõrvati kolmekordselt;
  • Lõunaeeskoja kõmmeldunud katuselaudade servad kinnitati täiendavalt kruvidega, lõhed täideti kriidist ja tõrvast valmistatud kitiga;
  • Tõrvati kellakatuse kimmkate (2002)

2001.a. mais teostatud ülevaatusel tuvastati, et säilinud oli põhjakülje ida- ja läänepoole tooni intensiivsuse erinevus. Taastekkinud oli rohevetiskas, mis oli juurdunud idappoolel; läänepool oma hästi kaetud puidupooridega oli praktiliselt vetikavaba.

2014

Hoone on 1994. a restaureeritud ja heas korras. Probleemiks on avariilises seisus elektrisüsteem. Seina liidetes võib olla niiskusprobleem. Mõned vitraašaknad on kõveraks vajunud. Kimmkatus vajab tõrvamist ja servalaudade vahetust. Vihmaveerennid on halvas seisus. Aknaraamide vahelt on sadevee läbijooksud, kontraforsid lagunevad ja lääneportaal vajab osalist remonti. Lääneportaali uks on avariiline. Altarilaud on kaetud vetikaga. Paiguti on hoonet ümbritsev maapind vale kaldega.

Vt Muhu kiriku halduskava 2015-2025. EELK Muhu Katariina Koguduse liikmed, Rändmeister OÜ, Inna Ligi (Muhu pärandikool), 2014. Muinsuskaitseameti arhiiv, registreerimise nr 21007, digitaalselt kättesaadav.

2015-2016

Lõunaakna vitraaži konserveerimine-restaureerimine (Gerlachus MTÜ, Eve Koha ja Elise Lekarkin, Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets).

Vt Muhu Katariina kiriku lõunaakna vitraaži konserveerimise-restaureerimise tööde oktoober 2015 - august 2016 aruanne. Elise Lekarkin, 2016. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 31721, digitaalselt kättesaadav.

2018

Kiriku katuste ajalugu:

  • Varasemad teated kiriku katusekatetest pärinevad aastatest 1761 ja 1769, mil kurdetakse, et laudadest katused on lagunenud.
  • 1775 ja 1862 kaeti katused sindlitega, tõrvamist on mainitud 1879.
  • 1928 sai koguduse riigi poolt 1000 krooni toetust „lõigatud laudadest“ katuse ehitamiseks. Raha anti tingimusel, et loobutaks plaanist katta katused tsement-katusekividega.
  • Katused põlesid 1941; taastamisprojekt, mis nägi ette kimmkatete paigaldamise, valmis 1950. aastate lõpul. Samal ajal paigaldatud kimmid asendati 30 aastat hiljem (Muhu vald, Muhu kirik
  • Katuse ja välisviimistluse restaureerimistööd. Kd V. T. Parmakson. MKA arhiiv P-7223).
  • Pliiplekist liitesõlmed ehitati 1993/94.
  • Viimane hooldustõrvamine toimus 2001 (OÜ Rändmeister).

Vt Muhu kiriku apsiidi katuse remont. Tegevuskava. Rändmeister OÜ, Ain Pihl, Juhan Kilumets, 2018. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 33357, digitaalselt kättesaadav.

Toetused

Programmist "Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018"

2018. a katuste hooldusremonttöödeks ja tõrvamiseks, summas 10 000 €

Allikas: Muinsuskaitseamet