SAAREMAA

MUHU KATARIINA KIRIK

Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-2856. Muhu kirikuhoone kunstiajaloolisest positsioonist, praegusest olukorrast ja restaureerimisülesannetest. Koostaja: V.Raam 1976.

foto	allkiri	autor	aasta	foto/negatiivi nr
	Üldvaade kirikule loodest. Ehitust kahjustavad puud varjavad vaate ja ulatuvad kohati juba katuseni. Krohvkate on rõhuvas osas varisenud.	V.Raam	09/1976
	Üldvaade idast paarikümne aasta eest veel täiesti vaba vaade on puude piiramatu kasvu tõttu varsti täiesti suletud.	V.Raam	09/1976
	Üldvaade kirdest koorile ja apsiidile. Ka siin on suurem osa krohvkattest hävinenud. Puud on läinud ohjeldamatusse kasvuhoosse müüristiku vahetus läheduses. Vaata veesüliteid koori põhja- ja idaseinas.	V.Raam	09/1976
	Üldvaade kiriku idaosale kagust, 1973. aastal. Puud seina ääres on veel suhteliselt väikesed. Kultuuriministeeriumi negatiiv.	V.Raam	1973
	Vaade idaviilule kagust. Esiplaanil veesüliti. Pikihoone viiluaken vajab restaureerimist.	V.Raam	09/1976
	Vaade koori ja apsiidi vahelisse välisnurka kagust. Krohv varisev ja noor puu ähvardab varjata isegi riiklikku kaitsetahvlit.	V.Raam	09/1976
	Apsiidi kagunurk. Vaade kagust. Hästi näha soklilt osaliselt eemaldatud tsementkrohv. Vasakul soklis Saaremaale iseloomulike lavatooriumide veeäravoolu auk.	V.Raam	09/1976
	Vaade kiriku lõunaküljele, mida piirdeaia juures kasvavate puude vahelt ainult osaliselt näha on.	V.Raam	09/1976
	Hilisaegne ukseava ja trepp, is viis mõisniku empoorile. Puud matavad varsti ka selle.	V.Raam	09/1976
	Vaade lõunaeeskojale edelast.	V.Raam	09/1976
	Vaade läänest lõunaseinale ja lõunaeeskojale. Lõunaeeskoja juures hästi täheldatav kasvupinnase liig kõrge nivoo. Krohvkate eriti ulatuslikult hävinenud.	V.Raam	09/1976
	Sekundaarsena vastu kiriku lõunaseina ehitatud tugipiilar, mille kaldpind vajab kaitsmist sademetevee eest.	V.Raam	09/1976
	Sondeeriv šurf lõunaeeskoja idaseina ja kiriku lõunaseina vahelise välisnurga juures. Ilmnes, et eeskoda on ehitatud hiljem kui pikihoone. Algselt maapealne sokliaste on täielikult mattunud kõrgesse kasvukihti.	V.Raam	09/1976
	Üldvaade loodest lääneseinale. Ka siin suur osa sokliasmest liigse kasvukihiga varjatud.	V.Raam	09/1976
	Lääneportaal. Mastiksiga vajab restaureerimist ümarvöödi ülaosa (osaliselt lubimördiga kinni mätsitud ja minikonsoolidega kaunistatud baasid). Puituks vajab restaureerimist ja paigutamist portaali siseküljele.	V.Raam	09/1976
	Lääneportaali lõunapoolse palendiprofiili ümarvöödi baas purunenud servaga. Vajab restaureerimist mastiksi abil.	V.Raam	09/1976
	Pikihoone lõunaseina portaal välisvaates. Uks ümber ehitatud (seoses ümberpaigutamisega välisküljele).	V.Raam	09/1976
	Lõunaeeskojas uks ja portaal välisvaates.	V.Raam	09/1976
	Lõunaeeskoja uks sisevaates. Hästi märgatav parempoolse piida väljavajumine horisontaalist ja oma algkuju kaotanud vasakpoolne talumikivi.	V.Raam	09/1976
	Lunaeeskoja ja portaali silluskaare välisvaade deformeeritud talumikiviga (paremal).	V.Raam	09/1976
	Koori ja apsiidi idasein. Vaade idast. Näha mõlemad idapoolsed võlvikandade veesülitid. Kaitsevõre raamistus akna ees on unikaalse vormiga ehisraamistiku vaatlemise peaaegu võimatuks teinud.	V.Raam	09/1976
	Koori idaaken lähisvaates. Alumine osa ca 90 cm ulatuses kinni müüritud.	V.Raam	09/1976
	Koori idaaken sisevaates, kus aknaraamistiku ilu on hõlpsamini tajutav, kuna puitraamistuste segav mõju pole vahetu.	V.Raam	09/1976
	Koori idaakna alumine kinnimüüritud osa sisevaates näha püstpostide vigastused, mis vajavad parandamist mastiksi abil.	V.Raam	09/1976
	Koori lõunaakna välisvaade. Akna kaitsmine meenutab barrikaadiehitajate meetodeid. Pane tähele akna aluslaua unikaalset kujundust ühtse monoliidina.	V.Raam	09/1976
	Koori põhjaaken ulatuslikult purunenud piidakividega (paremal). Krohvkate ulatuslikult hävinenud. Puud matavad peatselt ka akna.	V.Raam	09/1976
	Pikihoone lõunapoolse akna sisekülg purunenud piidakividega.	V.Raam	09/1976
	Sisevaade idasse. Näha, kuidas altari retaabel varjab ilusa idaaknd ja kuidas kantsel häirib vaadet koorile. Vasakul pinkiderea kantslipoolses osas näha eenduvate sepahingedega pingid, mida pole mõtet säilitada (kiriku läänepoolsesse osasse ületooduna).	V.Raam	09/1976
	Sisevaade idasse ülalt. Vasakul hästi näha eenduvate sepahingedega pingid. Altari ees olev väike võre ehk nn. „aed“ tuleks eemaldada kui ruumi vaadet asjatult segav sisekujunduslik element, mille pseudogootilisel vormil pole erilist väärtust.	V.Raam	09/1976
	Tammelehtedega päiskivi roideristikul pärast puhastamist ja konserveerimist. Sellisesse seisundisse viimist ootavad ka pikihoone vastavad raidvormid. Kultuuriministeeriumi negatiiv.	V.Raam	09/1976
	Puhastatud ja konserveeritud raiddetail tribuunikaare põhjapoolse piilari servakujuduses. Vaade läänest.	V.Raam	09/1976
	Raiddetail koorikvadraadi kirdenurgas.	V.Raam	09/1976
	Raiddetail koorikvadraadi edelanurgas; paremal ülal võidukaar, mille krohvkate alles restaureerimata (vrd. pärast restaureeritud krohvkattega kaare külgseinal vasakul). Kultuuriministeeriumi negatiiv.	V.Raam	09/1976
	Vaade koorikvadrandi kirdenurka, kus asub kantsel pastoriloožiga. Viimase kohal seinamaalingud, mida esmakordselt avas J.Gahlnbäck 1913. vasakul all originaalset värvikatet säilitanud vahevõrelõik balustritega.	V.Raam	09/1976
	Maalingufragment koori põhjaakna läänepalendil.	V.Raam	09/1976
	Maalingufragment koorikvadraadi idaseina põhjapoolsel lõigul koos puhastatud ja konserveeritud raiddetailidega. All ehistümpanoniga niši silluskivi ja restaureerimist nõudva puitukse üleliist.	V.Raam	09/1976
	Maalingumotiivid tribuunikaare läänefassaadil. Kultuuriministeeriumi negatiiv.	V.Raam	09/1976
	Maalingufragmendid koori tribuunikaarel ja apsiidis. Kultuuriministeeriumi negatiiv.	V.Raam	09/1976
	Sisevaade läände. Tagaplaanil kõrvaldamist ootav väär koos oreli prospektiga (pseudogooti stiilis). Seintel konserveerimistööde tellingud.	V.Raam	09/1976
	Sisevaade pikihoone põhjaseinale kagust.	V.Raam	09/1976
	Põhjaseina vööndkaare liseen rippkonsoolidega. Konsooliga lõppev keskosa merglikihistusega dolomiidist.	V.Raam	09/1976
	Detail rippkonsooliga võidukaare liseeni kõrval (põhjaseinal). Kõrval olev krohvkate lõplikult varisemas.	V.Raam	09/1976
	Vaade pikihoone läänevõlviku kiirule ja päiskivile.	V.Raam	09/1976
	Pikihoone idavõlviku kirdepoolne võlvikand ulatuslikult varisenud krohvkattega. Kõrvaloleval seinal krohvkate suhteliselt hästi säilinud.	V.Raam	09/1976
	Vaade pikihoone idapoolsele võlvikule. Allservas võidukaar.	V.Raam	09/1976
	Vaade võlvlaele idapoolsest aspektist.	V.Raam	09/1976
	Põlenud seinalõk pikihoone lõunapoolse seinamüüri idaosas. Ülal vasakul kinnimüürimist ootav ukseava, mis kuulus mõisniku empoorile. Ukseava all looži kandnud talade augud. Paremal lõunaportaal.	V.Raam	09/1976
	Purunev betoonkihist kattega põrand koorikvadraadi edelaosas. Vaade kirdest.	V.Raam	09/1976
	Pikihoone põlenud kagunuk nurgaposti sokliga, mille välispind osaliselt hävinenud. Esiplaanil osa šurfist, kus näha ümara kurvina eenduv vundamendiaste. Viimane määrab algpõranda kõrguse pikihoones. Põrandakatte pealispind ulatus sambasoklilt ümbritseva astme pealispinnani.	V.Raam	09/1976
	Vaade šurfi idaküljele pikihoone edelanurgas. Vasakul võidukaare põlenud sokkel ja selle all olevas laias tsoonis näha põrandakatte all oleva täiteprahi iseloom.	V.Raam	09/1976
	Sammasposti sokkel koorikvadraadi kirdenurgas. Aste, mis ümbritseb soklid, tähistab algse põrandakatte pealispinna kõrgust.	V.Raam	09/1976
	Lõunaeeskoja edelanurgas säilinud „salvekese“ esikivi ja selle kõrval lääneseina ääres paiknev hauakivi tekstiga. Augud pärinevad hlisemast ajast ja on tõenäoliselt seotud ristimiskiviga. Kultuuriministeeriumi negatiiv.	V.Raam	09/1976