Esileht
SAAREMAA
MUHU

MUHU KATARIINA KIRIK

Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-2856. Muhu kirikuhoone kunstiajaloolisest positsioonist, praegusest olukorrast ja restaureerimisülesannetest. Koostaja: V.Raam 1976.

foto allkiri autor aasta foto/negatiivi nr
 Üldvaade kirikule loodest. Ehitust kahjustavad puud varjavad vaate ja ulatuvad kohati juba katuseni. Krohvkate on rõhuvas osas varisenud.   V.Raam   09/1976    
 Üldvaade idast paarikümne aasta eest veel täiesti vaba vaade on puude piiramatu kasvu tõttu varsti täiesti suletud.   V.Raam   09/1976    
 Üldvaade kirdest koorile ja apsiidile. Ka siin on suurem osa krohvkattest hävinenud. Puud on läinud ohjeldamatusse kasvuhoosse müüristiku vahetus läheduses. Vaata veesüliteid koori põhja- ja idaseinas.   V.Raam   09/1976    
 Üldvaade kiriku idaosale kagust, 1973. aastal. Puud seina ääres on veel suhteliselt väikesed. Kultuuriministeeriumi negatiiv.   V.Raam   1973    
 Vaade idaviilule kagust. Esiplaanil veesüliti. Pikihoone viiluaken vajab restaureerimist.   V.Raam   09/1976    
 Vaade koori ja apsiidi vahelisse välisnurka kagust. Krohv varisev ja noor puu ähvardab varjata isegi riiklikku kaitsetahvlit.   V.Raam   09/1976    
 Apsiidi kagunurk. Vaade kagust. Hästi näha soklilt osaliselt eemaldatud tsementkrohv. Vasakul soklis Saaremaale iseloomulike lavatooriumide veeäravoolu auk.   V.Raam   09/1976    
 Vaade kiriku lõunaküljele, mida piirdeaia juures kasvavate puude vahelt ainult osaliselt näha on.   V.Raam   09/1976    
 Hilisaegne ukseava ja trepp, is viis mõisniku empoorile. Puud matavad varsti ka selle.   V.Raam   09/1976    
 Vaade lõunaeeskojale edelast.   V.Raam   09/1976    
 Vaade läänest lõunaseinale ja lõunaeeskojale. Lõunaeeskoja juures hästi täheldatav kasvupinnase liig kõrge nivoo. Krohvkate eriti ulatuslikult hävinenud.   V.Raam   09/1976    
 Sekundaarsena vastu kiriku lõunaseina ehitatud tugipiilar, mille kaldpind vajab kaitsmist sademetevee eest.   V.Raam   09/1976    
 Sondeeriv Å¡urf lõunaeeskoja idaseina ja kiriku lõunaseina vahelise välisnurga juures. Ilmnes, et eeskoda on ehitatud hiljem kui pikihoone. Algselt maapealne sokliaste on täielikult mattunud kõrgesse kasvukihti.   V.Raam   09/1976    
 Üldvaade loodest lääneseinale. Ka siin suur osa sokliasmest liigse kasvukihiga varjatud.   V.Raam   09/1976    
 Lääneportaal. Mastiksiga vajab restaureerimist ümarvöödi ülaosa (osaliselt lubimördiga kinni mätsitud ja minikonsoolidega kaunistatud baasid). Puituks vajab restaureerimist ja paigutamist portaali siseküljele.   V.Raam   09/1976    
 Lääneportaali lõunapoolse palendiprofiili ümarvöödi baas purunenud servaga. Vajab restaureerimist mastiksi abil.   V.Raam   09/1976    
 Pikihoone lõunaseina portaal välisvaates. Uks ümber ehitatud (seoses ümberpaigutamisega välisküljele).   V.Raam   09/1976    
 Lõunaeeskojas uks ja portaal välisvaates.   V.Raam   09/1976    
 Lõunaeeskoja uks sisevaates. Hästi märgatav parempoolse piida väljavajumine horisontaalist ja oma algkuju kaotanud vasakpoolne talumikivi.   V.Raam   09/1976    
 Lunaeeskoja ja portaali silluskaare välisvaade deformeeritud talumikiviga (paremal).   V.Raam   09/1976    
 Koori ja apsiidi idasein. Vaade idast. Näha mõlemad idapoolsed võlvikandade veesülitid. Kaitsevõre raamistus akna ees on unikaalse vormiga ehisraamistiku vaatlemise peaaegu võimatuks teinud.   V.Raam   09/1976    
 Koori idaaken lähisvaates. Alumine osa ca 90 cm ulatuses kinni müüritud.   V.Raam   09/1976    
 Koori idaaken sisevaates, kus aknaraamistiku ilu on hõlpsamini tajutav, kuna puitraamistuste segav mõju pole vahetu.   V.Raam   09/1976    
 Koori idaakna alumine kinnimüüritud osa sisevaates näha püstpostide vigastused, mis vajavad parandamist mastiksi abil.   V.Raam   09/1976    
 Koori lõunaakna välisvaade. Akna kaitsmine meenutab barrikaadiehitajate meetodeid. Pane tähele akna aluslaua unikaalset kujundust ühtse monoliidina.   V.Raam   09/1976    
 Koori põhjaaken ulatuslikult purunenud piidakividega (paremal). Krohvkate ulatuslikult hävinenud. Puud matavad peatselt ka akna.   V.Raam   09/1976    
 Pikihoone lõunapoolse akna sisekülg purunenud piidakividega.   V.Raam   09/1976    
 Sisevaade idasse. Näha, kuidas altari retaabel varjab ilusa idaaknd ja kuidas kantsel häirib vaadet koorile. Vasakul pinkiderea kantslipoolses osas näha eenduvate sepahingedega pingid, mida pole mõtet säilitada (kiriku läänepoolsesse osasse ületooduna).   V.Raam   09/1976    
 Sisevaade idasse ülalt. Vasakul hästi näha eenduvate sepahingedega pingid. Altari ees olev väike võre ehk nn. „aedâ€? tuleks eemaldada kui ruumi vaadet asjatult segav sisekujunduslik element, mille pseudogootilisel vormil pole erilist väärtust.   V.Raam   09/1976    
 Tammelehtedega päiskivi roideristikul pärast puhastamist ja konserveerimist. Sellisesse seisundisse viimist ootavad ka pikihoone vastavad raidvormid. Kultuuriministeeriumi negatiiv.   V.Raam   09/1976    
 Puhastatud ja konserveeritud raiddetail tribuunikaare põhjapoolse piilari servakujuduses. Vaade läänest.   V.Raam   09/1976    
 Raiddetail koorikvadraadi kirdenurgas.   V.Raam   09/1976    
 Raiddetail koorikvadraadi edelanurgas; paremal ülal võidukaar, mille krohvkate alles restaureerimata (vrd. pärast restaureeritud krohvkattega kaare külgseinal vasakul). Kultuuriministeeriumi negatiiv.   V.Raam   09/1976    
 Vaade koorikvadrandi kirdenurka, kus asub kantsel pastoriloožiga. Viimase kohal seinamaalingud, mida esmakordselt avas J.Gahlnbäck 1913. vasakul all originaalset värvikatet säilitanud vahevõrelõik balustritega.   V.Raam   09/1976    
 Maalingufragment koori põhjaakna läänepalendil.   V.Raam   09/1976    
 Maalingufragment koorikvadraadi idaseina põhjapoolsel lõigul koos puhastatud ja konserveeritud raiddetailidega. All ehistümpanoniga niÅ¡i silluskivi ja restaureerimist nõudva puitukse üleliist.   V.Raam   09/1976    
 Maalingumotiivid tribuunikaare läänefassaadil. Kultuuriministeeriumi negatiiv.   V.Raam   09/1976    
 Maalingufragmendid koori tribuunikaarel ja apsiidis. Kultuuriministeeriumi negatiiv.   V.Raam   09/1976    
 Sisevaade läände. Tagaplaanil kõrvaldamist ootav väär koos oreli prospektiga (pseudogooti stiilis). Seintel konserveerimistööde tellingud.   V.Raam   09/1976    
 Sisevaade pikihoone põhjaseinale kagust.   V.Raam   09/1976    
 Põhjaseina vööndkaare liseen rippkonsoolidega. Konsooliga lõppev keskosa merglikihistusega dolomiidist.   V.Raam   09/1976    
 Detail rippkonsooliga võidukaare liseeni kõrval (põhjaseinal). Kõrval olev krohvkate lõplikult varisemas.   V.Raam   09/1976    
 Vaade pikihoone läänevõlviku kiirule ja päiskivile.   V.Raam   09/1976    
 Pikihoone idavõlviku kirdepoolne võlvikand ulatuslikult varisenud krohvkattega. Kõrvaloleval seinal krohvkate suhteliselt hästi säilinud.   V.Raam   09/1976    
 Vaade pikihoone idapoolsele võlvikule. Allservas võidukaar.   V.Raam   09/1976    
 Vaade võlvlaele idapoolsest aspektist.   V.Raam   09/1976    
 Põlenud seinalõk pikihoone lõunapoolse seinamüüri idaosas. Ülal vasakul kinnimüürimist ootav ukseava, mis kuulus mõisniku empoorile. Ukseava all looži kandnud talade augud. Paremal lõunaportaal.   V.Raam   09/1976    
 Purunev betoonkihist kattega põrand koorikvadraadi edelaosas. Vaade kirdest.   V.Raam   09/1976    
 Pikihoone põlenud kagunuk nurgaposti sokliga, mille välispind osaliselt hävinenud. Esiplaanil osa Å¡urfist, kus näha ümara kurvina eenduv vundamendiaste. Viimane määrab algpõranda kõrguse pikihoones. Põrandakatte pealispind ulatus sambasoklilt ümbritseva astme pealispinnani.   V.Raam   09/1976    
 Vaade Å¡urfi idaküljele pikihoone edelanurgas. Vasakul võidukaare põlenud sokkel ja selle all olevas laias tsoonis näha põrandakatte all oleva täiteprahi iseloom.   V.Raam   09/1976    
 Sammasposti sokkel koorikvadraadi kirdenurgas. Aste, mis ümbritseb soklid, tähistab algse põrandakatte pealispinna kõrgust.   V.Raam   09/1976    
 Lõunaeeskoja edelanurgas säilinud „salvekeseâ€? esikivi ja selle kõrval lääneseina ääres paiknev hauakivi tekstiga. Augud pärinevad hlisemast ajast ja on tõenäoliselt seotud ristimiskiviga. Kultuuriministeeriumi negatiiv.   V.Raam   09/1976