Esileht
SAAREMAA
PÜHA

PÜHA JAKOBI KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest Püha kirikus

1922
Kiriku akende ümberehitus ning väliremonttööd:

· Kiriku akende suurendamine
· Parandati samal aastal põlengus kannatada saanud torn
· Kiriku katuse osaline taastamine
· Välisseinte osaline krohvimine

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv, sari:9 allsari:8 säilik 1

1935
Kiriku siseruumide remont ning seinamaalingute konserveerimine-restaureerimine; välisfassaadil tugipiilarite remont.

Teostatud remonttööd ning muudatused:

  • Parandati kiriku kivipõrand
  • Betoonist valati ümber altariruumi kõrgema osa põranda serv
  • Lammutati altariruumis asuvad nn “kõrged toolid”
  • Betooniga kaeti keskmise võlvi pragunenud kuppel
  • Ehitati umber lõunapoolne esimene tugipiit
  • Põhjapoolsele keskmine tugipiit kaetakse betoonist katusega
  • Interjööri krohvimine: krohviti vaid sealt, kus vana krohv oli täiesti maha varisenud; kus oletati vanade seinamaalingute olemasolu, jäeti pinnad puutumata.
Maalingud:
  • Kooriosas ning altari tagaosas leiti fragmente punasest pigmendist, mille põhjal oletati, et altari tagusele seinale oli maalitud punane drapeering. Avastati, et ka põhjapoolsed endised ukse- ja aknaavaused olid raamistatud sama pigmendiga maalitud kaunistustega.
Vt. Publitseerimata aruanded:

Püha kirik. Siseviimistluse uuringute aruanne ja restaureerimisprojekt, 2003. Rändmeister OÜ, Eva Mölder. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik )
  • Lubjakihid haamerdati kiht-kihi järel maha, roiete kohal leiti ornamente, mis olid aga nii katkendlikud, et neid polnud võimalik enam kogu ulatuses restaureerida.
Vt. Publitseerimata aruanded:

Püha kirik. Siseviimistluse uuringute aruanne ja restaureerimisprojekt, 2003. Rändmeister OÜ, Eva Mölder. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik )
  • Võidukaare pikihoone poolne külg kaeti maalrite poolt endises ulatuses vana ornamendimotiiviga.
  • Kooriosas paremini säilinud maaling puhastati välja.

Vt.Publitseerimata aruanded:


Muinsuskaitse ülesandel Saaremaal, Püha kiriku sisemistel remonttöödel ettevõetud järelvalvest 08.-18.08. ja 23.-25.08. 1935.a.: Kunstimälestised Kingissepa rajooni Püha kirikus. Üldmaterjalid.
(Muinsuskaitseameti vallasmälestiste arhiiv, toimik 4-5/14, I köide)

1954
Fassaadi ja käärkambri remont:

· Kiriku lõunaküljel taastati tugipiit
· Parandati sise- ja välisseinu

· Remonditi käärkambrit

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv, sari:9 allsari:8 säilik 127


1959-1960
Välis- ja siseseinte krohvimine ning valgendamine

Teostatud tööd:

  • Kiriku välisseinte krohvimine ja valgendamine
  • Siseseinte krohvimine ja valgendamine
  • Torni krohvimine ja valgendamine
  • Kiriku lõunakülje aknaraamide valmistamine
  • Lõunapoolse torniluugi uuendamine
  • Akende värvimine
  • Kooriruumi idaküljel asuva aknaava täielikult kinnimüürimine

1981
Katuseplekk puhastati roostest ja värviti.

Allikas: EELK Konsistooriumi arhiiv,  sari:9 allsari:8 säilik 468

1989
Puitpindade konserveerimine (hilisbarokne altar, kantsel koos väändega).

Vt. Publitseerimata aruanded:

Värvikavand. 1990.a. Projektibüroo R. Projekt, T. Parmakson. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P- 11855)


1990
Kiriku vundamendi kindlustamine ja osaliselt vundamendi hüdroisolatsiooni väljaehitamine.


1990.a.-te II pool
Katuseharja tõstmise kava

Plaan taastada kiriku katus oletataval algsel kujul. Plaan jäi siiski teostamata.

Vt.Publitseerimata aruanded:

  • Katuse rekonstrueerimise tööjoonised. 1996.a. A.Danil, T. Parmakson. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-11597)
  • Pikihoone katuse ülesmõõtmine ja algse katusekuju taastamise ettepanek. 1996.a. T. Parmakson, K.Ojala. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-4035)

2001-2003
Katuse restaureerimine
  • Asendati oluliste kahjustustega pennid, harjatsoonis asendati kahjustatud lõigud. Räästad vormistati laudadest tuulekastina.
  • Pikihoone katuse kandekonstruktsiooni restaureerimine. Asendati paljud kammitsad, proteesiti enamus tõmbtaladest ning kammitsatest.
  • Pikihoone katuse katmine keraamilise S-kiviga, aluskatteks ruberoid täislaudisel. Sama materjaliga kaeti ka kooriruumi katus.
Vt. Publitseerimata aruanded:

Katuse restaureerimise aruanne. 2001-2003.a.OÜ Rändmeister, 2005. Ain Pihl. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A- 5907)


2003
Siseviimistluse uuringute teostamine

Viidi läbi müüritise seisundi ja kiriku sisekliima analüüs; ajaloolise krohvi- ja viimistlusmaterjali uuringud ja säilivuse hindamine; esitati ettepanekud siseruumi restaureerimiseks ning sellele eelnevate vajalike tööde kirjeldus.
Nenditakse, et kiriku ehitusloo konkretiseerimiseks, põlengu-eelse viimistlusmaterjali säilivuse võimalikkuse ning hilisemate dekoorikihtide probleemistiku lahendamiseks tuleb uuringuid jätkata.

Vt. Publitseerimata aruanded:

Püha kirik. Siseviimistluse uuringute aruanne ja restaureerimisprojekt, 2003. Rändmeister OÜ, Eva Mölder. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik ?)


2007-2010

Interjööri restaureerimine ja jätkuvad uuringud

Nelja aasta jooksul restaureeriti Rändmeister OÜ poolt järgmised piirkonnad:

  • 2007 - pikihoone seinad, orelirõdu alune tsoon
  • 2008 - kooriruumi lõunasein, põhjaseina allosa puhastamine, uuringud pikihoone kirdenurgas
  • 2009 - kooriruum tervikuna
  • 2010 - pikihoone põhjaseina allosa idapoolsest aknast võidukaare (ida-)seinani

Algselt planeeritud töömaht ei langenud kokku seinapindade puhastamise käigus ilmsiks tulnuga - kirikus, kus liiga suur osa originaalsest materjalist oli hävinud, tõusis tähelepanu keskpunkti uute paranduste kokkuviimine väljapuhastatud viimistlusfragmentidega.


Teostatud tööd:

  • Seinte puhastamine: pikihoones eemaldati pealmised kihid kuni tulekahjujärgse heleda krohvini, välja arvatud pikihoone lõunaseina võlvieendtoel ning sellest lääne pool leitud maalingute tõttu; puhastati välja ka heledast krohivst varasema viimistluse fragmendid; lõhuti välja pikihoone kirde- ja kagunurgas asuv tellisetükkidega kinni müüritud tühimiku täited; eemaldati kivide vorme lamendavad värvikihid raidkividelt; seintelt eemaldati tsementkrohviparandusi. Analoogselt toimus seinte puhastamine kooriruumis.
  • Niššide ja avade väljapuhastamine: õhjaseina idapoolses lõigus eksponeeriti keskaegne valgusava; kooriruumis puhastati välja lõunaakna nišš ning lõuna- ja idaseina ehitusaegsed seinanišid. Üks ava idaseina sakramendiniši all müüris aga suleti (nähtavasti oli ava nähtavale jäänud tänu tulekahjus hävinud või hiljem lammutatud puitkonstruktsioonile).
  • Kooriruumi võlvi puhastamine.
  • Konstruktiivsed tööd: müüriparandustööd, elektrijuhtmete ümberpaigutamine pikihoones; pinkide aluse põranda restaureerimine pikihoones;  kooriruumi lõunaseina ukseavaniši müüriparandused ning silluse vormistamine ja nišipinna uuesti viimistlemine; ehitusaegse ukseava restaureerimine ning eksponeerimine; kooriruumi võlvide parandamine.
  • Krohviparandustööd.
  • Tulest kahjustatud kivide parandamine (ei toimunud raidkivide kogu mahus konserveerimist).
  • Maalingute väljapuhastamine ja eksoneerimine: maalingud puhastati välja mehaaniliselt, neid ei toneeritud, vaid fragmendid eksponeeriti arheoloogiliste leidudena, esteetilist terviklikkust taotlemata.
  • Interjööri lõplik viimistlemine puhastusjärgse kirjususe taandamiseks.


Maalingu- ja dekoorileiud:

I Vanima, suure tõenäosusega kooriruumi ehitusaegse värvidekoori hulka kuulub aknapalendeilt leitud punane kvaadrimaaling; sakramendinišši ümbritsenud punane, hallile foonile maalitud raamjoon (sarnase laia punase joonega oli raamistatud ka müürikäigu portaal). Võidukaare keskosas kooriruumi poolsel küljel on säilinud fragment tumehallide kvaadrijoontega hallil foonil.
II Põlengueelsesse aega (enne 1576.a.) kuulub sirkliga kuiva krohvi kraabitud ümarrist müürikäigu portaali kõrval kooriruumis. Rist asetseb  vanal krohviparandusel.
III Liivi sõja järgne dekoor: Põlengus vigastatud, vaid paiguti eelnevalt krunditud kilpkaari ja roideid kattis tellisetooni helepunane värv. Kooriruumi võlvi puhastamisel tuli nähtavale suuremaid punase värvi fragmente valgete vuugijoontega. "Tellisplokk" valge vuugijoonega eksponeeriti läänekilpkaarel edelavõlvikanna tsoonis.
IV Pikihoone lõuna- ja läänesienalt ning kooriruumi loodenurgast põhjaseinalt leiti erinevaid, kohmakaid joonistusi, milles meistrikätt võis tuvastada vaid fragmendil pikihoone edelanurgas.
V Joonornamendid võlvide (nurga)eendtugede talumite läheduses. Dekoor on maalitud krohvile, millega siluti tulest vigastatud raidkive pärast Liivi sõda.
VI Kooriruumi võlvi maalingud raidkive ja tellispunast värvidekoori katval krohvil kattusid pikihoone kaguvõlvikannalt leitud maalingutega, üks erand välja arvatud. Neist varaseim - helehall roidepind lainelise mustja ja valge sik-sak-joonega - oli säilinud väga kulununa. Hallile foonile maalitud valgete siksak-joonte ja täppidega ornament esines fragmentaarse lõiguna kooriruumi kirdesuunalisel roidel. Kuna fragmendil puudus kokkupuude ülejäänud maalingutega, ei olnud võimalik määrata nende ajalist järgnevust.
VII "Punane periood" - 17.-18. sajandi nn punane dekoor, mida oli välja puhastatud sondaažil sakramendiniši parempoolsel serval. Näis, et punase värviga oli maalitud kaunistusi üksnes kooriruumis. Suuremat osa idaseinast kattis paksult värvitud punane kardinamaaling. Kuna maalitud oli ka praeguse altari taha, pidi maaling pärinema varasema altari ajast. Ilmselt 1935.a. remondi ajal toimunud kooriruumi kilpkaarte väljapuhastamise ajal lõigati läbi ka üle kilpkaare ulatuv kardinamotiiv.


Vt. Publitseerimata aruanded:


Püha kiriku interjööri restaureerimine 2007-2010, 2011. Rändmeister OÜ, Eva Mölder, Juhan Kilumets. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-10444  )