Esileht
SAAREMAA
PÜHA

PÜHA JAKOBI KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu
Allikad:
  1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996
  2. Püha kirik. Siseviimistluse uuringute aruanne ja restaureerimisprojekt, 2003. Rändmeister OÜ. Koostaja Eva Mölder. (Muinsuskaitseameti arhiiv)
Kiriku põhiplaan.. Foto: Repro Kaur Alttoa raamatust

EHITUSETAPP I

13 saj. II pool
Algkiriku rajamine

Pikihoonest valmis alguses plaanitust vaid idasein piilariga, ülejäänud pikihoone oli puidust. Valmis ka nelinurkne koor ning võlvitud käärkamber kiriku põhjaküljel.

Kooril ning käärkambril on erinevad sokliasted, samuti on koori välisküljel erandlikult puhta välispinnaga murddolomiidist seinad.Kõrged aknaavad on raamistatud ühtlaselt terava kvaaderkaarega.
Vaade I ehitusetapil valminud koorile ja käärkambrile kirdest. Näha on koori ning käärkambri erinev müüritis. Kiriku pikihoone kuulub II ehitusjärku.. Foto: M.Kallas, 02/2007

EHITUSETAPP II

14. saj. II pool
Kiriku laiendamine, kivist pikihoone ehitamine

Plaanilahendus lähtub põhijoontes algkavatisest, välisilme määrasid ahtad lühikesed tugipiilarid ja kitsad aknaavad. Valmis ühelööviline, kahe võlvikuga kirikuhoone.
Vaade Püha kiriku madalate tugipiilarite ning kitsaste aknaavadega lõunafassaadile.. Foto: M.Kallas, 02/2007
  • Kolm portaali (põhja-, lõuna- ja läänefassaadil), peaportaal läänefassaadil (praegu torni välisseinas).
  • 4-nurkne viilutorn (hävis Liivi sõjas). Torni esiserv lääneküljel toetus kolmele konsoolile, kuid tagasein moodustas viilu siseküljel eenduva kandemüüri.
  • Käärkambri võlvipealne muudeti iseseisvaks korruseks, mis varustati piluakende ja kaminaga. Võlvidele osutav müüritrepp algab käärkambri lääneseinas ja suundub üles läbi koori põhjaseina.

EHITUSETAPP III

~ 1603
Läänetorni ehitamine ning taastamistööd

Liivi sõja käigus 1576.a. põletasid Ivan II sõjamehed Püha kiriku müürideni. Kirik taastati ning sellest etapist pärineb ka massiivne läänetorn, mis pikihoonest tugevasti eendub, samuti raidportaali raamistavad kindluslikud tugipiilarid.
Läänefassaadile on sellest etapist lisatud veel kolmnurkselt sillatud orv veeliistuga ning dekoratiivne ümarnišš.
Vaade kiriku läänefassaadile. Tugevasti eenduv läänetorn valmis peale Liivi sõda, kiriku III ehitusetapil.. Foto: M.Kallas, 02/2007
Kiriku lääneportaali raamistavad kindluslikud tugipiilarid.. Foto: M.Kallas, 02/2007
Ka pea kõik säilinud maalingufragmendid interjööris pärinevad läänetorni valmimise perioodist 17.saj. algusest kuni uue altari paigaldamiseni 18. saj. keskpaigas.
Tornimördiga krohvitud aluspinnale maalitud ornament pikihoone edelanurgas rõdutrepi taga.. Foto: M.Kallas, 02/2007
HILISEMAD MUUDATUSED
  • 1753 - Hilisbarokne altarisein (G.Böhme, maaling kuulub uuemasse perioodi)
1753.a. pärinev hilisbarokne altarisein (maaling uuem).. Foto: M.Kallas, 02/2007
  • 1793 - Valmis kantsel
  • 1896 - Müüriti kinni külgportaalid
Kinnimüüritud külgportaal kiriku põhjafassaadil.. Foto: M.Kallas, 02/2007
  • 1924 - Praeguse tornikiivri ehitamine peale 1922.a. pikselöögist tingitud tornipõlengut (J.L.Gahlnbäck)
Kirik vana, 1922. aastal hävinud tornikiivriga.. Foto: Postkaart 20. sajandi algusest
Kirik uue, 1924, aastal ehitatud tornikiivriga.. Foto: M.Kallas, 02/2007