Esileht
SAAREMAA
PÖIDE

PÖIDE MAARJA KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest

1904

Teostati viimane suurem remont enne 1958.-59. aasta restaureerimist. Muuhulgas uuendati katusekandmik, milles säilisid vanema konstruktsiooni osad. Tõenäoliselt samal aastal tasandati betooniga põrandaid pikihoone kesk- ja põhjaosas ning tornivõlvikus.


1922
Teostati katuse ja torni remont - tornikiivri tõrvamine ja osaliselt sindlite väljavahetamine.


1928
Parandati tormikahjustustes kannatada saanud kiriku katust .


1935
Taaskord teostati remonttöid katusel, tõrvati tornikiivrit.


1940-1947
Kiriku seisukorrast:

  • 7. augustil 1940 süütas välk kirikutorni, tornikiiver hävis täielikult. Kannatada said ka torni võlv ja müürid. Lääneseina tekkis suur pragu.
  • 1947 - “Pöide kiriku rüüstamise akt” (Akt 217 – Tallinna Linnamuuseumi ärakiri Nr 40. 17.02.1947). Selle kohaselt on sõja ning 1947.a. vahel, kui kirik on olnud peremeheta vara, toimunud kiriku rüüstamine, mille käigus hävitati 1635. aastast pärinev kantsel (kirikut kasutati sellal sõjaväe heinalaona).

Vt. Pöide koguduse kaustad I, II (EELK Konsistooriumi arhiiv)


1955

Viidi läbi Pöide kiriku seisukorra vaatlus (T.Kallas) ning hinnati olukorda kriitiliseks.

Muuhulgas on mainitud, et kiriku löövi kasutatakse kohaliku kolhoosi poolt viljalaona.

Vt. Publitseerimata aruanded:

Tehnilise seisukorra akt Saaremaal, Orissaare rajoonis asuva Pöide kiriku kohta. 1955. T.Kallas (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-11830)


1958-61
Uurimis- ja konserveerimis-restaureerimistööd K.Aluve ja V.Raami juhtimisel

Teostatud uurimistööd:

V.Raami juhtimisel viidi läbi põhjalikud ehitusarheoloogilised uurimised eesmärgiga täpsustada kiriku ehituskronoloogiat ning selgitada välja konserveerimis/restaureerimistööde vajadused ja mahud.

  • Selgitati välja, et varasem katus oli olnud kõrgem, mistõttu otsustadi restaureerimise käigus tõsta katusekallet.
  • Selgitati torni tekkinud prao põhjuseid ning olukorda nii šurfide kui kontrollmajakate abil.
Ehitusajaloolised täpsustused:
  • Torn on ehitatud pikihoonest erineval ajal. Pikihoone vundament on paremini teostatud kui torni oma ning praod torni seintes on tekkinud tõenäoliselt ehitusjärgsest vajumisest ning stabiilsed.
  • Kooriruum on teisest ehitusjärgust kui pikihoone.
  • Leiti kiriku pikihoone ja kooriruumi paekivi plaatidest vanemad põrandad 27-30 cm paksuse betoonkatte ja täitepinnase alt.
  • Torni põhjaseina siseküljel leiti suurte mõõtmetega nišš (kõrgus 350 cm), kuid selle otstarve jäi selgusetuks.
  • Sondaaž pikihoone vöödekaarte tugikonsoolide piirkonnas selgitas, et tugikonsoolid ja võlvikannad ei ole laotud üheaegselt seinamüüritisega, st kirik ei olnud I ehitusjärgul võlvitud.
Kiriku seisukord pärast 1940.aasta tulekahju (torni katus hävis täielikult, pikihoone katus 40-50% ulatuses) oli avariiline, mistõttu konserveerimistööde peamiseks eesmärgiks seati avariiohu likvideerimine ning monumendi tehnilise seisukorra stabiliseerimine.

Teostatud konserveerimistööd:
  • Pikihoone võlvide korrastamine ning remont, lammutati pikihoone katuse vana avariiohtlik kandekonstruktsioon ja katusekate.
  • Uue katuse ehitamine pikihoonele. Katuseharja tõsteti võrreldes varasemaga 1,97 m võrra. Katuse kandekonstruktsioon tehti kaasaaegne, katusekattena kasutati põletatud savist S-kujulisi katusekive.
  • Endine barokkstiilis idaviil kujundati koos viilu kõrgendamisega ümber gootipäraseks „nagu ta keskajal tõenäoliselt oli”. Rekonstruktsiooni aluseks oli keskaegse katuse jälg torni idaseinal. Vanalt viilult demonteeritud barokse tipukivi edasine saatus on teadmata
  • Torni võlvi puhastamine ehitusprahist, kasvavatest põõsastest ja taimestikust (prahti kokku u. 70 m3). Hiljem puhastati pikihoone võlvid ja võlvikannad.
  • Torni vahelagede ehitamine: kaks puitvahelage ning üks raudbetoonvahelagi – materjali tingisid tuletõrjenormid. Paigaldati ka torni läbivad terastõmbid.
  • Kiriku torn kaeti ajutise katusega, materjaliks kolmekordne tõrvapapp (plaanitud tornikiivri taastamine jäi teostamata finantsiliste raskuste tõttu).
  • Kiriku vahetu ümbruse puhastamine võsast ja puudest.
  • Torni pääsemiseks ehitati pikihoone võlvidele käigutee.
Vt. Publitseerimata aruanded:
  • Pöide kiriku ajalooline õiend ja tehnilise seisukorra kirjeldus. 1958. V. Raam, V. Malmre (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-137)
  • Saaremaal, Pöide kiriku konserveerimistööde kaalutlused ja nende orienteeruvad mahud. Tallinn 1959. K. Aluve (Muinsuskaitse arhiiv, säilik P-175)
  • Saaremaal, Pöide kiriku tead. tehn. järelevalve ja uurimis-projekteerimistööde aruanne 1958. aasta kohta. 1959. G. Jomm, V. Raam, K. Aluve. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-176)
  • Pöide kiriku 1959. aasta jooksul teostatud konserveerimis- ja uurimisprojekteerimistööde aruanne. 1960. G. Jomm, V. Raam, K. Aluve. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-206)
  • Aruanne Pöide kirikus ajavahemikus 1958-1961. a teostatud välisuurimiste kohta. 1962. K. Aluve. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-360)
  • Saaremaal, Pöide kirikus teostatud väliuurimistööd. Köide I. 1962. V. Raam, K. Aluve. (Muinsuskaitse arhiiv, säilik P-359)

1970.-80.aastad
Pikihoone katuse ja torni vahelagede taastamistööd (Saaremaa Restaureerimisvalitsus, J.Mitt)


1990.a.-te algus
Firma Reno poolt läbi viidud tööd:
  • Kiriku ümbert liigse pinnase eemaldamine.
  • Kavandatud drenaaži-ja planeerimistööd jäid pooleli.
Plaaniti ka jätkuvaid töid (monteeriti tellingud pikihoone ja torni krohvimiseks), kuid tööd peatusid tõenäoliselt finantseerimisprobleemide tõttu.


1994
Restaureerimis- ja remonttööd kiriku käärkambris ja kooriruumis (tööde teostaja: AS Pöide Ehitus):
  • Käärkambri põranda taastamine.
  • Käärkambri ja trepikäigu uste paigaldamine.
  • Kooriruumi põranda aukude täitmine.
  • Altari remondi alustamine.

1994
Ehitusarheoloogiliste uuringute läbiviimine: Jaak Mäll, Villu Kadakas, Kaido Sipelgas.

1994.a.augustis toimunud TÜ arheoloogiaüliõpilaste metoodiline välipraktikum Pöide kiriku ning ordulinnuse ehitusajaloo uurimiseks.

Väliuuringute eesmärk oli teha kindlaks:
  • Pöide I ehitusetapi säilinud müüristiku ulatus kiriku praeguses ehituskehandis;
  • ehituslike avade ja nende jäänuste täpsed asukohad Pöide I ehitusetapi müüristikus ja nende konstruktsioon;
  • võimalike Pöide I ehitusjärku kuulunud kooriehitise jäänuste (mitte)olemasolu šurfide abil praeguse kooriruumi põrandas;
  • erinevates ehituskihtides kasutatud ehitusmaterjalide iseärasused;
  • käärkambri asend kiriku ehituskronoloogias ja kontrollida tekkinud hüpoteesi käärkambri kuuluvusest Pöide ordulinnuse kavatisse ja ühte ehitusjärku kiriku läänetorniga.
Uuringute läbiviimisel teostati ehitusmaterjali ning ehitise konstruktsioonide analüüs ja ehitusarheoloogiline uurimine (vaatlused, krohvisondaažid, mõõtmised; šurfid kooriruumi põrandas võidukaare lõunapiida läheduses ja pikihoone loodenurgas) ning käärkambri võlvipealse arheoloogiline analüüs.

Peamine lahknevus võrreldes varasema oletatava ehituskronoloogiaga ilmneb III ehitusetapis (1260-90): oletatakse käärkambri ja torni ehituslikku samaaegsust, kuna kasutatud on identseid ehitusmaterjale (vt.Orienteeruv ehituslugu). Varasemad uurijad paigutavad torni ehituse hilisemasse ehitusjärku.

Vt. Publitseerimata aruanded:
Pöide kirik. Ehituslooline ülevaade. 1996. J. Mäll, V. Kadakas. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-5884)


1994-1995
Kooriruumi siseviimistluse uurimine ja konserveerimine AS KAR-Grupi poolt

1994.a.viidi läbi põhjalikud uurimis- ja sondeerimistööd kiriku kooriruumis, eesmärgiga selgitada välja algsete viimistluskihtide olemasolu, seisukorda ja iseloomu:
  • Teostati põhjalik stratigraafiline analüüs, mida toetavad ka H.Ilvese poolt läbi viidud laboratoorsed uuringud. Kooriruumi põhjaseinas maaliguid peetakse teostatuks a fresco, mis on oletatavasti algselt kujutanud roosakent.
  • Viidi läbi krohvikihtide proovikinnitused (kaseiinliimiga)

1995.a. teostati kooriruumi seinamaalingute avamine ja konserveerimine. Teostatud tööd:
  • Maalingute kaardistamine mõõtkavas M1:10.
  • Lahtiste krohviservade kinnitamine lubimördiga; müüritisest irdunud krohvi injekteerimine lubimördiga.
  • Maalingute mehhaaniline väljapuhastamine.
  • Maalingute kinnitamine (immutamine lubjaveega, millele lisati 1%-list Mowilithi; kohati injekteeriti Mowilithi).
  • Lubjakihtide kinnitamine Ledan TB-03-ga.
  • Rohevetika tõrje (Boracol 10 Rh)
Vt. Publitseerimata aruanded:
Pöide kiriku siseviimistluse sondeerimistööde aruanne. AS Kar-Grupp. 1994. J.Õige; S.Sorok; Pöide kiriku kooriruumi maalingute konserveerimis-uurimistööde aruanne. AS Kar-Grupp. 1995. S. Sorok, A. Tipner, I. Saabas, A. Tombach, M. Tiitsmaa. ( Muinsuskaitse arhiiv, säilik A-5535)


1995-1998
Suuremate ehituslike ja siseviimistluslike restaureerimistööde läbiviimine käärkambris ja kooriruumis AS Vanad Kirikud (OU Frantsiskus) poolt T.Parmaksoni ja T.Sepa juhtimisel.

Tööd käärkambris:
  • Ehitati korsten ja horisontaallõõr kaminast korstnasse.
  • Lammutati vana ruberoidist katus; ehitati uus katusekonstruktsioon, mis kaeti tsinkplekist tahvlitega ning värviti roheliseks.
  • Avati nišš käärkambri põhjaseinas - hilisem täitemüüritis lõhuti maha ja murenenud tellised asendati uutega.
  • Käärkambri lõunaseina ülemises osas olnud ava müüriti kinni.
  • Teostati kääkambri seinte, võlvide ja kamina müüriparandustöid, seinte ja võlvide pinnad puhastati ning krohviti (3 kihti lubikrohvi). Krohvitud pinnad värviti lubivärviga vastavalt säilinud originaalvärvi laikudele.
  • Paigaldati elektrijuhtmestik (vuukidesse süvistatult).
  • Puhastati raidkivid vanast krohvist ja värvist.
  • Korrastati käärkambri aken - akna dolomiitdetailid puhastati ja paigaldati tagasi koos raudtrellidega.
  • Paigaldati käärkambri akna tinaraamistuses klaasid ja uus käärkambri uks.
Tööd kooriruumis:
  • Täideti kooriruumi põranda all olevate hauakambrite müüritisi ja põranda aluspinnast ning paigaldati uus dolomiitplaatidest põrand. Tööde käigus tõsteti ringi osa trapetsiaalseid hauaplaate, asetades need vähem käidavatesse kohtadesse.
  • Kooriruumis eemaldati kõlbmatud lubjakihid, kinnitati kohati irdunud värv, viidi läbi krohvimistööd ning tehti vajalikud värviparandused vastavalt originaalvärvi leidudele.
  • Vajalikes kohtades teostati vetikatõrjet (Boracol 10).
  • Teostati kooriruumi lõunaseinas asuva akna parandustöid.
  • Taastati koori idaseina aken.
  • Altari algne keskaegne kuju taastati, eemaldades hilisemad kihistused ning fikseeriti ja rekonstrueeriti esialgne värvilahendus ning maaliti peale tellisevuugid (originaalviimistlus, mis ilmnes A. Randla poolt läbi viidud sondeerimise käigus).
  • Taastati mensa
  • Ehitati kooriruumi edelanurka arheoloogiliste kaevamiste leidude ekspositsioonikamber.
  • Paigaldati uued vitraažid (vitraažid teostas firma “Domini Canes” Andrei Lobanovi kavandite järgi)
Muud tööd:
  • Parandati kunagise trepikäigu astmeid ja põrandat ning paigaldati uus uks.
  • Teostati väiksemaid katuseparandustöid: paigaldati veetõrjeplekk pikihoone katuse ja torni ühinemiskohta; paigaldati puuduvad harjakivid.
Vt. Publitseerimata aruanded:
  • Pöide kirik. Restaureerimistööde aruanne 1995-1998. a. Frantsiskus OÜ. T. Parmakson, T. Sepp. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-3922)
  • Pöide kiriku kooriruumi idaseina raidkiviakna konserveerimistööde aruanne. 1997. KAR-Grupp. Kazimiers Mazur. (Muinsuskaitse arhiiv, säilik A-3921)
  • Pöide kirik. Kooriruumi raidakende tinaraamistuse joonised. 1998. Frantsiskus OÜ. T. Parmakson. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-11472)


2000
Arheoloogilised uuringud kiriku põhjaküljel Jaak Mälli juhtimisel

Uuringud toimusid 1999.a. juulikuus kiriku põhjaküljel, Pöide ordulinnuse lõunatiiva alal.  Uuringute eesmärgiks oli lõpule viia aastail 1989-1991 toimunud Pöide kiriku põhjakülje pinnasest vabastamise tööd. Kuna eelnevalt teostatud tööde käigus oli eemaldatud üle poole uuritaval alal asunud arheoloogilisest substantsist ilma seda arheoloogiliselt läbi uurimata ja minimaalse fikseerimisega, käsitleti antud uuringu raames vaid säilinud vanemaid kihistusi ja müürisubstantsi.

Kasutades Harrise maatriksit, eristati läbiviidud arheoloogiliste uuringute käigus 34 stratigraafilist ühikut; periodiseeriti kiriku ning linnuse ehitusetappe ning täpsustati erinevate ehitusosade dateeringuid nii stratigraafia kui esemeleidude abil. 


Vt. Publitseerimata aruanded:

  • Arheoloogilised uuringud Pöide kiriku põhjaküljel (Pöide ordulinnuse lõunatiib), 2000. J. Mäll, Agu EMS OÜ. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-7203)


2007
Raidakende uurimine ja mõõdistamine Illar Kannelmäe ja Juhan Kilumets, Rändmeister OÜ

Mõõdistati ning uuriti kiriku kahes keskmises ja tornivõlvikus asuvat seitset akent. Mõõdistamine toimus tellingutelt, teraslindi abil. Uuriti iga akna konstruktsiooni ning kaardistati kahjustused. Uuringute põhjal valmis raidkiviaknede restaureerimise ja avatäidete põhiprojekt.

Vt. Publitseerimata aruanded:

  • Pöide kirik. Raidkiviakende mõõdistamine, 2008. I. Kannelmäe, J. Kilumets, Rändmeister OÜ. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik Ü-1193)


2012
Siseviimistlusuuringud

Teostajad: OÜ Rändmeister ja Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond
Juhendajad: Eva Mölder (OÜ Rändmeister); Hilkka Hiiop, Anneli Randla (EKA)

Uuringute käigus määrati kiriku krohvikihtide stratigraafia ja kaardistati krohvikihid kogu kiriku ulatuses. Fookuses olid kirikus säilinud maalingud, nende stratigraafia ja säilivus. Teostati kooriruumi põhjaseinale maalitud roosaknast suurem sondaaž, millele tuginedes oli võimalik digitaalselt rekonstrueerida kompositsiooniline tervik.
PDF:
Pöide 2012