JÄMAJA KOLMAINU KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

ALLIKAD:

1. Veljo Ranniku fotokogu 1974.
2. Jämaja kirik. Arhitektuurimälestise pass. Krista Kodres. 1984.
3. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus 1996
4. Kunstimälestised. Kingissepa rajoon. Jämaja kirik. Üldmaterjalid. Muinsuskaitseameti arhiiv.
 

ESIKIRIK

Jämaja on üks väheseid Saaremaa historitsistlikke kirikuid. Praeguse hoone asukohal on esmalt paiknenud puukirik. 1764. aastal lagunes puukiriku kohale ehitatud keskaegne kivikirik. Hoonet on tuntud ka Jaama nime all.

KIRIKU RAJAMINE

Algkiriku kavatis, mida järgib ka praegune, 1864. aastal valminud hoone, koosneb Saaremaa keskaegsele sakraalarhitektuurile iseloomulikust kitsamast 4-nurksest koorist ja ühelöövilisest pikihoonest: koori põhjaküljel on käärkamber ja läänes eendub 4-nurkne torn. Kiriku akna-ja ukseavad on teravkaarsed, pikihoone nurgad on laotud kvaaderkividest, dolomiitkarniis on jõulise profileeringuga. Pikihoonet katab kivist silindervõlv. Sisustuses neogooti altar, oreli-ja külgväärid, renessansskantsel (17. sajand, arvatavasti pärit Kuressaare Laurentiuse kirikust), kaks dolomiidist vappepitaafi ning raidreljeef Maarja kuulutamise stseeniga (16. sajand). Altari tagasein on kaetud draperiimaalinguga, mille all on oletatavalt maalitud kibuvitsaoksad, mida vanemad koguduse liikmed meenutavad. Selle olemasolu pole aga uuringutega tõestatud.  

Dendrokronoloogiline uuring (Alar Läänelaid, 2012) kinnitab, et nii tornikiivri kui pikihoone katuste kandekonstruktsioonid on kiriku ehitusaegsed, seejuures on pikihoonel kasutatud ka vanemat, 1795. aastal langetatud puitu. Ehitusjärkude põimumine pole võimatu ka pikihoone räästakarniisil, mille läänepoolse otsa plokid paistavad vanemad. Pikihoone varaseimaks teadaolevaks katusekatteks olid keraamilised s-tüüpi katusekivid, mille puhul ei saa välistada, et tegemist on algse materjaliga. Lõunaeeskojal on eterniidi all säilinud valtsitud nn raudplekk, mis on jälgitav neeludes ja mis võib kuuluda kiriku ehitusaega. Astmikviilu tipuristi põhjapoolsel küljel on raidkiri Toomas ?ru.

Käärkamber on ümber ehitatud, muuhulgas on viilkatus asendatud pultkatusega. Ajaloolistele fotodele tuginedes pidi ümberehitus toimuma enne 1923. aastat. Teadmata on käärkambri idaküljele eeskoja lisamise täpne aeg. 1961. a. sai käärkamber uue katte (ilmselt plekk), profiilplekk pandi katusele 1998.

1923 a fotol jälgitav tornikiivri pleki valtsimuster vastab praegusele. Tänaseks rohkete remondijälgedega tsingitud pleki paigaldamise võib oletamisi siduda daatumiga 1907 tuulelipu lehel.

Vt EELK Jämaja kiriku katuste ja tornikiivri restaureerimine. Muinsuskaitse eritingimused. Põhiprojekt. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, 2019. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 36648, digitaalselt kättesaadav.