Esileht
SAAREMAA
JÄMAJA

JÄMAJA KOLMAINU KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

ALLIKAD:

1. Veljo Ranniku fotokogu 1974.
2. Jämaja kirik. Arhitektuurimälestise pass. Krista Kodres. 1984.
3. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus 1996
4. Kunstimälestised. Kingissepa rajoon. Jämaja kirik. Üldmaterjalid. Muinsuskaitseameti arhiiv.
 

ESIKIRIK

Jämaja on üks väheseid Saaremaa historitsistlikke kirikuid. Praeguse hoone asukohal on esmalt paiknenud puukirik. 1764. aastal lagunes puukiriku kohale ehitatud keskaegne kivikirik. Hoonet on tuntud ka Jaama nime all.

KIRIKU RAJAMINE

Algkiriku kavatis, mida järgib ka praegune, 1864. aastal valminud hoone, koosneb Saaremaa keskaegsele sakraalarhitektuurile iseloomulikust kitsamast 4-nurksest koorist ja ühelöövilisest pikihoonest: koori põhjaküljel on käärkamber ja läänes eendub 4-nurkne torn. Kiriku akna-ja ukseavad on teravkaarsed, pikihoone nurgad on laotud kvaaderkividest, dolomiitkarniis on jõulise profileeringuga. Pikihoonet katab kivist silindervõlv. Sisustuses neogooti altar, oreli-ja külgväärid, renessansskantsel (17. sajand, arvatavasti pärit Kuressaare Laurentiuse kirikust), kaks dolomiidist vappepitaafi ning raidreljeef Maarja kuulutamise stseeniga (16. sajand). Altari tagasein on kaetud draperiimaalinguga, mille all on oletatavalt maalitud kibuvitsaoksad, mida vanemad koguduse liikmed meenutavad. Selle olemasolu pole aga uuringutega tõestatud.