Esileht
SAAREMAA
KARJA

KARJA KATARIINA KIRIK

Uuringute ja restaureerimistööde aruanded Karja kiriku kohta

1955
Tehnilise ülevaatuse akt Karja kiriku kohta. 1955. T. Böckler.

(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-11755)

Lühike ülevaade kiriku ajaloost ja ehitusest, hoone tehnilisest seisukorrast; kiriku siseruumide, inventari ning ümbruse kirjeldus. Ettepanekud, millises järjekorras teostada remondi- ning restaureerimistöid, esitatud on ka mõned fotod.


1976
Karja kiriku kapitaalremondi tehniline tööprojekt. Kaust I – Elektrotehniline osa.

(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-11756)

Seletuskiri remonttööde teostamise kohta, üksikasjalikult on esitatud materjalide spetsifikatsioonid, energiamüügi tehnilised tingimused ning joonised (asendiplaan, el.valgustusseade, skeem).


1977
Kingissepa raj., Leisi k/n. Karja kirik pastoraadiga. Situatsiooniplaan. K. Aluve.

(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-3027)

Situatsiooniplaan.


1980
Karja kirik. Inventariseerimisplaan
.
(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik Ü-1035)

Avaldus uue katuse ehitamise kohta, kiriku plaanid ja vaated (1963), finantsarvestused.


1981
Karja kirik. Katusekonstruktsiooni ja võlvipealse ülesmõõtmine. Köide I. H. Toss.

(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik nr. Ü-555)

Seletuskiri ja joonised: Karja kiriku situatsiooniskeem, katusekorruse plaan, lõiked; käärkambri katusekorruse plaan ja kamin, põhjaseina tugipiilar ja idaviilu kamin.


1983
Arhitektuurimälestise pass. V. Raam.

(Muinsuskaitseameti digitaalarhiiv)

Arhitektuurimälestise pass koosneb ehitise üldandmetest, ehitusajaloost, ajaloolise struktuuri skeemist ning tehnilise seisukorra ja kahjustuste iseloomustusest. Lisaks on loetletud kirikus asuvad kunstimälestised ning kirikut käsitlev bibliograafia. Arhitektuurimälestise passi juurde kuuluvad ka 1982-3. aastal Villem Raami poolt pildistatud mustvalged fotod kirikust ning ehitise asendi- ja põhiplaan.


1984
Teaduslik-metoodilise juhendamise ja autorijärelvalve žurnaal. Objekt: Karja kiriku kapitaalremont.

(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-2520)

Koopia Karja kiriku remondijärgse avamise aktist, detailide joonised, kiriku plaan ja vaated.


1984
Karja kirik.

(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik 373)

Põhiplaanid, mõõtmisjoonised aastatest 1976, 1953, 1981,1984.


1985
Fotokoopiad Tartu Riikliku Ülikooli Kunstiajaloo kabineti negatiividest. Karja kirik. Köide XVI .

(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-1469).

Säilik sisaldab Tartu Riikliku Ülikooli Kunstiajaloo kabinetis leiduvat fotomaterjali Karja kiriku kohta, samuti ülesvõtteid 1923. a. Paulseni poolt teostatud joonistest. Fotod.


1997
Kunstimälestised Kingisepa raj. Karja kirikus.

(Muinsuskaitseameti vallasmälestiste arhiiv, toimik 4-5/7 III köide)

Fotod interjöörist, restaureerimis-konserveerimistööde aruanne (aasta 1997, objekt: Balthasar Raschky Karja kiriku kantsel, puit, polükroomia).


1998
Karja kirik. Restaureerimistööde aruanne 1996-1998.a. Frantsiskus OÜ, A.Pantelejev, T.Parmakson.

(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-3973)

Säilik sisaldab restaureerimistööde aruannet (lõunaeeskoja katuse uuendamine, kiriku tugipiilarite restaureerimine, sokli restaureerimine), 3 skeemi ja fotosid. Kõik fotod on tehtud T. Parmaksoni poolt 1996-1998.a.


2001/2005
Kunstimälestised Kingissepa raj. Karja kirikus.

(Muinsuskaitseameti vallasmälestiste arhiiv, toimik 4-5/7, IV köide)

Fotod interjöörist, kroonlühtri konserveerimistööde aruanne (direktor: R. Tuvike, konservaator: R. Saarmets; aasta 2001) ning konserveerimistööde kaart (objekt: piiblipuldi kate, konservaator: R. Paas, aasta 2005). Fotod.


2004
Katuste restaureerimisprojekt. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, Ain Pihl.

(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-16650)

Ehituslugu, tarindite kirjeldus ja tehnilise seisukorra ülevaade, nõuded töödele, fotod, joonised.


2005
Karja kirik. Trapetsplaatide varikatus. Rändmeister OÜ, A. Pihl, J. Kilumets.

(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-13263)

Seletuskiri hauaplaate kaitsva varikatuse kohta, selle konstruktiivsest lahendusest ja hooldusest; teksti täiendavad vastavad joonised plaatidest (lõiked, otse- ja külgvaated) ja plaatide praegusest asukohast.


2005
Kunstimälestised Kingissepa raj. Karja kirikus.

(Muinsuskaitseameti  vallasmälestiste arhiiv, toimik 4-5/7, I köide)

Säilik sisaldab fotosid seinamaalidest ja interjöörist, teostatud tööde vastuvõtuakte, aruandeid väljasõidust Saaremaale, samuti kiriku asukohaplaane. Konserveerimistööde kaart (objekt: piiblipuldi kate, konservaator: R. Paas, aasta 2005).


?
Kunstimälestised Kingissepa raj. Karja kirikus.

(Muinsuskaitseameti vallasmälestiste arhiiv, toimik 1-5/7, II köide)

Skulptuurigrupid triumfikaarel. Fotod.t.


2009
EELK Karja kirik. Ülevaatusakt. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, Ain Pihl.

(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-10441)

Tähelepanekud ja fotod katuste seisukorrast.


2010
Kooriruumi maalingute uuringud. H. Hiiop, M. Kallas, K. Matteus.


1924. a. H. Kjellini poolt teostatud restaureerimistööde mahu ja kooriruumi seintel säilinud originaalmaalingute ulatuse väljaselgitamiseks teostatud uuringute aruanne.


2010
Maalingud Karja Katariina kiriku kooriruumi seintel ja võlvidel. Uurimistööde programm. FIE Merike Kallas.

(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-9168)

Maalingute seisukorra hinnang, uurimistööde eesmärgid.


2012
Arheoloogiline järelevalve piksekaitse paigaldamisel Karja kirikule. Garel Püüa.

(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-10823)

Ajalooline ülevaade, šurfide kirjeldus, fotod ja joonised..


2016
EELK Karja kirik. Orelirõdu restaureerimise tegevuskava. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets.

(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-12707, kooskõlastus nr 26779, digitaalselt kättesaadav)

Kahjustuste kaardistus ja nõuded töödele.


2019
Saare maakond, Saaremaa vald, Karja kirik. Avatäidete restaureerimise tegevuskava. OÜ Vana Tallinn, Kalli Holland, Elo Sova.

(Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 36104, digitaalselt kättesaadav)

Akende ja uste kahjustuste kirjeldus (sh fotod, ka ajaloolised), restaureerimiskontseptsioon, nõuded töödele.


2021
EELK Karja kirik. Interjööri esmaste konserveerimistööde tegevuskava. Rändmeister OÜ, Isabel Aaso-Zahradnikova, Eva Mölder, Lembit Kurik.

(Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 40852, digitaalselt kättesaadav)

Kahjustuste kaardistus (sh fotod), sisekliima uuringute tulemused ja nõuded töödele

 

2022
Karja kiriku kooriruumi akende (idaaken A-1 ja lõunaaken A-2) restaureerimine. Tööde aruanne. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets.

(Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 42737).

Kooriruumi akende restaureerimistööde aruanne.
Leiud ja tähelepanekud (Lk 6).
Mõlema akna mõlemas külgpiidas on säilinud algsete avatäidete, milleks ilmselt oli mingit tüüpi pliiklaasimine, hoidelattide pesad. Vertikaalis 68–72 cm sammuga paiknevaid pesasid on kõikides raidpiitades neli. Nii A-1 kui A-2 ülemised hoidelatid (13x36 (hxl) mm) on säilinud, loetavad on ka kunagiste kiiluaasade jäljed. Latid on paigaldatud raidraami ehitamise käigus.
A-2 raidpiida mõlemal alusplokil on säilinud meistrimärgid. Tegemist on Karja kiriku levinuima märgikujuga (aluse ja katusega rooma üks), mida H. Kjellin peab Karja peameistrile kuuluvaks.
A-2 raidraami imposti kohal paikneva kolmtahkse süvistuse küljed on värvitud punaseks. Tegemist on teadliku kujundusvõttega, mille puhul ei saa välistada ulatumist keskaega. Vähesel määral täheldati punase värvi jälgi ka A-1 lõunapoolsel raidpiidal.
A-2 kivist impost, mis H. Kjellini tööde ajal (1922–23) veel olemas oli, asendati praeguse puidust lahendusega tõenäoliselt pärast viimast sõda, milles kiriku aknad kannatada said. Seejuures järgiti idaakna eeskuju, kus puitimpostid olid olemas juba enne 1920. aastate algupoolt.
Täpsemalt: H. Kjellin, Die Kirche zu Karris…, Lund 1928; lk 42 jj.
Rombjaotusega aknaraamid pärinevad H. Kjellini tööde eelsest ajast. Klaaside vanus pole üheselt selge. 1947 aastast on teade, et „kiriku akente klaasid on kõik purustatud“ ja et kirikule eraldatakse „kaks kasti aknaklaasi“. 1961. a. märgitakse, et „elustavalt mõjuvad aseõp. Leisi kavandi järele taastatud värvilised aknad.“ (kõik tsitaadid: V. Vihuri e-kiri 12.01.22). Viimase puhul ei täpsustata, millistest akendest jutt käib. Olgu märgitud, et värvilistest klaasidest rombide idee on vana, olles jälgitav juba Kjellini-aegsetel fotodel.
A-2 vitraaži klaasid on eri tüüpi: lisaks tavalisele on kasutatud ka gofreeritud ja matistatud klaasi. Taoline eklektika osutab ilmselt sõjajärgse aja leidlikkusele oludes, kus dekoratiivne klaas oli defitsiitne. Omapärane on ka rombide suvaline suund viisiksiiru lehtedel.