KARJA KATARIINA KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest Karja kirikus

Allikad:
1. Tehnilise ülevaatuse akt Karja kiriku kohta. 1955. T. Böckler. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-11755
2. Karja kirik. Restaureerimistööde aruanne 1996-1998.a. A.Pantelejev, T.Parmakson Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-3973
3. Pärnu, Saaremaa ja Saarte-Lääne, Tallinna ja Tartu praostkondade aruanded. EELK Konsistooriumi arhiiv, sari 9, allsari 8; aruanded aastatest 1923-1989
4. EELK Karja kirik. Katuste restaureerimistööde aruanne. 2011. J.Kilumets, A. Pihl, Rändmeister OÜ. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-10442
 

Karja kiriku katuse kohta on Juhan Kilumets leidnud esimesed ülestähendused aastast 1712, mil kirikule pandi õlgkatus, mis oli tavaline lahendus vaestel aegadel. Kilumets teab ka seda, et Karja kirikut on aegade jooksul vihma ja lume ning muude ilmastikunähtuste eest kaitsnud laud- ja kivikatused, vahepeal olnud katusel koguni pappi meenutav materjal, mis olnud oma aja kohta vägagi eesrindlik.

Allikas: Karja kirik sai uue katuse

1712 - Kolka Malz Hiiumaalt ja Pamma Adam teevad kirikule uue katuse

1716 - kiriku ja kooriruumi katused on kaetud ülgedega

1741 - eeskojale pandi uus laudkatus, müürsepp Teffen parandas kiriku katust

1771-1772 - puuseppmeister Berg sau 65 rubla kiriku katusekonstruktsiooni valmistamise eest. Samas maksti Torni Jaagule 40 rbl 20 kop "kirikukatuse" eest. Sellest etapist on tänaseni säilinud pikihoone katusekandmik. A. Läänelaiu dendrokronoloogia põhjal langetati pikihoone katuse puit 1770. aastal.

1775 - kooril ja kirikul on "katusetellised", käärkambril ja eeskojal õled

1778 - käärkambri katusel on kivikate

1835 - linna ehitusmeister Lorenzeni juhatusel parandati muuhulgas kiriku katust

1838 - katuse remont

1867 - daatum on värvitud kooriruumi katusekandmiku pärlintalale, tähistades tõenäoliselt konstruktsiooni ehitusaega. Sealse puidu on A. Läänelaid dateerinud 1865. aastasse.

1891 - käärkambri katusele pandi "Papel" (ilmselt on see asfaltpapp, 19. saj II poole moematerjal)

1907 või 1910 - viilud kaeti paeplaatidega

1920. aastad - käärkambril ja eeskojal on laudkatus, pikihoonel ja kooril kivikatus

Allikas: Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16650

Kiriku kapitaalremont. Interjöörimaalingute restaureerimine prof. H. Kjellini juhendamisel. (allikas 1)
• Puhastati kivisambad ja seinad ning altariruumi lagi – nähtavale tulid seni lubjakorra all olnud maalingud;
• Altariruumi restaureerimine;

• Kiriku katuse remont;
• Käärkambrile tehti uus laudkatus ning laudpõrand;

• Vundament kaeti tsementkrohviga;
• Välisseintel teostati krohviparandused, seinad lubjati;
• Võlvialuste restaureerimine;

Kiriku lõunapoolsele küljele kaevati veeniiskuse ärahoidmiseks kiriku müüridele kanal
 

Sõjategevuse tagajärjel kannatada saanud katuse ja akende remont.(allikas 1)

Suuremate sõjakahjustuste likvideerimine.(allikas 1)

Katuse, fassaadi- ja siseremonttööd: (allikas 3)
• Katuse toolvärgi kõdunenud osad asendati uutega: üks aampalk jätkati uuega, mädanenud otstega katusesarikad tugestati, mädanenud katuselatid asendati;
• Uue katusekarniisi ehitamine;
• Osade katusekivide asendamine;
• Parandati katuseni ulatuv müüriäär läänepoolsel küljel räästast harjani;
• Interjööris teostati krohvimistööd.
 

Akende, katuse ning kiriku idaseina restaureerimine. (allikas 3)

Muuhulgas restaureeriti ka kooriruumi suure värvilise klaasakna varisenud kiviraamistik arhitekt E. Ederbergi juhiste järgi.
Lagunenud ning osaliselt varisenud sein laoti katuseharjast kuni mõlema räästani uuesti üles. Tsemendiseguga müüriparanduste teostamine.
 

Katuse, müüritise ning tugipiitade remont. (allikas 3)
• Katusekivid laoti uuesti, katkised kivid asendati;
• Toolvärgi kapitaalremont: pehkinud osad asendati uutega, jätkati kolme aampalki ja kolme sarikat, seati üles kaks uut sarikat, pehkinud katuselatid asendati uutega;
• Laoti uuesti üles kiriku läänepoolne nurk;
• Krohviparandused välisseintel;
• Parandati kiriku idapoolne viiluots;
• Lahtised karniisid asendati uutega;
• Parandati tugipiidad: varisemisohtlikud tugipiidad kindlustati ja laoti ümber.
 

Käärkambrile paigaldati uus katus (punane eterniit laastukatuse asemele).(allikas 3)

Käärkambri remont: uus laudpõrand, lubjati seinad. (allikas 3)

Sisetööd kirikus. (allikas 3)
• Käärkambrisse pandi uued pingid;
• Alustati kiriku elektrifitseerimist.
 

Sisetööd kirikus: (allikas 3)
• Rohevetika eemaldamine;
• Krohviparanduste teostamine ja valgendamine.
 

Kiriku pikihoone katuse remont (allikas 3)
• Äravajunud sarikad tõmmati õigele kohale ja kindlustati, alla löödi laudis, mis kaeti kahekordse kihi tõrvapapiga;
• Tehti roovitus ja kaeti s-kividega;
• Viilunurka asetati raudrist.
 

Tööde käigus parandati hädapäraselt kahjustunud kandmikusõlmed, katus kaeti aluslaudisel ja ruberoidil Aseri tehase kividega.

Vt Katuste restaureerimisprojekt. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2004. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16650.

Kooriruumi ja käärkambri katuse remont (katus kaeti s-kividega). (allikas 3)

Muuhulgas asendati kogu käärkambri katusekandmik.

Vt Katuste restaureerimisprojekt. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2004. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16650.

Sise- ja väliremonttööd: (allikas 3)
• Põhjaseina tugipiilari tugevdamine;
• Välisseinad valgendati ja paigaldati vana karniisi imiteeriv profileeritud karniis (tööde teostaja Vabariiklik Restaureerimise Valitsus);
• Tasandati kirikupõrand tasandati ja katkised põrandakivid asendati;
• Puhastati ja häälestati orel.
 

Oma monograafias mainib H. Kjellin, et puidust karniisid on uued, koosnedes plaadi ja süvarihvaga ümarpalgist. Erandiks on käärkamber, kus on säilinud algne kivikarniis.

Vt Katuste restaureerimisprojekt. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2004. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16650.

Kiriku põrandate ja käärkambri remont. (allikas 3)
• Käärkambrile tehti uus laudpõrand, see immutati ja lakiti;
• Krohviparandused ja käärkambri lupjamine;
• Pikihoones asendati pehkinud põrandalauad, seinte äärde paigutati põrandalaudade asemele dolomiitplaadid.
 

Sisetööd kirikus ning altari uuendamine. (allikas 3)

Puhastati ning värviti üle kõik interjööri ning altari puitosad.
 

OÜ Frantsiskuse poolt teostatud ulatuslikud arhitektuursed restaureerimistööd (tööde juhatajad A.Pantelejev ja T.Parmakson) (allikas 2)
Vahetati välja kõik Karja kiriku lõunaeeskoja katusekonstruktsioonid. Uus katus tehti täpselt vana katuse mõõtudes ning plekk (Rannila) paigaldati uuele laudistele ja sarikatele ning varustati sottrenni ja vihmaveetorudega;
• Restaureeriti lõunaeeskoja kohal asuva ümarakna kahjustatud kiviraam. Proteesideks kasutati originaaliga sama materjali (Saaremaa dolomiit);
• Restaureeriti mõlemad kiriku põhja- ja lõunaseina tugipiilarid, mille ülemine kaldosa taastati analoogselt originaalsena säilinud alumise kaldosaga. Kõik kiviparandused on tehtud kohalikust dolomiidist lubjaseguga;
• Sokli restaureerimine - kõrvaldati külmakahjustused ja taastati korralik krohvikate.

1999

Eeskoda kaeti plekiga

Vt Katuste restaureerimisprojekt. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2004. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16650.

2000

Katusekivide ümberladumine ja asendus

Vt Katuste restaureerimisprojekt. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2004. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-16650.

Pikihoone katuse kandekonstruktsiooni räästatsoon on oluliste kahjustustega (nii seen- kui putukakahjustus), katuse kivikate on murenenud ja murdunud, sh harjakivid, aluskatuse ruberoid peab vett, karniisi üleulatus ei ole paiguti piisav seinakarniisi kaitsmiseks. Kooriruumi katusekonstruktsioon on paremas seisus, seenkahjustust esineb peamiselt lääneosas, hüdroisolatsioon puudub, karniiside idaotsad on vormistamata. Käärkambri katuse aluslaudi on ülemääraselt läbi paindunud, leidub ava keskel jätkatud sarikaid, seenlahjustusega on karniisi lääneosa ja viiluserva kattelauad.

Vt Katuste restaureerimisprojekt. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2004. Muinsuskaitseameti arhiiv P-16650.
 

Katusekonstruktsioonide ja -katete seisukord on mitterahuldav, leidub läbijookse, putukakahjustusi.

Vt EELK Karja kirik. Ülevaatusakt. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, Ain Pihl, 2009.Muinsuskaitseameti arhiiv A-10441
 

Kooriruumi maalingute uuringud (H. Hiiop, M. Kallas, K. Matteus).
Uuringute eesmärgiks oli määratleda 1924. a. H. Kjellini poolt teostatud restaureerimistööde ulatus ja iseloom ning selgitada välja, kui suures ulatuses on kooriruumi seintel säilinud originaalmaalinguid.

Vt. Karja kiriku kooriruumi maalingute uuringute aruanne

Kiriku katuse restaureerimine. Rändmeister OÜ. (allikas 4)

Käärkambri katuse restaureerimisel teostatud tööd:
• Asendati sarikad; müüri pealispind tasandati ning paigaldati uus müürilatt;
• Valmistati uued sarikakannad;
• Viiluservade laudis kaeti vastupidavuse suurendamiseks pliiplekiga
• Käärkambri ja kooriruumi katuste liitekoht vormistati pliiplekiga.

Kooriruumi katuse puhul teostatud tööd:
• Täislaudisest alusele paigaldati rullmaterjalist aluskate;
• Teostati mõningad proteesimised;
• Veidi muudeti tuulekasti tarindust.

Pikihoone katuse restaureerimistööd:
• Idaviilul teostati müüriparandused, krohvimine, värvimine
• Lõunaküljel proteesiti kõik sarikad ja talad;
• Lõunaküljel asendati kõik müürilatid ja räästatõstjad;
• Kellaava ette valmistati kellakapp;
• Viilumüürid kaeti pliiplekiga.
• Tuulekasti otsad vooderdati pliiplekiga;
• Valmistati uus tuulekast (järgides kooriruumi tuulekasti lahendust)
 

Allikas ka: Muinsuskaitseamet

Nähtavaid kahjustusi on vaid orelirõgu edelanurgas.

Vt EELK Karja kirik. Orelirõdu restaureerimise tegevuskava. Rändmeister OÜ, Juhan Kilumets, 2016. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-12707, kooskõlastus nr 26779, digitaalselt kättesaadav.
 

Interjööris esineb palju probleeme, kuid seekord keskenduti kooriruumi seintele ja raidkividekoorile. Raidkividest vajab kiiremat sekkumist sooldumis- ja vetikakahjustuste tõttu võidukaar koos kahe skulptuurigrupiga, lisaks esineb seal kivide pragunemist, tühjenenud vuuke, ebasobivaid parandusi.

Vt EELK Karja kirik. Interjööri esmaste konserveerimistööde tegevuskava. Rändmeister OÜ, Isabel Aaso-Zahradnikova, Eva Mölder, Lembit Kurik, 2021. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 40852, digitaalselt kättesaadav.
 

Programmist "Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018"

2021. a Interjööri esmasteks konserveerimistöödeks (sh võidukaare skulptuuride konserveerimine) 18 036 € ning kooriruumi akna (A1) restaureerimiseks 19 224 €

* Muinsuskaitseameti arhiivis vastavate tööde aruandeid ei leitud.

Allikas: Kultuurimälestiste register