 |
|
|
KARJA KATARIINA KIRIK |
Karja kiriku orienteeruv ehitusajalugu |
|
|
Allikad:
- Bome, Helen. Markus, Kersti. Karja kirik - kõige väiksem "katedraal". - Kunstiteaduslikke Uurimusi, nr. 4/2005 [14] , lk. 9-51
- Alttoa, Kaur. Saaremaa kirikud. Tallinn: Kunst, 1997
- Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996
- Tehnilise ülevaatuse akt Karja kiriku kohta. 1955. Koostaja: T. Böckler. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-11755)
|
|
|
ESIKIRIK
Seoses 1254.a. Saaremaa jagamisega Saksa ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel on piiskopivalduste keskusena mainitud Karjat. Milline esikirik oli ja kus see täpselt paiknes, andmed puuduvad (allikas 1).
KIRIKU RAJAMINE
13. saj. lõpp – 14. saj. keskpaik
Praeguse Karja kiriku ehitusperioodiks pakuvad erinevad allikad erinevaid versioone:
- Kirik on rajatud 13. sajandi neljandal veerandil või 14. sajandi alguses Gotlandi (Ojamaa) meistrite poolt. (allikas 3)
- Hoone valmis enne 1297. aasta kodusõda – tõenäoliselt veel piiskop Hermanni valitsuse ajal (1262-1285?). (allikas 1)
- Prof. H. Kjellini andmete järgi on Karja kirik ehitatud ajavahemikul 1345-1350 Ojamaa meistrite poolt. (allikas 4)
Tegemist oli oletatavalt piiskopi võimukeskusega, millele viitavad nii allikad kui ka ehitise ikonograafiline programm (allikas 1)
Karja kirik on säilinud suures osas sellisena, nagu ta ehitati:
- Ühelööviline, kahe võlvikuga pikihoone (välispikkus 22, 6 m, -laius 12, 9 m);
- Kitsam, kvadraatse põhiplaaniga koorivõlvik;
- 2-võlvikuline käärkamber;
- Lameda silindervõlviga müüritrepp, mis algab käärkambrist ning paikneb koori põhjaseinas;
- Kantkividest nurgaketid kiriku fassaadil;
- Suhteliselt väiksed ning kitsad 2-astmelised tugipiilarid pikihoone mõlemal küljel;
- Teravkaarsed ehisraamistikuga aknad;
- Ümar roosaken lõunaportaali kohal.
Mõigasroietega võlvid algavad madalalt, mistõttu seinapind on viidud miinimumini. Kiriku paks müür ning kõrgel asetsevad kitsad aknad viitavad kiriku algsele kaitseehitiserollile. Selle osutavad ka käärkambri ning koori võlvipealsel asuvad kaks kaminat.
Interjööri iseloomustavad rikkalikud maalingud ja raiddekoor, mis kuulub kiriku ehitusaega. Tegemist on kristluse ja piiskopi võimu representeeriva mitmetahulise ikonograafilise programmiga. (allikas 1)
|
|
|
Algselt oli kirikul 4 portaali: (allikas 1)
- Lääneportaal (säilinud tänaseni algsel kujul);
- Lõunaportaal (praeguseks varjatud eeskojaga ja osaliselt purustatud). Tegemist oli algselt kõige esinduslikuma raidportaaliga, mida kroonis Kristust ristil kujutav reljeef. Ilmselt oli tegemist vaimulike ja liturgiliste protsessioonidega seotud portaaliga;
- Põhjaportaal (hiljem kinni müüritud ja H.Kjellini poolt markeeritud pikihoone seinale), mis oli oletatavalt seotud matuserituaalidega;
- Kooriportaal (hiljem kinni müüritud, selle jälg näha seinakapis).
|
|
|
HILISEMAD MUUDATUSED
- Erinevatel andmetel kas 16. või 18. sajandil varjati lõunaportaal eeskojaga.
- Põhjaportaal müüriti tõenäoliselt kinni 18.saj. lõpus, mil surnuaed viidi kirikust eemale ning portaali funktsioon kadus. (allikas 1)
- 18.saj. keskpaigas müüriti kinni kooriportaal. (allikas 1)
- Oletatavasti asus praegune lääneportaal asus kunagi kiriku põhjaküljel (allikas 2), kuid hilisemad uurimused peavad siiski lääneportaali asukohta autentseks. (allikas 1)
- Madaldatud on katuse algset kallet (aeg teadmata). (allikas 3)
|
|
|
|
|
|
