NÕVA OLEVI KIRIK

Idaseina akende ühes valtsis paiknevate kahekordsete klaaside vahel on vitraaži jäljendavad pärgamentmaalingud, mis oletatavalt pärinevad 1836. aastast.

Esimene suurem muudatuste periood leidis aset paralleelselt või vahetult peale uue altari paigaldamist, mis on dateeritud 19. sajandi II poolde. Remondi käigus vooderdati seinad õhukese hööveldatud saelaudisega, mis altariseina taga puudub. Ka lagi kaeti laudadega, mis kinnitati katusekonstruktsiooni külge. Lae vooderdamise käigus ehitati ka altariruumi ja kogudusesaali eraldav võidukaart imiteeriv balustraad. Uue altari paigaldamine tingis ka idaseina keskse akna sulgemise ning kahe uue akna ehitamise.

Arvestades talupoeglike traditsioone järgiva arhitektuuriga ning värviuuringutega tuvastatud esialgsete värvikihtide sobivust 1870. aastate viimistlusstiilidega võib eeldada, et esimesed suuremad muudatused interjööris pärinevad just sellest perioodist. Esialgne interjöör, enne tõenäoliselt 1870. aastatel teostatud muudatusi, oli võrdlemisi lakooniline. Seestpoolt vooderdamata palkseinad, katuslagi, lõhestatud plankudest värvimata põrand. Ka pingid, mis ühel pool seljatugedega, teisel pool ilma, on tõenäoliselt ehitusaegsed. Lõhestatud poomkantpalgist ja kitsa profiilhöövlisoonega pinkide esmakordne värvimisaeg ei ole teada. Kuna ka esimene kahest värvikihist on õlivärv, võib oletada 19. sajandi lõppu kui õlivärvid laiemalt levima hakkasid.

Teiseks katusekattekihiks on osaliselt säilinud pilpa-, sindel- või kimmikatus .Oletatava sindelkatuse rajamisaastat pole puudulike arhiivimaterjalide tõttu võimalik kindlaks määrata, kuid saelaudadest ülekattelaudis pärineb 1925. aastast.

Vt Nõva Püha Olevi kirik. Restaureerimiskontseptsioon. EKA Kunstikultuuri teaduskonna Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna bakalaureusetöö. Koost. M. Putk. Tallinn. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-10641, digitaalselt kättesaadav EKA digiteegis)

1925

Kabeli katus ei ole veel lõplikult valmis, üks veerand on tegemata ja tehtud katus tõrvamata. Ka torni katus nõuab pea uuendamist.

Vt E.E.L.K. Nõva kogudus. 12.08.1924-07.12.1938. Kiri Eesti Ev. Luth. usu Keskkassa valitsusele. 05.06.1925. EELK arhiiv

Orelit parandatakse 1933. a.

Vt Nõva Püha Olevi kirik. Restaureerimiskontseptsioon. EKA Kunstikultuuri teaduskonna Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna bakalaureusetöö. Koost. M. Putk. Tallinn. ( (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-10641, digitaalselt kättesaadav EKA digiteegis)

1936. a parandati kirikukella.

Vt E.E.L.K. Nõva kogudus. 12.08.1924-07.12.1938. 1936. a rahaliste läbikäikude aruanne. EELK arhiiv

Väljastpoolt on pikihoone ja torni seinad kaetud pool-punn laudisega. Kasutatud on 20-22 cm laiuseid sarnase servaprofiiliga laudu, vaid idaseinas on laudade laiuseks 26-27 cm. Idaseina laudadel on tugevad kiskumis- ja käsihöövliga tasandamise jäljed. Kõige uuem laudis
paikneb idaviilul, kus laudade laiuseks vaid 10 cm, sama kehtib ka tuulekastide kohta. Arhiiviandmetel on need paigaldatud peale 1990. a. Kirikuaruannetes on 1937. a mainitud kiriku soojustamise vajadust, mis võib anda alust oletusteks, et laudis on paigaldatud just sel
aastal.

1938. a on kirikut värvitud, kuid kuna laudise paigaldamist otseselt ära ei märgita, võib see olla ka varasem.

1940. aastatel teostatakse jooksvaid parandusi.

Vt Nõva Püha Olevi kirik. Restaureerimiskontseptsioon. EKA Kunstikultuuri teaduskonna Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna bakalaureusetöö. Koost. M. Putk. Tallinn. ( (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-10641, digitaalselt kättesaadav EKA digiteegis)

Konsistooriumilt palutakse tõendit metsavalitsusele esitamiseks, et soetada 7 tihumeetrit metsamaterjali kiriku katuse remontimiseks. Tõend saadakse.

Vt E.E.L.K. Nõva kogudus. X/86. 01.01.1939-25.07.1960. Kiri E.E.L.K. Konsistooriumile. Saabunud 26.04.1946. EELK arhiiv

1947.a parandatakse orelit.

Praegu on pikihoone katus kaetud eterniidiga, mis paigaldati lõunapoolsele osale 1964. a ning põhjapoolsele 1970. a.

Vt Nõva Püha Olevi kirik. Restaureerimiskontseptsioon. EKA Kunstikultuuri teaduskonna Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna bakalaureusetöö. Koost. M. Putk. Tallinn. ( (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-10641, digitaalselt kättesaadav EKA digiteegis)

Lisaks pikihoone ja torni katusetöödele ning aknaluukide paigaldamisele võeti ette remont ka kiriku sees. 1970. a on interjööri värvitud, seejuures ei ole arhiiviandmetes märgitud, mida täpsemalt värviti, kuid võib arvata, et enne seekordset värvimist kaeti seinad vineertahvlitega, mis on alles tänaseni. Värvimisel järgiti siiski varasemat lahendust.

1973-74. a uuendati ka põrandat – ajalooline lõhestatud plankudest põrand kaeti puitkiud-pressplaatidega ning värviti.

Täna katab tornikiivrit tsingitud terasplekk, mis on paigaldatud 1976. a.

Kõikide pikihoone akende ette valmistati 1978. a laudadest, sissepoole kinnitatavate metallsulustega luugid (pikiseintel kahe- ja idaseinal ühepoolsed).

Vt Nõva Püha Olevi kirik. Restaureerimiskontseptsioon. EKA Kunstikultuuri teaduskonna Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna bakalaureusetöö. Koost. M. Putk. Tallinn. ( (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-10641, digitaalselt kättesaadav EKA digiteegis)

1979. a aknaluugid värviti.

Vt E.E.L.K. Nõva kogudus. 29.03.1938-18.12.1992. Protokoll nr 1/1980 (54). 10.02.1980. EELK arhiiv

1982. a - kirikusse on vaja tuua elekter, remontida orel ning korrastada ja värvida välisvooder.

Vt E.E.L.K. Nõva kogudus. 29.03.1938-18.12.1992. Protokoll nr 2-1982 (57). 31.05.1982. EELK arhiiv

1983. a on Nõva puukirik seestpoolt üsna heas korras. Seinad ja lagi on valgendatud, värv põrandal ei ole kulunud. Kirikus ei ole elektrit ega kütet.

Vt E.E.L.K. Nõva kogudus. 29.03.1938-18.12.1992. Revideerimise akt. 06.03.1983. EELK arhiiv

1988/1989. a - kirik värviti väljast.

Vt E.E.L.K. Nõva kogudus. 29.03.1938-18.12.1992. Protokoll nr 2/1989. 15.06.1989. EELK arhiiv

1989. a on kirik nii seest kui väljast värvitud, vaja on veel teha tuulekastid, kindlasti remontida orel ja luua kütmise võimalus.

Vt E.E.L.K. Nõva kogudus. 29.03.1938-18.12.1992. Protokoll nr 3/1989. 18.08.1989. EELK arhiiv

1989. a - kiriku torni rõdualune osa kaeti plekiga. Kogu katus vajab uut katuseplekki.

Vt E.E.L.K. Nõva kogudus. 29.03.1938-18.12.1992. Avaldus EELK Konsistooriumile. 14.01.1990. EELK arhiiv

1989-90. a paigaldati kirikusse elekter ja tööstusvool ning (elektri-) kütteseadmed. Seoses elektritöödega puhastati ja remonditi ka lühtrid.

Kirikut värviti 1994. a, mil vahetati välja ka mõned “pehastunud” piirdelauad.

Vt Nõva Püha Olevi kirik. Restaureerimiskontseptsioon. EKA Kunstikultuuri teaduskonna Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna bakalaureusetöö. Koost. M. Putk. Tallinn. ( (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-10641, digitaalselt kättesaadav EKA digiteegis)

Seinte alumine palgikord on suures ulatuses seenkahjustusega, kuid paiguti on see vaid pindmine. Seintealused kivid on kohati nihkunud ja vajunud. Kellatorni seinad I korrusel ja vahelaed on paigutise puidumardikakahjustusega. Katusekonstruktsioonid on rahuldavas seisukorras, v.a pööningu lääneots. Tornikiivri roovlatid ja plekialune laudis on olulise ja sarikate pealispinnad mõningase seenkahjustusega.

Vt EELK Nõva kiriku restaureerimine. Tarindid. Muinsuskaitse eritingimused. Põhiprojekt. Koost. J. Kilumets, A. Pihl. Rändmeister OÜ, 2012. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-16320.

"2012. aasta suvel toimusid kiriku välisosas suured restaureerimistööd. Nendeks töödeks sai kogudus raha Leader-programmist ja pühakodade säilitamise programmist. Palkseinad tõsteti ükshaaval tungraudadega üles, alustalad vahetati välja ning korrastati vundament. Tornikiivrilt võeti maha vana plekk, uuendati roovitis ja kiiver sai uue vaskplekk-katuse. Torni tippu sai ka uus tipukaunistuse – tuttuus tammepuust muna, sepisrist ja lehtkullaga kaetud kukk.

Järgmisena vajas vahetamist pikihoone katus, mis võeti ette omal jõul. Katuse vahetamiseks koguti annetusi ning müüdi kirikumetsa. Annetuse auhnnaks oli nimeline laud uues katuses, nii et nüüd on rohkem kui 80 annetaja nimed kirjutatud kiriku pikihoone katuselaudade alla. Annetajate täielik nimekiri on ka katuselaudade alla peidetud pudelis. Annetajate seas oli nii Nõva kui ka kaugemalt kandi rahvast. Katust vahetades tuli ehitajail maha võtta neli kihti vana katust: kiht laudkatust, laastukatust, veel üks laudkatus ja eterniitkatust. Panna tuli ka uued sarikapaarid, sest 260 aastat tagasi paigaldatud sarikate vahe oli laiem. 2014. aasta septembri keskel algas remont peale, oktoobri lõpuks sai katus valmis ja esimest korda ka tõrvatud. Teine tõrvamine seisab ees ilmselt 2016. aasta sügisel.

Katusevahetus läks kokku maksma 28 000 eurot. Munsala ja Tarvasjoe sõpruskogudus annetasid osa rahast. Katuse ehitas Juhan Kilumetsa OÜ Rändmeister."

Vt Nõva Püha Olevi kiriku koduleht ja programm "Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018", kus 2013. a eraldati torni restaureerimistöödeks 2 600 €.

Konserveeriti kaks vitraažakent.

Vt Kunstimälestise konserveerimistööde aruanne. Vitraažaken (2 tk). SA Eesti Vabaõhumuuseum, Heige Peets, 2019. Muinsuskaitseamet, digitaalselt kättesaadav.

Edaspidi on kavas kiriku sisetööd. Kiriku põrand on kohati ära vajunud, üle 260 aasta vanu põrandaplanke katavad 1970. aastail paigaldatud plaadid. Kavas on eemaldada seintelt 1970. aastail paigaldatud vineer, mille all on õhuke laudis. Esialgsete arvutuste järgi maksab kogu kiriku remont 60 000 eurot.

Vt Nõva Püha Olevi kiriku koduleht.