Esileht
LÄÄNEMAA
HAAPSALU JAANI

HAAPSALU JAANI KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:

1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996
2. EELK Haapsalu Jaani kirik- koostanud Sirje Simson, 05.2001


KIRIKU RAJAMINE
16. sajand

Kirikut mainitakse esmakordselt 1524.a. Nikolai kirikuna. Arvatavasti on kirik ümber ehitatud keskaegsest aidast, mis tingib kiriku ebahariliku orienteerituse ilmakaarte suhtes (põhja-lõuna suunaline). (allikas 1)
  • 1569 - bürgermeister Albert Ledeburi hauaplaat (allikas 2)
  • 1587- Jaani kiriku esimese teadaoleva pastori Joachim Jacoby hauaplaat (allikas 2)
EHITUSLIKUD MUUDATUSED
17.-18. sajand

1667. a. sai ühelööviline, võlvimata pikihoonega kirik idaküljele käärkambri ja surnukabeli, samuti esimese oreli. (allikas 2)
Esimesed andmed tornist pärinevad S. Waxelbergi jooniselt aastast 1683. Tuulelipule lõigatud aastaarv 1690 tähistab suuremat remonti või ümberehitust. (allikas 1)

  • 1602 - Jürgen Mackeprangi hauaplaat (allikas 2)
  • 1630 - Saaremaa dolomiidist renessassaltar (J. Winter)
  • 1707 - barokk-kantsel (Fr. Weiss?)
19. sajand

Praeguse ilme omandas kirik 1858.a. toimunud ümberehituses, mil püstitati massiivne põhjatorn kõrge gooti telkkiivri ning teravkaarsete petikakendega. Torni ehitamisel likvideeriti vana portaal (fragmenti säilitatakse kirikus sees). (allikas 1)

Tõsteti räästajoont, kirik sai uue teravkaarportaali ning teravkaarsed petikaknad. Katuseräästast tõsteti, katus kaeti S-kividega. (allikas 1)