Esileht
LÄÄNEMAA
MIHKLI

MIHKLI MIIKAELI KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest, remont- ja restaureerimistöödest


1861


Võlvid koos roietega said uue krohvikatte.

1886

1707. aastal ehitatud paeplaatpõrand kaeti laudpõrandaga.

1936

Katuse ning välisviimistluse remont

  • parandati ja laoti ümber kiriku kivikatus;
  • parandati katuse puitkonstruktsioonid;
  • krohviti üle müürikarniis, kirikutorn; välisseintel teostati krohviparandused.

1953-1955 

Ulatuslikud sise- ja väliremonttööd

  • parandati välismüüri karniisid;
  • kiriku katus laoti uuesti;
  • paigaldati uued seinapaneelid;
  • käärkambri sindlikatus asendatud kivikatusega;
  • kogu kirk lubjati väljast valgeks;
  • uuendati ning kinnitati klambrite ja haakidega aamtalade otsad.

1958

Torni ning käärkambri remont

  • torni katus värviti tumepunaseks; rist, lipp ja muna kaeti alumiiniumvärviga;
  • valgendati käärkambri siseseinad ning puitpaneelid värviti õlivärviga beežiks.

1986

Villem Raami poolt teostatud uuringud

Eesmärgid:

1. Ühendustee leidmine kirikuruumi ja võlvipealse vahel;
2. Võlviroiete algse iseloomu ja kuju selgitamine;
3. Võlvide konstruktsioonide selgitamine.

Tulemused:

1. Müürikäik on ehitatud võidukaare kohal oleva võlvikanna taha. Käigu kasutamine oli võimalik kooriruumi põhjaseinas kilpkaare alla avaneva  ukse kaudu, kuhu vajaduse puhul pääses redeli abil.
2. Krohvikatte alt paljandunud roie on tellistest ning esindab vormilt puhtakujulist mõigasroiet.
3. Peale prahi eemaldamist selgus, et võlvid polnud laotud ristvõlvsüsteemis, vaid moodustasid domikaalvõlvi, kus võlvikivid on laotud kontsentriliste ringidena. 

Vt.publitseerimata aruanded:

2011
Arheoloogilised kaevamised kiriku võlvidel Ain Mäesalu ja Martin Malve juhendamisel

Seoses katusetöödega eemaldati võlvidelt u 230 tonni prahti, mille seest leiti inimluid jm väärtuslikke arheoloogilisi leide. Arheoloogide hüpoteesi kohaselt on tegemist kiriku ümbrusest võlvidele veetud kultuurkihiga, kus paiknes kesk- ja uusaegne kalmistu.
Lisaks rikkalikele arheoloogilistele leidudele tehti uuringute tulemusel mitmeid täpsustusi kirikukehandi ehitusloos:
 - algkirik oli võlvimata, lihtsa talalaega hoone (oletuse aluseks praeguste võlvide kohale jääval seinamüüritilsel leitud viimsitluskrohv ja talaaugud);
 - algkirikul oli kaitsefunktsioon
2011-12
Kiriku katusekonstruktsioonde ja -katte vahetamine
2013

Siseviimistlusuuringud - maalingute avastamine
Teostajad: Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond
Juhendajad: Hilkka Hiiop, Anneli Randla

Siseviimistlusuuringute käigus leiti kiriku võlvidelt maalingud, mis tõenäoliselt kuuluvad võlvide rajamise aega, kuna asuvad otse võlvimüüritisel ja on pressitud värskesse krohvi. Maalingud on oma iseloomult lihtsat, vernakulaarset tüüpi.
Uuringutega leidis kinnitust, et kiriku esimene siseviimistlus kuulub siiski ilmselt võlvimise aega (Villem Raami oletuse kohaselt pärines kogu kiriku siseviimistlus märksa hilisest perioodist). Seni on siiski välja selgitamata võlvimise aeg.

Vt Mihkli kirik. Ajalooline siseviimistlus. Aruanne. FIE Anneli Randla. Muinsuskaitseameti arhiiv, s A-11742