MIHKLI MIIKAELI KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:

1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996
2. Mäesalu, Ain. Uusi andmeid Mihkli kiriku vanemast ajaloost. - Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2011. Tartu: 2012, lk 129-149

KIRIKU RAJAMINE

13 saj. IV veerand

Algne ehituskehand:

• Ühelööviline, kahe võlvikuga pikihoone;
• kitsam koorikvadraat;
• mõlemas otsviilus ulgtaladele toetuv puust kellatorn.

Igas võlvikuseinas paiknes kõrgel kitsas aken. Lisaks peaportaalile lääneseinas (hävinud) oli portaal ka lõunaseinas ning väiksem preestriuks koori lõunaseinas. (allikas 1)

Kiriku täpne võlvimisaeg teadmata (allikas 2).
Värskemate uuringute valguses (Ain Mäesalu, 2011, vt.allikas 2) oletatud, et algkirik oli võlvimata, lihtsa talalaega hoone: sellele viitavad praeguste võlvide peal jätkuv seinte viimistluskiht ja paekiviseintes avastatud avaused.
Algkirikul oli ilmselt kaitsefunktsioon, millele viitab kiriku põhjaseina ülaosa müüri sees olev umbes kahemeetrine käik, mille kaudu sai minna algse talalae peale. Käiku pääses kooriruumi seinas oleva ukseava kaudu, mis paiknes põrandast u 4 m kõrgusel.

Kiriku võlvimine toimus mingil hilisemal perioodil.

Ühelööviline kahe võlvikuga pikihoone . Foto: M.Viljus, 01/2009

Vaade kooriruumile. Foto: M.Viljus, 01/2009

DEKOREERITUD SISEVIIMISTLUSKIHID

Tõenäoliselt võlvimisaegsed maalingud:

2013.aasta uuringute käigus tuvastati kiriku kooriruumi ja pikihoone võlvidelt, võlviroietelt ja koori kilpkaartelt maalingud. Need kuuluvad tõenäoliselt kiriku võlvimise aega, kuna asuvad võlvide esimesel viimistluskihil ja ettevalmistusjoonis on pressitud märja krohvi sisse.

Kooriruumi lõunaroide maalitud kvaader ja kilpkaare maaling. Foto: Peeter Säre

Kooriruumi lõunaseina kilpkaare tipp. Foto: Peeter Säre

Kooriruumi päismaaling. Foto: Peeter Säre

Pikihoone idavõlviku päismaaling. Foto: Peeter Säre

HILISEMAD MUUDATUSED

18. sajand

1707                 Paigaldati paeplaatpõrand.
1727                 Eraldiseisva puust kellatorni ehitamine.
1773     Põrandaaluste hauakambrite ning koori lõunaportaali kinnimüürimine.
1779                 Läänefassaadi ette ehitati pikihoonega samalaiune ja –kõrgune eesruum koos nelinurkse torniga.
1787                 Valmis hilisbarokne tornitrepp.

19. sajand

1860 Esmakordselt laiendati aknaid. Lammutati lõunaportaali eeskoda ning portaal müüriti kinni.
1861 Müüriti kinni idaaken.

1871 Vanale asukohale ehitati uus käärkamber.

1884 Laiendati aknaavasid, tornile ehitati telkkiiver.

Käärkamber kiriku põhjaküljel. Foto: A.Talu, 01/2009

1779.- 1781. Läänefassaadi ette ehitati pikihoonega samalaiune ja -kõrgune eesruum koos nelinurkse kellatorniga.. Foto: A.Talu, 01/2009

Kinnimüüritud aken kiriku idaküljel.. Foto: A.Talu, 01/2009