Esileht
LÄÄNEMAA
PÜHALEPA

PÜHALEPA LAURENTSIUSE KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu
Allikad:
1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Pärnumaa. Viljandimaa. Üldtoimetaja Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996
Pühalepa kiriku põhiplaan M 1 : 100. Foto: L. Mutso
Pühalepa Laurentsiuse kirik on Hiiumaa vanim ehitis.
KIRIKU RAJAMINE

13. sajandi II pool

13. saj. III veerandil rajatud kiriku algkavatisse kuulusid: 

  • Ühelööviline pikihoone:
- pikihoone lõunaseinas eeskojataolise ruumiga algav ja lääneseinas lõppev müüritrepp (hiljem allosas kinni müüritud, ülamarss koos seinaga hävinud);
- akendeta põhjakülg
  • Kitsam, mõigasroietega võlvitud nelinurkne koor:
- koori lõunaküljel 2-osaline ehisraamistikuga aken
- põhjaseina idalõigus kitsas ümarkaarne aken
- läänelõigus kõrgelpaiknev, kaitsekirikule omane müüritrepp koori võlvipealsele; redupaik oli pikihoonest müüriga eraldatud
- nelinurkne, poolümara siseseinaga koorilõpmik
  • Silmapaistvalt suur lääneportaal (siseniši laius 2, 7 m).

Sondaaž lääne-eeskoja edelenurgas. Vaade kirdest. Praeguse ukseava kõrval on lahtivõetud osa külgseina, mis suundub krohvituna praeguse lengimüüritise taha. Paljandunud krohvseinal näha varajasema uksepiida vertikaalne jälg, mis lubab oletada, et tookordne uks hõlmas kogu eeskoja laiuse. . Foto: V. Raam
Koori põhjaseinas lahtisondeeritud aknaava ja trepinišš koos konsekratsiooniristiga.. Foto: V. Raam

Tõenäoliselt 13. saj. lõpuks toimus ka kiriku võlvimine:

Kilpseinte ja eendtugede säilmete kohaselt algasid võlvid u. 3, 75 m kõrguselt ja ulatusid (arvestades Muhu ja Karja kiriku analoogiat) 11 m kõrguseni (st seinamüürid pikihoonel vähemlat 4 ja kooril kuni 2 m kõrgemad kui praegu). Tänaseni on säilinud koorilõpmiku poolkuppelvõlv.
HILISEMAD MUUDATUSED
15.-17. sajand
  • 15. saj. I pool – koori kirdenurka ehitati seina läbiv sakramendinišš, millel on laeks 13. saj. pärinev hauaplaat; lääneportaali ette ehitati lahtine eeskoda.

  • Tõenäoliselt Liivi sõjas (1575) purustati kiriku võlvid; nähtavasti purunesid ka viilud ja võidukaar.

  • 1600. a. paiku teostati järgmiseid muudatusi:
- seinu madaldati
- ehitati uus võidukaar ja uued viilud
- kooriruumis taastati mõigasroietega ristvõlv (maskpeadega roidekonsoolid arvat. samast ajast)
- pikihoone lõunaseinas ehitatis vanasse müüritrepinišši uus välisportaal ja selle ette nelinurkne “naistekoda” (lammutatud)
- arvat. 1636.a. laiendati lahtist lääne-eeskoda võlvitud külgkambritega ja muudeti kinniseks eesehitiseks, mille  vana keskosa kujundati kõrgemaks kellaplatvormiks madalate pultkatuste vahel.
  • 17. saj. I poolel sai kirik dolomiidist barokse kantsli (J. Winter; 1636), barokkstiilis figuraalreljeefidega hauaplaadi (olet. J. Winter, 17. saj. III v)

18.-19. sajand

  • 1770.a. lisati tornile kolm uut korrust.
  • 18. saj. ehitatakse kirikuaias paiknev perekond v. Stenbocki barokkstiilis hauakabel.
  • 1805.a. mainitakse esmakordselt käärkambrit.
  • 1859.a. kaeti põrand paeparketiga.
Koori kirdenurgas paiknev seina läbiv sakramendinišš ehitati tõenäoliselt 15. saj. I pooles, niši laeks on 13. saj.-st pärinev hauaplaat.. Foto: M.Viljus, 08/2011
Võidukaar pärineb Liivi sõja järgsest kiriku taastamisperioodist (ca 1600); arvatavasti rekonstrueeriti samaaegselt ka kooriruumi mõigasroietega ristvõlv. . Foto: M.Viljus, 08/2011
Ka maskpeadega roidekonsoolid pärinevad arvat. samast, 1600.a. paiku toimunud taastamisperioodist.. Foto: V. Raam
17. saj. I poolest pärinev dolomiidist barokne kantsel (J. Winter; 1636). Foto: M.Viljus, 08/2011
  • 1860-63.a. toimus kapitaalne ümberehitus:
- pikihoone seinu u. 1, 5 m võrra kõrgendades viidi kõik ehitusosad ühise katuse alla
- ehitati uued räästakarniisid ning peegellagi
- põhjaseina ehitati aknad, millele koos kiriku algsete akendega anti neogootiliseks avardatud üldkuju
- koorilõpmik sai suure teravkaarse aknaava
- kiriku välisküljele maaliti illusoorsed aknad
- tornile ehitati veel kaks uut korrust
  • 1874.a. ehitati tornile veel üks korrus ning paigaldati neogooti telkkiiver (üldkõrgus 38,1 m).
Vaade pikihoonele altari suunas. 1860-63.a. ümberehituse käigus sai kirik uue peegellae.. Foto: M.Viljus, 08/2011
Vaade kooriosale ning käärkambrile kirdest.. Foto: M.Viljus, 04/2011
Põhjaseina ehitati aknad, millele koos kiriku algsete akendega anti neogootiliseks avardatud üldkuju.. Foto: M.Viljus, 04/2011
1874.a. sai torn oma praeguse kõrguse ning tornile paigaldati neogooti telkkiiver.. Foto: M.Viljus, 04/2011
Vaade kirikule ning perekond von Stenbocki barokkstiilis hauakabelile. . Foto: M.Viljus, 04/2011