MÄRJAMAA MAARJA KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest

Ulatuslikud sõjajärgsed taastamistööd

• Katuse restaureerimine -  pikihoone katus ehitati kõrgemaks kui see oli olnud enne sõda

1966.a. valmisid katuse rekonstrueerimise tööjoonised (V. Vaher). Projekt põhines V. Raami ja T. Böckleri ideel taastada katus keskaegses mahus. Rekonstruktsiooni aluseks võeti varasema katusekalde jäljed torni idaseinal. Töid alustati 1969.a. kevadel. Enne uue katuse ehitamist eemaldati vana katus täielikult ning võlvidepealne kaitsekorrus puhastati sajandite prahist. Uue kandmiku ja eterniitkatte (ehkki algne plaan oli katus katta keraamiliste kividega) ehitas TRT, töö valmis novembrikuus. 

• Torni restaureerimine

Esmalt torni müür 1 m ulatuses lammutati ning laoti seejärel uuesti. Samuti taastati trepid ning torniuksed. Torn sai uue plekk-katuse, torni tippu asetati vastselt värvitud muna ja rist. Lõppviimistlusena torn krohviti ning valgendati lubjapiimaga.

• Interjööri restaureerimine
  

Taastati kiriku seintes paiknevad nišid ning parandati võlve: restaureeriti võidukaar, vöödekaar, konsoolid, pilastrid ning akende kvaadrid. Valmistati ning paigaldati uued torniluugid (8 tk) Samuti parandati kiriku idaseina müüritist, valmistati uued aknad ja uksed ning teostati krohvitöid. 

• Kiriku ümbrusest pinnase eemaldamine ning väliuuringute teostamine
  

1969.aastal toimunud kaevamiste eesmärgiks oli kiriku vahetust ümbrusest hilisema varisemis- ning huumusekihi eemaldamine, kuna see moonutas kiriku algseid proportsioone ega lasknud mõjule pääseda ehitise rõhutatult vertikaalsel iseloomul (mida eriti rõhutas ka äsja rekonstrueeritud endine katusekuju). Ekskavaatoriga eemaldatavast pinnasest leiti raiddetaile, võlviroiete fragmente, akna raidraamistuse fragmente, põrandaplaatide tükke ning keskaegsete katusetelliste osi. Avastati ka kiriku põhjaportaali algne alusplaat 18. sajandi ukseava lävepakust vaid pool meetrit allpool, samuti portaali soklikivid.

Villem Raam teostas väliuuringuid vaid ühe päeva vältel, et uurida avastatud  portaalijäänuste ja uuema portaali ehituslikku vahekorda. Ta leidis säilinud ehitusosade järgi otsustades, et algne põhjaportaal on olnud huvitava ning Eesti vanemas arhitektuuriajaloos seni tundmatu kujundusega. Raam soovitas taastada endise portaali gabariidid (eemaldatud pinnase tõttu ning maapinna nivoo alandamise tõttu ei sobinud enam tolleaegse ukseavad lävepõranda kõrgus ning too oleks nagunii vajanud rekonstrueerimist.

• Käärkambri restaureerimine

Taastatakse käärkambri müürid, ehitatakse katus, laed, põrandad ning ahi. Samuti paigaldatakse uksed ning aknad.

(Tööde ülevaataja: arhitekt Teddy Böckler, töid teostas töövõtja Johannes Põder)

Märjamaa koguduse kaustad aastaist 1941- 1961, EELK Konsistooriumi arhiiv

Märjamaa kiriku katus. Muinsuskaitse eritingimused ja restaureerimise põhiprojekt, 2007. A. Pihl, Rändmeister OÜ, Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-15605

Aruanne kaevamistest Märjamaa kiriku juures, 1969. V. Raam, KRPI. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-1167

• Torni restaureerimine

Torni seintelt eemaldati tsemendikrohv ja betoonikiht ning lammutati töövõime kaotanud killunenud müürikivi. Uue müüripinna ladumisel lähtuti lammutuseelsest olukorrast, seejärel kaeti ehitatu uue krohviga ning värviti lahja, toonimata lubivärviga.
Vahetati torni lääneseina tugipiitade katused.

• Kooriruumi põranda restaureerimine

Avati kooriruumi laudpõranda all olev pikihoonega ühte etappi kuuluv paeplaatidest põrand. See oli paiguti vajunud ning ebatasane, mille tõttu võeti plaadid üles, pind tasandati ning paigutati seejärel tagasi oma algsele asukohale (va. kolm purunenud plaati, mis asentati uutega). Kooriruumi põrandasse paigutati ka altari lammutamisel leitud keskaegse hauaplaadi fragment. Sarnaselt varasemale lahendusele põrandat ei vuugitud.

• Pikihoone katuse konserveerimine

Katust puhastati ja teostati rohevetika tõrjet.

2007

Kiriku katuse seisukorra uuring ning katuse restaureerimise muinsuskaitse eritingimused. Rändmeister OÜ


Olemasolev eterniitkate ning roov tuleb eemaldad, säilitada olemasolev katusevorm ja tarindusviis kui oma aja insenerilahenduse näide. Ka katuse kandekonstruktsiooni tuleb maksimaalselt säilitada, lubatud oli vaid konstruktsiooni tugevdamine.

- Asendada kahjustustega müürlatt ning sarika aluspuu
- Tugevdada konstruktsiooni
- Katus katta Koramic keraamilise munk-nunn kiviga, aluseks ruberoidiga kaetud tihelaudis
- Harjakivid ja harjareakivid värvida valgeks
- Kõik kivid kinnitada traadiga, munk harjareakivid klambritega, tornitaguses tsoonis täiendavalt kruvidega
- Katuseharjal asuv kukk konserveerida


Märjamaa kiriku katus. Muinsuskaitse eritingimused ja restaureerimise põhiprojekt. A. Pihl, Rändmeister OÜ, 2007. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-15605