Esileht
LÄÄNEMAA
LÄÄNE-NIGULA

LÄÄNE-NIGULA PÜHA NIKOLAUSE KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest

1809-1816
Kiriku taastamine peale 1809.a. toimunud tulekahjut
:

  • hävinud võlvlagi asendati peegellaega
  • kogu pikihoones taastati hävinud krohvkate
  • koori idaseina ehitati õpetajale uks
Allikas:  Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996

1882


Valmis uus tornikiiver.

Allikas:  Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996
Joonerustika kujutas endast üsna lihtsat roietele ja kaartele vaba käega maalitud kvaadreid.

Avastati ringi sisse maalitud viinamarjaleht roide otsalt (maalitud tumedama värviga kui kvaadrite triibud). Halvasti säilinud viinamarjamotiiv leiti ka kooriruumi edelanurgas võidukaare siseküljelt .

Lahtiseks jäi kvaadrite olemasolu nurgapiilaritel.


Idaseina aknad:

  • määrati kindlaks varem seina krohvkatte pragude järgi aimatavate paarisakende olemasolu ning nende mõõtmed. Vasakpoolse akna alumise osa avamisel selgus, et säilinud on ka paekivist küllalt robustselt tahutud aknapiidad;
  • aknaava paledel säilinud värvifragmendid võimaldasid kindlaks määrata kiriku esialgse, roosa välisvärvi.
Käärkamber:

Kooriruumi põhjaseina tehtud šurfid paljastasid avad, kuhu olid toetunud kunagised laetalad. Käärkambril näis olevat kokku 6 laetala.
Esialgsed põrandad:

Teostati kaks šurfi puitpõranda alla (kooriruumi edelanurka ning pikihoone kirdenurka), et määrata kindlaks kiriku esialgsed põrandate tasapinnad.
Avastati nurgapiilarite soklid, mille järgi määrata algse põranda põhimõttelised kõrgused. Kõrgused olid erinevad: kooriruumis 46 cm, pikihoones 61 cm. Järeldus: pidi eksisteerima ka võidukaare aste.
Võrreldes uuringuteaegse põrandakõrgusega, asus algne põrand nii kooriruumis kui pikihoones 60..70 cm võrra allpool.

Allikas: Lääne-Nigula kirik. Uurimistööd.T. Parmakson,T. Sepp .Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-2968

Uuringute tulemused:

Algselt kahevõlvikulise pikihoone vööndkaare eendtoed olid maha raiutud 1809.a. tulekahjule järgnenud remondi käigus. Sokliosade uuring kinnitas, et toed olid müüritud koos pikihoonega, st pikihoone ehitati kohe võlvituna; samuti kuulub pikihoone kirdenurga võlvitugi algkavatisse.

Kõrvalaltar – avastatud paemüüritis lubab oletada kunagise kõrvalaltari olemasolu, selgusetuks jäi oletatava kõrvalaltari ajaline seos pikihoonega. Oletati, et kõrvalaltar likvideeriti alles 1809.a. tulekahjule järgnenud remondi käigus.Sellele viitab ka samal ajal likvideeritud põrand. Šurf algse peaaltari aluse leidmiseks tulemust ei andnud.Leiti oletatav altariplaadi katke koori põhjaosast pinnase eemaldamisel.
Kiriku algse põranda kõrgus ja ehitus jäid ebaselgeks.Põrand II likvideeriti samuti peale tulekahjut, leiti selle plaatide fragmente. Põrand III koosneb suureformaadilistest paeplaatidest pikihoone keskkäigu laiuselt, mille kõrval olid pingistikualused ilmsed laudadest, hiljem kaeti laudadega ka keskkäik.
Avastati lõunaportaali tähistavad vertikaalvuugid, mis avati ca 90 cm ulatuses. Ühtlane kvaaderladu ning müüripaksusesse aheneva kaldega kvaadrite palendiküljed viitavad algkavatisse kuulunud avale.
Tööde käigus fikseeriti ka pinnasetööde käigus avanenenud hauakambrite piirid (koori kagunurgas ainus võlvitud hauakamber; võlv osaliselt hävinud; altari ees asuv hauakamber, üks kamber sellest läänes. Hauakambrid paiknesid ka võidukaare avas, millega liitub teine kamber läänes. Pikihoone keskosas asub kolmene hauakambrite grupp).

Allikas:  Lääne-Nigula kirik. Ehitusarheoloogiliste väliuurimiste aruanne. Frantsiskus OÜ, 1997. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-3781