Esileht
LÄÄNEMAA
KIRBLA

KIRBLA PÜHA NIKOLAUSE KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad

1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996
2. Kirbla kirik ja kirikuaed – üldmaterlalid. Köide I. Muinsuskaitseameti arhiiv, toimik nr 4-13/8 
3. Johan Naha käsikirjad. Kirbla kirik

KIRIKU RAJAMINE

~1500

Hoone rajati Lihula kiriku abikirikuks Saare-Lääne piiskop J. Orgase eestkostel u.a 1500. Esmamainimine 1531 (allikas 1).

Algne ehituskehand:

• ristkülikuline põhiplaan, mis järgib Lääne-Eesti hilisgooti traditsiooni
• kolm võlvikut
• idapoolseim võlvik on teistest võidukaarega eraldatud ning kujundatud kooriruumiks; koori võlvik on pikihoone võlvikutest sügavam
• koori ruumi põhjaseinas – kogu laiust hõlmav ümarkaarne nišš
• seintega risti laotud võlvisiilud moodustavad kuplit meenutava ühtlase võlvi, mile servjooned on mördiga markeeritud
• 4-nurkse ristlõikega lihtne vööndkaar pikihoones toetub ümaratele rippturpadele (vääride ehitamisel allosas rikutud), mille talumit kaunistab J. Orgase vapikilp kolme rombiga
• põhjapoolse võlvi kiirus ümmargune monogrammikilbiga päiskivi
• lõunaseina asetsev müüritrepp saab alguse hoone edelanurgast
• raidportaalita peauks paikneb lääneseinas
• kõrvaluks lõunaseinas
• keskmise võlviku lõunaaken on kõrge ja kitsas
• lääneseinas on üksik ümarkaarne aken
• põhjaseinas on üks aken
• seinad on ebaühtlased (allikas 1)
 

HILISEMAD MUUDATUSED

18. sajand

• läänetorni alumine osa
• 1766 - laelühter
• 1770 - altarimaal: “Jeesuse aukirgastamine” Clodt (õli, lõuend)
• 1783 - hilisbarokne kivialtar

 

19. sajand

• läänetorni ülaosa (Johan Naha käsikirjatest (allikas 3) esineb väide, et 1802. aastal ehitati torni kõrgemaks)
• 1849 - orel (G. Terkmann) (allikas 2)