Esileht
LÄÄNEMAA
HAAPSALU TOOMKIRIK

HAAPSALU TOOMKIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:

1. Läänemaa, Haapsalu piiskoplinnus. Muinsuskaitse eritingimused väikese linnuse konserveerimiseks ja restaureerimiseks. Koostaja: Vana Tallinn OÜ (K.Holland; M.Hemmer). 2007. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik XXX) – ehitusajalooline ülevaade tugineb V.Raami 1969 koostatud „Haapsalu piiskopilinnus. Ajalooline õiend” (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-1248) (originaal asub Haapsalu Linnavalitsuses)
2. Haapsalu piiskoplinnus. Haapsalu ehitusajalugu 1279-1710. Koostaja: K.Kodres. 1981
(Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-533)
3. Aruanne Haapsalu linnusel teostatud ehitusajalooliste uurimuste kohta 1977-1981. Koostaja: K.Aluve. 1981 (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-648)
4. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996
5. Jaago, Kalev. Haapsalu lossikiriku taastamine 1726-1889.- Läänemaa Muuseumi toimetised, 2000

KIRIKU RAJAMINE

1260. aastad

Oletatavasti tehti otsus rajada uus Saare-Lääne Piiskopkonna toomkirik Haapsallu pärast Vana-Pärnu linnuse hävitamist leedulaste poolt 1265. a. (allikas 1)

1279.a.
Toomkiriku esmamainimine

Piiskop Herman I poolt välja antud Haapsalu asutamisürikust selgub toomkiriku, kuid mitte veel linnuse olemasolu sel aastal. Linnuse täpse ehitusaja kohta on uurijatel erinevaid seisukohti, kuid see pidi algama samaaegselt toomkiriku ehitamisega ja valmima peatselt kiriku valmimise järel - toomkirik on Haapsalu kastell-tüüpi piiskopilinnuse osa, moodustades Väikelinnuse nelinurkse põhiplaaniga rajatise lõunapoolse külje.

Rajamisaegne toomkirik:

  • Kolme võlvikuga kuplitaoliste domikaalvõlvidega kaetud ühelööviline kodakirik; 
    Kalvi Aluve järgi oli algselt tegemist võlvideta, viilkatusega kaetud hoonega, mille hari tehti kohe lõpliku kõrgusega (27 m) (allikas 4)
  • Pikihoone lõunaseinas 3 väikest gooti teravkaarset akent (hiljem raiuti aknad suuremaks ning üks müüriti kinni seoses lõunapoolse käärkambri kõrgemaks ehitamisega) (allikas 2);
  • Põhjaseinas valgusavad puuduvad; tõenäoliselt toetus vastu põhjaseina kaitsekäik, mille jäljed veel möödunud sajandil olid nähtavad (allikas 2);
  • Läänefassaadis poolümara viiluga peaportaal, mille talumivööndi moodustavad romaanipärased dekoreeritud vürfelkapiteelid. Portaali kroonis teravatipuline vimperg, sellel oli ristlillik ja väike nišš ilmselt kaitsepühaku või Neitsi Maarja kujukesega (portaal võeti maha 1880. aastatel toimunud restaureerimistööde käigus, vimpergi tipp koos ristlillikuga asub praegu Riias); (allikas 2)
  • Portaali kohal ümmargune roosaken; (allikas 4)
  • Hoone algkavatisega samaaegne, kiriku põhjaseinaga külgnev kahevõlvikuline käärkamber (798 cm x 417 cm), mille varemed tulid päevavalgele 1980.a. Säilinud oli käärkambri paeplaatidest põrand ja osaliselt seinad võlvikonsoolideni (säilinud oli 4 konsooli). Praeguseks on käärkamber rekonstrueeritud; (allikas 3)
  • Interjööris hilisromaaniliku dekooriga kapiteelid, mis viitavad reini-vestfaali mõjudele (kapiteelidekoori teostajaks peetakse Reinimaalt tulnud nn Kölni meistrit, kes oletatavasti enne Haapsallu tulekut töötas Riia Toomkiriku ehituse juures (1240-45) ning kellele on atribueeritud ka Valjala ristimiskivi). (allikas 2)
EHITUSLIKUD MUUDATUSED

15.saj.lõpp

Ümara põhiplaaniga baptisteeriumi ja sellega külgneva uue käärkambri rajamine kiriku lõunaseina vastu. (allikas 4)

  • Ristimiskabeli seintel oli veel 19.saj. olnud näha „varase maalingu jälg”. (allikas 2)
  • Ristimisikabelis 17.saj. ristimiskivi, mille oletatavaks autoriks peetakse Joachim Winterit ja valmimisdaatumiks 1634.a.

K.Kodrese järgi pärineb baptisteerium 14.saj.II poolest. Baptisteeriumi kõrval asetsev uus käärkamber on Kodrese järgi ehitatud toomkirikust hiljem, kuid selle täpne ehitusaeg on määramata. Käärkambri ida- ja lõunasein on rajatud vanema müüri peale. (allikas 2)

17. sajand

Liivi sõjas (1558-1583) sai linnus kannatada ja kirik rüüstatakse. Ilmselt jäi hoone ka katuseta. (allikas 2)

Liivi sõja järgsesse perioodi kuulub kiriku edelanurka toetav massiivne tugipiilar  (ehitusaeg täpselt määramata, kuid 1626.a. A.Passeri joonisel on see juba olemas). (allikas 4)

1625.a. läheb Väikelinnus De la Gardie´de omandusse.

Ümberehitustööd Väikelinnuses:
1626.a. mõõdistas kiviraidur Arent Passer linnuse varemed ja koostas plaani, mis on teadaolevalt esimene linnuseplaan. (allikas 1)
1620.-30.aastatel ümberehitustööde käigus taastatakse toomkirik ja kellatorn. (allikas 1)
1652. aastaks teostus kiriku põhjalik remont – lossi asehaldur Henrich Knorring oli lasknud:

  • ära parandada kiriku sisselangenud viilu;
  • lubjata siseseinad;
  • ehitada uue katuse. (allikas 2)

1658.a. - Magnus de la Gardie lasi ehitada kiriku peafassaadi siseküljele oreli, uue pingistiku, altari ja kantsli (allikas 2).
De la Gardiedel oli kavatsus Väikelinnus ümber ehitada renessansslossiks, milleks telliti projekt Matthias Hollilt, kuid tööd jäid lõpetamata.

1688.a. - Tulekahjus hävib kiriku katus, mis taastatakse kiiresti.
Loss jääb varemetesse.

18. saj I pool

Pärast Põhjasõda (1721) lähevad Eesti alad Vene tsaaririigi koosseisu, Haapsalu linnus kaotab oma senise sõjalise tähtsuse ja pääseb hädavaevu täielikust lammutamisest.

1726.a. - Torm hävitab kiriku katuse ja hoone jäetakse maha. Kirik jääb varemetesse ja katuseta u.160 aastaks.

19. sajand

1870. aastate algul - variseb koori ristvõlv. (allikas 5)

1873 - kirik kaetakse ajutise sindelkatusega. (allikas 5)

1886 -1889 Toomkiriku restaureerimine ja osaline ümberehitamine insener-arhitekt Ervin Bernhardt´i projekti järgi.

20. sajand

1940 - Kirik suletakse pühakojana.
1944 - Kiriku sisustus rüüstatakse vandaalide poolt ning hoone jääb seisma tühjana.
1971 - Alustatakse toomkiriku taastamist kasutuselevõtmiseks kontsertsaalina.
1990 - Toomkirik tagastatakse kogudusele ja taaspühitsetakse.