Esileht
LÄÄNEMAA
KÄINA

KÄINA MARTINI KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest, restaureerimis- ja remonttöödest

17. saj. - II Maailmasõda

Algsel kujul säilis kirik ligikaudu 150 aastat. Kiriku tugistamine tugipiilaritega toimus 17. sajandil, mil kiriku patrooniks oli A. J. De la Gardie.

Viimane suurem ehitamine toimus aastail 1859-1860 seoses pikihoone laiendamisega lõuna suunas. Lõunasein lammutati peaaegu täies ulatuses, mis muutis ehitise üldise põhiplaani omapäraseks T-tähe kujuliseks kompositsiooniks, kus vana kirikuhoone etendas kummaliselt mõjuva transepti osa, mille ühes otsas asus tühjaks jäänud koor ning teises vana peaportaaliga torn. Samuti murti vana pikihoone põhjaseina kaks aknaava ning muudeti koori idaakna algset vormistust.

1941 .a suvel põles kirik müürideni maha.

Vt. Käina kiriku lühike ajalooline õiend ja arhitektuuriline iseloomustus. ENSV Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, 1972. V. Raam. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik nr P-1615 ning arhiivifotod.


1980. a-d

1980
Koori võlv parandati ning kaeti betoonkoorikuga. Rändmeister OÜ.

Vt. Käina kirik. 2000.-2002. a. restaureerimistööde aruanne. Rändmeister OÜ, 2003. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik nr A-7651

1981

Hiiumaa Raj. RSN TK Kultuuriosakonna poolt algatati suurejooneline, kuid realiseerimata jäänud projekt Käina kiriku ümberehituseks klubihooneks; projekti arhitektuurse lahenduse (teostajaks KRPI) aluseks võeti 1860.a. teostatud kiriku ümberehituse järgne ehitusmaht, mis püsis kuni II Maailmasõjani.

Vt. Käina kiriku rekonstrueerimine klubihooneks. Arhitektuur-ehituslik osa. Köide I . KRPI, 1983. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik nr P-6441 ning mõõtmisjoonised (1982-83).

1990-2000. a.-d

1999
Võidukaare uuringud (H. Uuetalu) ning varingu avariitööd (Dagopen OÜ).

1999.a. mais toimus varemets varing. Võidukaare tipuosast varises ca 2 m3 müüritist. Varisemisohtlikuks muutus ka altariruumi pealne võlv.

Teostatud tööd:

  • Paigaldati ajutine hoiatav piire;
  • Koristati varingu praht;
  • Edasise varingu vältimiseks ehitati prussidest tugiraamistus.

Vt. Käina kiriku võidukaare kindlustamise ja konserveerimistööde tehnilise järelvalve aruanne. OÜ H. Uuetalu, 2000.a. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik nr A-4620


2000-2001
Võidukaare ning müüritise konserveerimine, Rändmeister OÜ.

2000.a.teostatud tööd:

  • Kooriruumi pealse võlvikandadest eemaldati ehituspraht ja kõdunenud puulehed, avati võlvikandade tuulutusavad ja paigaldati neisse vee ärajuhtimiseks torud;
  • Võidukaar taastati saetud paekiviplokkidest;
  • Varisenud müüritühemik jäeti kinni ladumata, võimaldamaks võidukaare paremat karboniseerumist.


2001.a.  jätkusid tööd kaarepealse müüritise taastamisega. Kasutati kirikust kogutud kive ning lubimörti 1: 3. Täideti võidukaare vana müüritise vuugid ning seina kooripoolsel küljel teostati näidisvuukimistsoon. Veel parandati kooriruumi lõunaakna silluskaar koos raidraamiga.

Vt. Käina kirik. 2000.-2002. a. restaureerimistööde aruanne. Rändmeister OÜ, 2003. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik nr A-7651

2002
Käärkambri katuse restaureerimistööd ning sellega kaasnevad ehitusajaloolised uuringud, Rändmeister OÜ.

  • Lammutati käärkambri ajutine katus: ilmselt 1980.a ehitatud konserveeriva iseloomuga katus koosnes müürilattidest, kolmest pennidega sarikapaarist, täislaudisest ning ruberoidkattest. Nii moraalselt kui tehniliselt amortiseerununa lammutati see kogu mahus.;
  • Mörditööd: müüripealsete parandamine ja tasandamine, viilu sisekülje krohvi servade kinnitamine ning tulevase ühenduspleki aluse pinna parandamine kooriruumi seinal;
  • Uue katuse ehitamine: katusekatteks valiti kimm – kiriku viimane ajalooline katusekate (säilinud kimmkatte fragment leiti kooriruumi kirdenurga tugipiidal).

2002. a. talvel varises põikihoone ukseava ülatsoonist u 4 m3 müüritist. Ava tugistati H. Uuetalu tööjoonise kohaselt märtsis 2002.

Ajaloolisi tähelepanekuid:

Kooriruumi põhjaseina välisküljel käärkambri viiluvälja tsoonis avanes peale katuse lammutust kaks tähelepanuväärset sõlme. Hästi oli jälgitav katuse ajalooline ning suure tõenäosusega algne ja ainuke kontuur. Samuti selgus omapäraselt kooriruumi müüripaksusesse lõikuva käärkambri (ainus analoog Martna kirik) tehniline ehituskäik. Koori põhjaseina rajamisel laoti kogu käärkambri siselaiuses välja suur segmentkaarega sillatud seinanišš . Niši sügavus (120 cm) moodustas järgnevalt osa käärkambri seinapinnast, võimaldades sellega kokku hoida nii käärkambri välismõõtmetes kui koori müüritööde mahus. Selline lahendus tõestab ka koori ja käärkambri (vähemalt selle ehitamise kava) üheaegsust. Käärkambri võlvimine võis tänu kõrgele ulatuvale nišile toimuda hiljem.
Käärkambri viilu sisekülg on ilmselt kogu ulatuses olnud krohvitud. Peeneteralisest mördist krohvkate on säilinud u 60 %-l pinnast. Võlvitud ja katustatud situatsioonis oli pööningu kasutamine peaaegu võimatu. Kõige loogilisem tundub seletus, et mõnda aega on käärkamber olnud võlvimata ning seetõttu viimistleti ka viilupind kui osa interjöörist.

Vt. Käina kirik. 2000.-2002. a. restaureerimistööde aruanne. Rändmeister OÜ, 2003.
Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik nr A-7651


2003-2004
Kiriku altariruumi katuse kandekonstruktsioonide valmistamine ja paigaldamine, Dagopen OÜ.

Läänepoolne otsaviil vooderdati vertikaallaudisega ja kaeti puidutõrvaga. Veelaud, otsaviilu ja harja lauad värviti tumepunaseks.
Otsaviilule kinnitati puidust rist vastavalt koguduse õpetaja ja juhatuse näpunäidetele.

Vt. Käina kiriku altariruumi katusekatte 2004.a. restaureerimistööde aruanne. OÜ H. Uuetalu, 2004.
Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik nr A-5730