Esileht
LÄÄNEMAA
KÄINA

KÄINA MARTINI KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:
1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Pärnumaa. Viljandimaa. Üldtoimetaja Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996
Käina kirik on läänesaarestiku vanimaid ja omapärasemaid keskaegseid sakraalhooneid (varemeis).
KIRIKU RAJAMINE

15.-16.sajand

Kirik ehitatakse 1500.a. paiku piiskop Johannes III Orgase hooldusel, mida kinnitab algselt lääne-, hilisema lõunaportaali kohal paiknenud vapitahvel (arvat. meister Reynken).

Algkavatisse kuulusid:

    • Ühelööviline, puulaega pikihoone - põhjaseinas akendeta, lõunaseinas torni suunduva müüritrepiga;
    • Nelinurkne, pikihoonega ühelaiune koor ja käärkamber (mõlemad võlvitud) põhjaküljel (koori lõunaseinas säilinud algses suuruses aken);
    • Pikihoonet ning kooriosa eraldav viilumüüriga võidukaar;
    • Idaviilul ukseava koori võlvipealsele lao- ning peidupaigale;
    • Lääneportaali kohal lääne-eestipärane ümaraken;
    • Lääne-Eestis erandlikult koos pikihoonega ehitatud torn lääneküljel: torni idasein toetub pikihoone viilule, eenduv põhiosa tugipiilaritaolistele külgseintele (segmentkaartega seotud külgseinad moodustavad lahtise tornialuse, motiiv kordub hiljem Martna ja Kirbla kirikus).
HILISEMAD MUUDATUSED
  • 1660. aastad - vajuma hakanud hoone kindlustati raudtõmbide ja võimsate tugipiilaritega (koori tugipiilarid pärinevad ilmselt 19. sajandist).
  • 1859-60.a. - kiriku rekonstrueerimine:
    • Lammutati pikihoone lõunasein ning pikihoone seoti uue suure juurdeehitisega lõunaküljel;
    • Uus pikitelg moodustus põhja-lõuna suunas;
    • Vana pikihoone põhjaseina ehitati kaks ümarkaarset akent;
    • Peaportaal koos vapikilbiga paigutati uude lõunaseina (lahendus Baltikumis ainulaadne).

 

1941.a. põles kirik varemeiks ja sisustus hävis. Koori põrandas on säilinud renessanssvormides hauakive (osa A. Passeri töökojast).