Esileht
HARJUMAA
JÕELÄHTME

JÕELÄHTME PÜHA NEITSI MAARJA KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest, restaureerimis- ja remonttöödest

1997
Altarimaali restaureerimine.

Altarimaali „Kristus ristil“ (õli, lõuend, 117 cm x 235 cm) restaureerimine. Tööde käigus puhastati maali pind, avastati vähesel määral ülemaalinguid, kinnitati rebendid, tugevdati lõuendi servad liimistatud lõuendiribaga, kaeti maali pind dammarlakiga.

Allikas:
Jõelähtme kiriku vana altarimaali restaureerimise aruanne, 1997. Koostaja: KAR-Grupp (A. Miil, S.Sorok). (Muinsuskaitseameti Vallasmälestiste arhiiv, toimik 4-14/7 II)
2000
Kiriku lõunaukse rekonstrueerimine.

Olemasolev ca 10 aasta vanune uks oli ehituskunstilise väärtuseta, mistõttu otsustati kiriku turvalisuse ja välise ilme parandamise huvides uks asendada konstruktsioonilt tugevama ja arhitektuurselt väärtuslikuma uksega. Uue lõunaukse kavandamisel ei valitud ukse endise, kitsaste tahvlitega kuju taastamist, vaid otsustati lähtuda kiriku lääneuksest, et peamiste välisuste ühtne kujundus ühtlustaks kiriku eksterjööri.

Allikas: Jõelähtme kiriku lõunaukse rekonstrueerimise tööprojekt, 2000. Stenhus OÜ (Illar Kannelmäe). (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-11906)
2002
Põranda remont.

Põrand oli tugevasti kõdunenud ja seenkahjustusega. Lammutati põrandalaudis, viidi välja laudpõranda alune puidukõdu sisaldav täitepinnase kiht. Kiriku kooriruumi ja pikihoonesse ehitati paeplaatkattega, köetav põrand. Kooriruumi ja pikihoone kesk- ning lõunakäigu alale paigaldati ruudukujulised 62x62 cm plaadid, pinkide alla 62 cm laiused ning vaba pikkusega plaadid. Altar, mis oli ehitatud täitepinnasele toetuvatele, vähese seenkahjustusega puittaladele, vundeeriti uutele paekivist postvundamentidele. Vana põranda säilmed jäid suuremalt jaolt uue põranda alla. Eksponeeriti 80 cm laiune ja 5 m pikkune riba põhjaseina ääres, kus jääb paistma ruudukujulistest plaatidest vana põrand. Oreli- ja külgvääride puitpostid toetati uutele kivist postvundamentidele.

Allikas: Jõelähtme kiriku põranda rekonstrueerimise projekt. Arhitektuuri ja ehituse osa, 2002. Stenhus OÜ (Illar Kannelmäe). (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-12061)
2002-2003
Uuringud kiriku ehitusajaloo täpsustamiseks; akende soojustamine.

Proovišurfid.

Teostatud 2002. a seoses uue põranda rajamisega, selgitamaks välja kivikiriku ehituslugu. Tehti 6 šurfi ja võeti 9 mördiproovi. Ilmnes, et: põhja- ja lõunapoolne piilarialune lintvundament erinevad üksteisest; lääneseinas toetus vundament mitmes kohas teatud määral vaid liivasegusele mullale.
Kiriku sisekliima korrastamiseks tihendatakse aknad ja uksed ning paigaldatakse topeltaknad. Kiriku pikihoone ja kooriruumi kokku 8 aknale paigaldati topeltaknad. Siseraamide välisküljed värviti tumehalliks (nr 361X) ja siseraamide siseküljed, piidad ja pöörad helehalliks (nr 363).

Akende soojustamine.

Kiriku sisekliima korrastamiseks tihendatakse aknad ja uksed ning paigaldatakse topeltaknad. Kiriku pikihoone ja kooriruumi kokku 8 aknale paigaldati topeltaknad. Siseraamide välisküljed värviti tumehalliks (nr 361X) ja siseraamide siseküljed, piidad ja pöörad helehalliks (nr 363).


Allikad:
  • Jõelähtme kirik. Akende soojustamise projekt, 2003. Koostaja: OÜ Stenhus (Illar Kannelmäe). (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-12454)
  • Aruanne Jõelähtme kiriku põrandasse tehtud proovišurfidest, 2003. Koostaja: Marika Mägi, Kersti Markus. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-5049)

2016-2017

Tornikiivri restaureerimine

Restaureeriti tornikäigu puidust kandetarind ja kiivri kandekonstruktsioon. Väiksemad kahjustused proteesiti, avariilisemad kohad asendati. Paigaldati uus käsitsi valtsitud 0,6 mm paksusest tsingitud terasplekist kate. Demonteeriti torni tipust rist koos munaga. 

Allikas: Muinsuskaitselise järelevalve aruanne. Jõelähtme kiriku tornikiivri restaureerimise I ja II etapp 2016 ja 2017.a. 2021. Einar Kaldam (Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 40282)