Esileht
HARJUMAA
KEILA

KEILA MIIKAELI KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:
  1. Eesti arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997.
  2. Keila kirikuwöörmündrite arweraamat 1472-1553. Toimetanud Dr. Paul Johansen. Tallinn, F. Wassermanni kirjastus, 1926.
  3. Tarmisto, Tiina. Keila sakraalkunsti mälestised ja nende kultuuriooline tähtsus (kiriku ja kirikuaia näitel). Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna diplomitöö. Juhendaja V. Raam. Tartu, 1978.
EHITUSETAPP I
13. saj. II pool
Kiriku rajamine


1280.a paiku valmis "Keila mäel" avar nelinurkne kabel (9x 9,5m), mis moodustab praeguse kiriku kooriruumi. Arvatavasti oli kabel võlvitud ning toetus kaksikpost nurkades profileeritud baasile ja kandis kilpkaari. (allikas 1)
EHITUSETAPP II
14. saj. I pool
Pikihoone ehitamine


Algkiriku lihtne, võlvimata ehitis valmis arvatavasti 14. sajandi esimese poole keskpaiku: (allikas 1)
  • Akendeta põhjasein (allikas 1)
  • Lääneseinas portaali kohal fassaadil nelinurkne konsooltorn (praeguse torni sees osaliselt säilinud), mis toetub fassaadist eenduvale kaarele ning seda kandvale kahele konsoolile, meenutades nii osaliselt Tallinna linnamüüri 14. ja 15. sajandil ehitatud sadultorne (allikas 3)
  • Lääneseinas asuv kiriku ainus, teravkaarne portaal järgib Tallinna toomkiriku eeskujusid (kaar ja palendid servistatud ümarmõika ja turbaga, talum sirge) (allikas 1)
Riivpalgiga suletav uks ning selle kohal paiknev viilutorn näitavad, et kirik on algselt olnud kohandatud ka kaitseülesannetele. Redupaigaks on olnud kirikuruum ise, kuid eriti võlvipealne, kuhu pääses põrandast mõnevõrra kõrgemal asuva müüritrepi kaudu kiriku edelanurgas (võib oletada, et trepi alumine osa, ca 1,5-2 m põrandapinnast, on hiljem juurde ehitatud). (allikas 3)
EHITUSETAPP III
15. saj. lõpp - 16. saj. algus.
Läänetorni ja koorilõpmiku ehitamine ning pikihoone võlvimine


Periood hõlmas arveraamatu andmeil 15. saj lõpukolmandikku ja 16. saj algust. Töid juhtisid kiviraidur Peter ja müürimeister Merten Tallinnast. (allikas 2).
Uus ruumilahendus, neljatahulised piilarid, raskete vööndkaartega servjoonvõlvid ja rustikaalselt lihtsustatud konsoolid ning talumid pärinevad Tallinna hilisgootikast: (allikas 1)
  • Rajati uus massiivne läänetorn
  • Koorile lisati kolmekülgne lõpmik ning toimus taasvõlvimine
  • 1480.a. ehitati lõunaportaal (allikas 2)
  • 1489.a. laiendati võidukaart ja võlviti pikihoone kahelööviliseks; võlvimisel kasutati erandlikult sisemisi tugipiilareid
HILISEMAD MUUDATUSED
  • Liivi sõjas kannatas kirik korduvalt, kaotas katused ja osaliselt arvatavasti ka koori võlvid. Kirik taastati 1596. aastaks. (allikas 1)
  • Massiivne läänetorn sai 1639. aastal pikse läbi tugevalt kannatada ning 1640.aastal taastas meister Brack torni. (allikas 3)
  • 1626. aastal lasi Vääna mõisa omanik B. Taube ehitada käärkambri. Praeguse kuju sai käärkamber 1786. aasta suurendamise käigus, kui lisati väike eeskoda, kaks akent, ahi ja laudpõrand. (allikas 3)
  • 17. ja 18. sajandi tornikiivrite kohta andmed puuduvad, kuid 19. sajandi joonistustel on kirikut kujutatud ümmarguse, kuplitaolise tornikiivriga. (allikas 3)
  • Praeguse neogooti tornikiivri autoriks oli arhitekt von Schoenert. (allikas 3)
  • 1851.a. - lääneportaal ja torni kujundus ning lõunaseina neogooti ümaraken (Tallinna kiviraidur J. G. Exner). (allikad 1 ja 3)
KEILA KIRIKU KABELID
Kabelid on ehitatud peale 1772. aastat, mil keelustati kirikutesse matmine. (allikas 1)
  • Vanim säilinud kabel on Vääna von Stackelbergide klassitsistlik matusepaik kahe joonia sambaga mõlemas otsfassaadis. (allikas 1)
  • Ääsmäe von Glasenappide 19. sajandi teisel poolel valminud grottkabelit iseloomustab järelklassitsistlik laad. Fassaadil paikneb 15. sajandi astmikportaal neorenessansliku kassettuksega. (allikas 1)
  • Ohtu von Meyendorffide neogooti grottkabel on ehitatud dolomiitkvaadritest, sokkel maakividest, esiküljel laia karniisiga atikafrontoon ja tallinnapärase sirge talumiga raidportaal, mida ehib neobarokne võremotiiviga malmuks ning hoolikalt töödeldud perekonnavapp. Hoone all on silindervõlviga kelder. Meyendorffidele kuulus veel teinegi (vanem?) kabel, mis sarnanes kolme talupoegliku kabeliga kirikuaia servas, millel on ristkülikukujuline põhiplaan ja viilkatus. (allikas 1)