HAGERI LAMBERTUSE KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:
1. Raplamaa kirikud. Üldtoimetaja: Markus, Kersti. Muinsuskaitseamet, 2002.
2. Eesti Arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997.

Esikirik
• 1221.aastal rajati Hagerisse puitkirik, mis hiljem hävis.

KIRIKU RAJAMINE
13.sajandi lõpus, rajati uus gooti kivikirik. Endine Hageri kirik võis olla ehitatud kahes etapis, kuna kiriku põhiplaani uurides on selgelt näha jõnks koori ja pikihoone ühenemiskohal.
• Ehitati kahevõlvikuline pikihoone.
• Kirikukroonika järgi võib otsustada, et kogu kirik oli võlvitud.
• 15.sajandil ehitati polügonaalne koorilõpmik.

Esmakordselt on Hageri kirikut ja preestrit mainitud arhiivimaterjalides aastal 1424.
(Brožüür Hageri kirik. Kustannusosakeyhtiö Otava. Keuruu, 1992.)

18.sajand
• 1710. aastal hävis tulekahjus, jäid ainult müürid ja altaripealne võlv.

1713. a pühitseti sisse taastatud kirikuhoone. 1715 (teiste andmete järgi 1735) kinkis Sutlema mõisaomanik kapten von Baer kirikule altari, mille alumise osa on valmistatud Preisimaalt Tallinna tulnud tislermeister ja mikerduskunstnik Christian Ackermann. Altaripealise puunikerdused on teinud Lüübekist pärit Johann Valentin Rabe. Tema on nikerdanud ka algse skulptuuridega altaripildi, mida tuntakse "Kolgata stseeni" nime all.
(Brožüür Hageri kirik. Kustannusosakeyhtiö Otava. Keuruu, 1992.)

19.sajand
Kiriku rekonstrueerimine (1851 - arhitektuurimälestise pass, Kultuurimälestiste riiklik register)
• Remondi käigus kirik sai uuesti võlvitud.
• Muretseti uus orel.

1803. ja 1822. a võeti vana kiriku juures ette remonte, põhjalikum neist aga oli 1851. a, mil ehitati uus katus, uued laevõlvid ja soetati uus orel (meister Tanton). Rabe altaripilt vahetati välja Carl Sigismund Waltheri Kristuse ristilöömist kujutava maaliga.
(Brožüür Hageri kirik. Kustannusosakeyhtiö Otava. Keuruu, 1992.)

19. sajand

Uue kiriku rajamine

• lammutati vana gooti kivikirik.
• Arh.E.Bernhardi kavandatud uusromaani stiilis maakivist kirik, ehitati 1890-1892.aastal
Eeskujuks oli võetud õigeusu kirik.
• Ristikujulise põhiplaaniga,
• Idas polügonaalne koor
• Läänes 8 tahuline torn
• Eksterjööris domineerib neoromaani stiil: punane tellisega markeeritud ukse ja aknaavad ning ristilöövi viiluväljades paiknevad neliksiiru motiividega ümarkaarsed petiknišid.
• Läänes olev talumvööndiga astmikportaal viidab Tallina hilisgootikale.
• Siseruumi katab kumer puitvõlv.
• Kõrged piki külgseinu väärid loovad saalkirikus 3-löövilise ruumi mulje.

1889. a saadi luba uue kiriku ehitamise jaoks (plaan arhitekt Bernhard, ehitaja meister Lukk Koselt). 13.09.1892 pühitsemiseks kinkisid Haiba mõis ja vald uue altaripildi (maalitud Berliinis, autor teadmata).
(Brožüür Hageri kirik. Kustannusosakeyhtiö Otava. Keuruu, 1992.)