Esileht
HARJUMAA
SAHA KABEL

SAHA PÜHA NIKOLAUSE KABEL

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:

1. Eesti arhitektuur 3. Läänemaa Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997
2. Uustalu, Raili. Muinsuskaitse eritingimused kabeliaia heakorrastamiseks. Jõgeva, 2006 (MKA P-13585)
3. Jõelähtme kirik ja kogudus 18. sajandi esimesel poolel. Muinsuskaitseamet. Tallinn 2006
ESIKABEL
13. saj algus

Esiehitis koos seda ümbritseva kalmistuga rajati tõenäoliselt 1220. Alates 1223. aastast on andmeid üksnes kalmistust. (allikas 1)

Kiriku asukoht, Saha kabeli mägi, mis pikeneb ida suunas Mardi mäe nime all, on muistne kultuspaik. Veel tänaselgi päeval on säilinud 11 väikelohulist kultuskivi ja kolm kivikirstkalmet I aastatuhandest eKr, mis asuvad kabeli läheduses põllumaadel. (allikas 2)

KIVIKABELI RAJAMINE
15. saj II veerand

Saha kabel on vanim tervena säilinud keskaegne kivikabel maal. Kabeli ehitusaeg langeb suulise traditsiooni järgi kokku Pirita kloostriga. (allikas 1)
Oma ehitusliku iseloomu poolest on kabel kirikule sedavõrd sarnane, et Saha kabelit on nimetatud koguni Pirita kloostrikiriku miniatuurvariandiks. Kabeli ehitamisel kasutati ära olemas olnud pikiseinu.

  • lihtne, ristkülikukujuline, veidi asümmeetriline põhiplaan
  • kaks võlvikut, kooriruum puudub
  • eenduv keerdtrepitorn loodenurgas
  • kolmeosalise profiiliga üksik tugev vööndkaar kabeli keskel, toetub pikkadele lamedatele konsoolidele
  • altarivõlvistiku seintes laiad segmentkaarenišid
  • lääneseinas üheastmelise profiiliga peaportaal
  • lõunaseinas väike kõrvalportaal
  • peaportaali kõrval ainulaadne orv pühitsetud vee vaagnale (orva põhjast valgub kasutatud vesi kitsa kanali kaudu kabeli siseküljele)
  • riivpalkidega suletavad uksed
  • kõrgelasetsevad, pikad kitsad aknad; ehisraamistik tahutud monoliitsest paeplaadist